Keemiaolümpiaadist. Võistlemine teistega on masendav, võistlemine iseendaga on arendav.

11. dets. 2017 Lona-Liisa Pruks keemiaolümpiaadi komisjoni esimees - 1 Kommentaar

Olümpiaadi üks eesmärk on anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega. Ent ennekõike tahame, et õpilased oskaksid hinnata iseenda arengut ning nautida ülesannete lahendamisi ja väljakutseid.
Tähelepanelik silmapaar märkas, et tänavuse keemiaolümpiaadi temaatika on tavapärasest laiem. Varasematel aastatel järgiti sageli tava, et iga ülesande kohta esitati üks teemapunkt (näiteks eelmisel õppeaastal). Mõnikord oli see nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks frustreeriv, kuna oskused ja teadmised ei vastanud täpselt etteantud teema(de)le. Samas ei katnud temaatika alati komplekti kõigi 60 punkti ulatuses. Sellel aastal on teemapunkte rohkem kui ülesandeid, kattumus on kõrgem ning vastavus loodetavasti parem. Mõningaid oskusi ja teadmisi läheb vaja rohkem kui ühe ülesande lahendamisel.
Loodame, et esimesed viis ülesannet lahendatakse sel aastal vähemalt niisama hästi kui eelmisel. 2016/2017. õppeaastal oli 9. klassi keskmine tulemus 36 punkti, mis on juba piisavalt kõrge, ja 11. klassi keskmine 28 punkti, mis võiks olla kõrgem. Loodetav keskmine lahendatavus on 50–60%. Järgnevast tabelist on näha, et üldiselt on see olnud alla 50%.

 

 

 

 

 

 

 

 

Keemiaolümpiaadi korraldajate tegemistel saavad nii õpilased kui ka õpetajad regulaarselt silma peal hoida meie Facebooki lehe ja blogi vahendusel, kus on rohkem infot keemiavõistluste kohta ning vastuseid levinud küsimustele.

Keemiaolümpiaadi piirkonnavoor
27. jaanuaril 2018. a toimub keemiaolümpiaadi piirkonnavoor, mille temaatika on järgmine.
8. klass
– graafikutelt andmete lugemine
– keemilised ja füüsikalised nähtused
– laborinõud1A

– lahustuvus ja selle sõltuvus temperatuurist
– liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal
– ohumärgid

– oksüdatsiooniastme määramine2

– pihussüsteemid3

– reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine
– segu massiprotsendiline koostis ja tihedus1B
9. klass
– ainete struktuurivalemid4A, 5
– anorgaaniliste aineklasside vahelised seosed1D, 4B
– erisoojusmahtuvus6A
– graafikutelt andmete lugemine
– lahustumise soojusefekt6B
– lahustuvustabeli kasutamine ja selles sisalduv info1E, 4C, 7
– molaararvutus4D
– redoksreaktsioonid (oksüdeerija, redutseerija, poolreaktsioon)1C, 2, 3
– vee (mööduv ja püsiv) karedus4E, 6C, 8, 9A
10. klass
– ainete valemite määramine elemendi protsendilise sisalduse põhjal1F
– elavhõbeda keemia9B, 10
– hüdrolüüsi reaktsioonivõrrand
– ketoonid kui alkoholide oksüdeerumissaadused11A
– külmumistemperatuuri arvutamine, kasutades krüoskoopilist konstanti
– lämmastikhappe reageerimine metallidega1G
– metallide reageerimine veega6D
– molaalne kontsentratsioon
– molekuli graafiline kujutis
– oksüdatsiooniastmete määramine üldiselt2 ja orgaanilises ühendis12
– redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine1C
– summaarse valemi leidmine graafilise kujutise järgi
– tiitrimisülesannete lahendamine
11.–12. klass
– aminohapete aluselised ja happelised omadused13A
– elektrofiilsed asendusreaktsioonid aromaatses tuumas1H, 13B
– graafikutelt andmete lugemine
– ideaalse gaasi olekuvõrrand
– liitumine kaksiksidemele1I
– peptiidside11B
– reaktsiooni soojusefekt1J
– summaarse valemi põhjal isomeeride joonistamine1K, 1L
– tolueeni derivaatide redutseerimine ja oksüdeerimine

Õppematerjalid
1. Teaduskooli õppematerjalid

A A. Koorits, K. Kestav. Laboratooriumis kasutatavad vahendid

B K. Kestav, D. Lavõgina, N. Nekrassova. Protsentarvutused

C R. Pullerits. Redoksreaktsioonid

D N. Nekrassova. Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed

E K. Kestav, R. Pullerits. Molaararvutused reaktsioonivõrrandite järgi

F V. Ivaništšev, H. Ers. Ülesanded valemite määramise kohta

G N. Nekrassova. Metallide reageerimine hapetega

H K. Viht. Süsivesinikud: peatükk „Areenide reaktsioone”

I K. Viht. Süsivesinikud: peatükk „Alkeenide liitumisreaktsioonid”

J R. Pullerits. Keemilise reaktsiooni energeetiline efekt

K V. Ivaništšev, H. Ers, V. Sääsk. Brutovalemid ja isomeeride leidmine

L K. Viht. Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse, lk 13–14

2. R. Pullerits, M. Mölder. Keemiaülesannete lahendamine. Avita 2001, lk 109–112

3. M. Saar, N. Katt. Keemia õpik VIII klassile. Maurus, Tallinn 2015 või T. Ivan. Keemia õpik 8. kl. Avita 2015

4. M. Saar, N. Katt. Keemia õpik IX klassile. Maurus, Tallinn 2016

A lk 93–101

B lk 40–44

C lk 34

D lk 58–79

E lk 45–46

5. Soovi korral täiendavalt katsetamiseks ja uurimiseks:

phet.colorado.edu/et/simulation/build-a-molecule

Vabavara programmi ACD/ChemSketch kasutamine struktuurivalemite koostamiseks

6. TaskuTark

  1. A Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumiselB SoojusefektC Vee karedusD Metallide omadused
    1. Keemiaolümpiaadi juhendi lisa 1: tabelid
    2. http://mudelid.5dvision.ee/kare/
    3. H. Karik, K. Truus. Elementide keemia. Ilo, Tallinn, 2003

    A lk 96–98

    B lk 330–339

    1. Chemicum: Mercury – an alien metal
    2. A. Tuulmets. Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile. Avita 2002

    A lk 139–141

    B lk 220–226

    1. Ave Soekov. Süsiniku oksüdatsiooniastme määramine orgaanilistes ühendites
    2. A.-T. Talvik. Orgaaniline keemia. Tartu Ülikool 1996

    A lk 374

    B lk 201–206


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Keemiaolümpiaadist. Võistlemine teistega on masendav, võistlemine iseendaga on arendav.”

  1. Vladislav Ivaništšev ütleb:

    Keemiaolümpiaadi facebook: facebook.com/keemiaolympiaad
    Keemiaolümpiaadi blogi: eko.olunet.org

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!