Koolijuht ronimisseinal kõneleb suurtest muutustest

1. dets. 2017 Leene Korp Tartu ülikooli doktorant - 1 Kommentaar

Antsla kooli õppejuht Kaja Simisker poksikoti juures. Fotod: Leene Korp

 

Antsla gümnaasiumis on napi paari aasta jooksul toimunud mitmeid muutusi – vahetunnid veedetakse õues, päevaplaanis on üle mindud paaristundidele ja igapäevastele pikematele vahetundidele, vahetundides mängitakse, võimeldakse ja tantsitakse.

Saabun Antslasse veidi enne keskpäeva. Koolimajast üle tee asuval mänguväljakul teevad kaks koolitüdrukut aega parajaks. Möödun neist üsna kaugelt, aga lapsed hüüavad mulle „Tere!”. Kas nad ajavad mind kellegagi segamini? Aga siis tervitab mind ka uksest väljunud algklassipoiss. Ette rutates võib öelda, et tervitusi kostab minu suunas kogu külaskäigu ajal.

Uksest majja astudes pole kuskil näha valvelauda, see-eest leiab sealt kettagolfi korvi koos ühe ketta ja innustava sildiga „Kasuta julgelt! Liigu rõõmsalt! Tagasta tervelt!”. Nii õpilaste kui ka külaliste usaldamisega näib siin kõik hästi olevat.

Parasjagu on vahetund ja maja ringiruttavaid lapsi täis. Kantselei poole suundudes jääb mulle kõikjal silma spordi- ja mänguvahendeid ning igasugu sildikesi: trepi varvaslaudadel sõnumid trepil kõndimise kasulikkuse kohta, kabelauad, mängud, põrandale kleebitud Twister, pingpongilauad … Teise korruse koridori avaramas osas on kleepsudega tähistatud spiraalikujuline numbrimäng, mis meenutab hiigeltigu. Sealsamas kõrval toimub mänguvahetund: vanemad õpilased ehk n-ö mängujuhid korraldavad algklassilastele liikumismänge.

Kooli huvijuhti Liivia Rebast kohtan kantselei juures. Liivia vabandab, et kooli on külla tulnud fotograaf Sven Začek ja pool kooliperest on tema loengus. Üheskoos võtame suuna aulasse, et otsida publiku seast üles õppejuht Kaja Simisker. Tee peal osutab Liivia mängujuhtidele, kes parasjagu on tõstnud kõrgele suure salli ja hüüavad: „Väravast lähevad läbi need, kellel on kõrvarõngad.”

Õpilased jooksevad, elevil näod ees, salli alt läbi. Liivia seletab, et kui tavaliselt peetakse mänguvahetunde aulas, siis seekord pidid mängujuhid jooksvalt plaane muutma ja koridori kolima, sest aulas toimuv loeng ulatus vahetundigi. Nagu näha, ei sega ootamatu plaanimuutus mängude läbiviimist.

Ühes koridoris jäävad silma põhikooliealised poisid, kes sisustavad aega hularõngastega. Kaja seletab, et rõngad on poiste seas päris populaarsed. „Nad veeretavad ja lennutavad, no keerutamas ma pole neid tõesti näinud. Aga asi seegi!” täpsustab ta. Kui hularõngahuvi kaob, laovad poisid rõngad tagasi virna.

Koridorid pole tühjad

Antsla gümnaasium asub Nõukogude-aegses hoones, mille põhjalikust renoveerimisest näib olevat möödunud aastakümneid. Väsinud betoonplaatidest ja õpilaste arvu kohta liiga suurest hoonest hoolimata jätavad ruumid koduse mulje. Suure panuse mulje loomisse annab koolimaja läbiv terviserada Hauka Vunk. Sedasorti siseterviseradu leidub paljudes büroo- ja koolihoonetes üle Eesti ja nende siht on pakkuda inimestele liikumisvõimalusi ka tööpäeva või koolipäeva jooksul: väikseid võimlemis- ja venitusharjutusi koridorinurkades, pikema sammu võtmist treppidel.

Koridori ühes otsas on põrandale veetud kastid numbrijadaga, teises helireaga, vahepealne jalajälgesid meenutavate kleepsudega mäng pakub võimalusi harjutada tegusõnade pöördeid. Suurem osa mänguvõimalusi pole aga siiski standardsed, vaid kohapeal meisterdatud ja pidevalt täiendamisel.

Kaja Simisker ja pärast tunni alguskella jalutuskäiguga liitunud koolijuht Katrin Martinfeld jutustavad, et koolis on terve meeskonnatäis inimesi, kes terviseraja eest hoolitsevad. Meeskond kogub õpilastelt mõtteid selle kohta, mida uut ette võtta, täiendab elementide mänguvõimalusi ja lapib olemasolevat varustust. Ka päris uued rajatised tehakse siinsamas koolis, näiteks on remonditöölised selle aasta jooksul jõudnud valmis meisterdada uue lauatenniselaua, paigaldada kolmandale korrusele lõuatõmbamiseks kangi ja teisele korrusele hommikusteks mängutundideks ja üldiseks kasutamiseks ronimisseina. Oma panuse annavad ka need õpilased, kes kooli õpilasesindusse või TORE-liikumisse ei kuulu: näiteks kadunud kabenuppude asemele meisterdatakse uued tööõpetuse tundides.

Kui paljudes koolides on koridoridesse paigutatud mänguasjad ja spordivahendid tugipersonalis nurinat tekitanud, siis Antslas ei näi seda probleemi olevat. Koristajad sätivad muu töö hulgas korda ka terviseraja elemente, näiteks liimivad kinni kleebiseid, mis on ohtrast kasutamisest narmendama hakanud.

Kuidas siin asjad nii hästi sujuvad? Katrin arvab, et võtmesõna on koostöö: kui kogu personali võetakse koolipere osana, kaasatakse üritustele ja palutakse neil vahel näiteks töötubasid läbi viima, nagu Antslas tehakse, tekib vastupanu vähem.

Tore näide koolitöötajate missioonitundest on kolmanda korruse koridoris asuv väike poksikott. Koti käekäigu on oma südameasjaks võtnud kooli sotsiaalpedagoog Jüri Kiidron ja praeguseks on poksikott vajanud nii korduvat lappimist kui viimaks ka väljavahetamist. 

Kaja ja Katrin tunnistavad, et kuigi terviserada oli mõeldud eelkõige õpilastele, kasutavad lapsed pigem üksikuid harjutusi, kui läbivad terve raja. Nii on Antsla kool otsustanud suunata terviserajale ka täiskasvanuid. Rajal on juba läbi viidud hoolekogu ja vallavalitsuse kokkusaamisi ja isadepäeva üritusi, sealsamas on aktiivõppe meetodil korraldatud lastevanemate koosolekuid.

Juhtkond ees, teised järel

Tundub, et Antsla kooli juhtkond lubab endale ja teistele rõõmsameelsust, vahel kergemeelsustki. Nii on ühes koolinurgas seina küljes tasku, kust leiab soovitusi „rumalate harjutuste” tegemiseks: näiteks tuleb nina puudutada keeleotsa või küünarnukiga või pista ühe jala varbad teise jala põlveõndlasse. Või teine näide: 1. korruse söökla juures satume nägema, kuidas kooli tugipersonali kuuluvad Jüri ja Urmas Kiidron peavad tööpäevast väikest pausi ja kõksivad lauatenniselaua ääres pingpongipalli.

Kooli uusim tõmbenumber on ronimissein: ühest koridoriseinast pool on kaetud vineertahvlitele kinnitatud ronimiskividega. Uurin Katrin Martinfeldilt, kes seal õieti ronimas käivad. Koolijuht seletab, et lisaks õpilastele kohtab seal ka õpetajaid. Et Eesti pedagoogide kombeid kujundavad eelkõige akadeemiline riietus ja sellega klappiv käitumine, paneb see vastus kulmu kergitama. Katrin selgitab, et eeskuju on ülitähtis. Kui koolijuht, kes on ühtlasi vanaema, ronib lae alla, siis ei saa ka kolleegid põrandale jääda.

Pikk jalutuskäik lõpeb kantseleis. Korraks kiikame ka kõrvalasuvasse direktori kabinetti. Selle seinale on kinnitatud juhtkonna enda selleaastane liikumiskava: näiteks on välja toodud, kui palju juhtkonna esindajad lubavad tantsida, ujuda, tegelda korilusega ja kõndida treppidel. Lisaks on pedagoogid pannud plaani kollektiivselt sada kilo kaalust maha võtta. Kooliõe juurde kontrollkaalumistele oodatakse juba järgmisel nädalal, selgitavad minu vestluskaaslased.

Ei mingit tilulilu

Lisaks pidevalt täienevatele liikumis- ja mänguvõimalustele on terves koolis sellest õppeaastast sisse viidud paaristunnid, mis tekitavad võimaluse igapäevaseks 30-minutiseks vahetunniks: selle saab täita liikumise, mängu ja õueskäimisega. Õpilased saavad õue igal aastaajal ja iga ilmaga ning seda naudivad eriti nooremad.

Kuidas seda kõike teha jõutakse? Eriti arvestades, et Eesti koolidelt oodatakse lisaks oma argitegevustele aktiivset osavõttu projektidest, milles osalemine on kooliperele sageli keerukas kohustus. Projekte on nii palju, et pole mahti mõtestada nendega seotud tegevusi, ning pahatihti ei jõutagi tulemusteni, kuna rahastus ja tugi on lühiajalised.

Ka Antsla gümnaasium on seotud terve hulga projektidega ning aktiivsemal osal nii koolipersonalist kui õpilastest on ainetunnivälist tegevust tõesti palju. See toob aeg-ajalt kaasa ka tagasilööke: lapsevanematele võib jääda mulje, et õppimisega otseselt mitte seotud tegevusse mattunud lapsed on haridusteelt eksinud ja tegelevad kõrvaliste asjadega. Just sel nädalal oli Antslas vestlus lapsevanemaga, kes pidas seda kõrvalist tegevust tiluliluks, toob välja Katrin. „Mina näen seda kõike süsteemselt,” rõhutab ta: uut sorti ajastu nõuab lastelt mitmesuguseid oskusi, mitte ainult päheõppimise võimet. Projektides osalemine, sellega seotud suhtlemine, iganädalased kohustused ja muud väljakutsed pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi.

Lihtsamaks läheb projektidega just siis, kui õppida nägema, kuidas need omavahel seotud on ja toetavad õppimist. Antsla koolis on lõimimine vahel üsna edukalt välja tulnud, selgitab meid kantseleis oodanud Liivia, tuues näite „Liikuma kutsuva kooli” ja „Ettevõtliku kooli” programmidest: „Ettevõtlikkus toetab liikumist, liikumine ettevõtlikkust!” Kui „Ettevõtliku kooli” raames oli vaja teha õpilasfirma, lõid kampa mängujuhid, kes nüüd pakuvad klassiõhtutel ja muudel üritustel oma firma alt mängujuhtimise teenust.

Mida võiks soovitada koolidele, kes tahavad oma koolielu muuta ajakohasemaks, paindlikumaks ja aktiivsemaks, aga ei tea, millest alustada? Muutuste jaoks on vaja aega, tõdevad Kaja ja Kat­rin. „Tark ei torma, vaid liigub tempokalt,” lisab Liivia.

Meie kogemus on, et oluline on meeskond, üksi ikka ei tee midagi ära,” toob Kaja välja veel ühe olulise aspekti. Teised nõustuvad, lisades, et õpilaste käest tasub aeg-ajalt üle küsida, milliseid muutusi nemad soovivad, siis läheb kõik sujuvamalt.

Minu kohtumine Antsla kooli kolme vinge naisega hakkab juba lõppema, kui huvijuht Liivia võtab viimaste aastate muutused efektselt kokku. „Koolis on praegu väga tore töötada – kogu aeg muutub ja toimub nii palju!”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Koolijuht ronimisseinal kõneleb suurtest muutustest”

  1. D1 ütleb:

    … per aspera ad astra!

Leave a Reply to D1

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!