Lepime kokku, et „ei” on „eii!”

Suhtevägivald ja selle ennetamine on praegu ühiskonnas väga aktuaalsed teemad. Oluline on märgata noorte kohtingusuhetes esimesi vägivallale viitavaid märke (ebaterve kontrollisoov, püüe partnerit eraldada, vaimse vägivalla avaldused) ja neile reageerida, sest nii on võimalik ennetada vägivaldsete käitumismustrite kordumist ja tõkestada hilisemates suhetes perevägivalda.

Uus õppematerjal

Lähtuvalt vajadusest pöörata senisest enam tähelepanu noorte paarisuhetes esineva vägivalla ennetamisele kohandati ja avaldati 2016. aastal Eestis 13–18-aastastele noortele suunatud Suurbritannia teaduspõhine paarisuhtevägivalla ennetusprogramm „Expect Respect: Teen Abuse toolkit”. Siseministeeriumi tellimusel ja Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse eeltöö tulemusena täiendati originaalmaterjali metoodikat, sisu kohandati sobivaks Eesti kultuuritausta ja riikliku õppekavaga, lisati tund seksuaalvägivalla kohta. Õppematerjali kohandajad ja autorid olid Merike Kull ja Kai Part Tartu ülikoolist. Õppematerjal pälvis inimeseõpetuse ühingu aasta teo 2017 laureaadi tiitli (vt http://inimeseopetaja.weebly.com/aastad.html) ning haridus- ja teadusministeeriumi aukirja.

Õppematerjal „Terved ja turvalised suhted” on kasutamiseks kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis. Kokku on seitse õppetundi, kaasneb õpetaja juhendmaterjal. Kogu õppevara komplekt kirjastati ka venekeelsena. Õppematerjali osa on õppefilm „Spiraal”, mis varustati eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Õppematerjalid, õpetaja juhendmaterjal ja film on kättesaadavad aadressil http://www.tstk.ee/sisu-valjaanded.

Õppematerjali mõju hindamine

Õppematerjali testimiseks viidi 15 koolis inimeseõpetuse aine raames läbi kolm proovitundi, milles räägiti lastele stereotüüpsete soorollide kujunemisest, nende mõjust meeste ja naiste elule, kohtinguvägivalla tähendusest, vägivallale viitavatest märkidest ja tagajärgedest ning abi saamise võimalustest. Õppematerjali mõju hindasime eel- ja järeluuringuga, milles osales kokku 420 noort 7.–12. klassini (2016). Soovisime välja selgitada, kuivõrd muutusid kolme piloottunni tulemusena õpilaste teadmised suhtevägivallast, sooga ja vägivallaga seotud hoiakud. Tulemused näitasid, et enamik eeluuringus osalenud õpilastest ei pooldanud stereotüüpseid soorolle ega vägivalda õigustavaid arvamusi. Kõige rohkem oldi vastu sellele, et paarisuhtes peaks lõplik sõna otsustamisel kuuluma mehele. Kolm neljandikku noortest ei nõustunud ka arvamusega, et paarisuhtes on õigus otsustada partneri tegevuse üle ning ähvardamise ja seksuaalvägivalla ohver on süüdi vägivalla esilekutsumises.

Seevastu nõustus pea iga viies õpilane eeluuringus väitega, et mehed sobivad paremini ettevõtet juhtima ning naine kodu ja pere eest hoolitsema. Päris arvukalt (20–25%) oli ka noori, kes olid nõus arvamustega, et tüdruku „ei” tähendab tegelikult „võib-olla” või „jah” ning endale joogi välja teha lasknud neiu peaks tulema noormehe soovidele vastu. Need tulemused näitavad, et osa noortest pooldab endiselt iganenud ja ebavõrdseid soosuhteid: meeste ja naiste kuulumist ühiskonna eri sfääridesse, nende erinevat võimekust, domineerimis-allumissuhteid ning uskumust, et naisel ei sobi soovitut otsesõnu väljendada.

Eeluuringust ilmnes veel, et löömisega ähvardamist ja tüdruksõbralt seksuaalvahekorra nõudmist pidas enamik õpilastest kas kindlalt või pigem vägivallaks. Probleeme tekitas aga vägivalla märkamine olukorras, kus üks partner keelab teisel pidevalt armukadedusehoos sõpradega suhtlemise ning helistab mitu korda päevas, et küsida, kus ja kellega ta on. Enam kui pool õpilastest ei pidanud neid olukordi vägivallaks ning ühe näidisjuhtumi puhul arvas suisa 19%, et selline käitumisviis kuulub tervete ja turvaliste suhete juurde. Seega oli paljudel noortel raske märgata kohtingupartneri ebatervet kontrollisoovi ning eristada armukadedusest ajendatud domineerimist hoolivast ja aktsepteerivast armastusest.

Nägime, et juba kolmes piloottunnis osalemise järel muutusid õpilaste hinnangud võrdõiguslikumaks ja vägivalda vähem normaliseerivaks. Näiteks hakati taunivamalt suhtuma ka neiu kohustusse olla vastutulelik talle välja teinud noormehe soovidele ning tüdruku „ei” tähenduse moonutamisse. Noored hakkasid pidama partneri kontrollimise eesmärgil pidevat helistamist ning sõpradega suhtlemise keelamist enam vägivallaks.

Joonis 1. Õpilaste nõustumine soorollidega eel- ja järeluuringus

Joonis 2. Õpilaste nõustumine vägivalda normaliseerivate ja lubavate hoiakutega

Õppematerjali tutvustavad koolitused

Haridusministeeriumi rahastusel toimuvad 2017/2018. õppeaastal tasuta metoodilised koolitused õpetajatele ja kooli tugispetsialistidele, milles tehakse osalejatega läbi tundides olevad aktiivtööd ja tutvustatakse õppematerjali.

Seni on koolitustel osalenud pedagoogide tagasiside olnud väga kiitev.

• „Aktiivne ja sisutihe, eluline ja mõtlemapanev koolitus. Tunnen end palju kindlamalt metoodilises osas. Väga hea materjal, mida saan kindlasti kasutada nii inimeseõpetuse kui klassijuhataja tundides.”
• „Väga praktiline – videod, juhtumianalüüsid. Ise materjali läbimängimine abistab läbi kogemuse tundide läbiviimist.”
• „Väga asjakohane ja vajalik koolitus, et töötada koos noortega ja õpetada neid hindama terveid ja turvalisi suhteid.”
• „Teema on emotsionaalselt raske, aga tahaksin kõiki neid tunde läbi teha, sest teema on tähtis!”

Koolitusel räägime ka nõu ja abi võimalustest ja sellest, mida teha, kui õpilane pöördub enda või pere suhetes esineva vägivalla pärast.

Järgmised koolitused toimuvad:

• 11.01.2018 Tallinnas, koolitusel on järeltõlge eesti-vene keele suunal (Tartu ülikooli esindus, Teatri väljak 3)
• 18.01.2018 Jõhvis, koolitusel on järeltõlge eesti-vene keele suunal (Kersti Võlu koolituskeskus)
• 29.01.2018 Viljandis (Hotell Centrum seminariruum)
• 13.02.2018 Pärnus (Pärnu veekeskuse seminariruum)
• 19.02.2018 Tartus (Domus Dorpatensis)
• 15.03. 2018 Tallinnas (Tartu ülikooli esindus, Teatri väljak 3)
• 19.03.2018 Tallinnas (Tartu ülikooli esindus, Teatri väljak 3)

Koolitused kestavad kaheksa tundi (kl 10–17) ja registreerimiseks tuleb saata osalemissoov kai.part@kliinikum.ee.