Mida õpetavad lastele Persona Dollsi nukud?

1. dets. 2017 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Lepatriinude rühma lapsed harjutavad sotsiaalseid oskusi koos õpetaja Liina Viilukasega. Probleemid, mida nukuga lahendatakse, valib õpetaja just rühma vajadustest lähtuvalt. Fotod: Tiina Vapper ja Suitsupääsupesa lasteaed

 

Persona Dolls on kiusamisvastane kasvatusmetoodika, kus arendatakse lapse sallivust ja empaatiat endast erineva vastu, samuti julgust reageerida, kui kedagi koheldakse halvasti, selleks mõeldud nukkude abil. 2015. aasta sügisest tegutseb Eestis ka seda metoodikat tutvustav koolituskeskus.

Ameerikas 1950. aastatel loodud Persona Dollsi metoodika jõudis Eestisse Tallinna Suitsupääsupesa lasteaia kaudu rahvusvahelise Comeniuse projektiga „I see You” 2011. aastal. 2012. aastal käisid lasteaiaõpetajad koolitusel Inglismaal, kus metoodika on Euroopa riikidest kõige enam levinud ja kuulub ka riiklikusse õppekavasse. Eestisse tagasi jõudnud, hakkasid Suitsupääsupesa õpetajad kasutama seda ka oma igapäevatöös. 2014. aastal osaleti taas koolitusel, pärast seda töötati välja metoodiliste materjalide käsiraamat ja koduleht ning 2015. aasta sügisest on Tallinna Suitsupääsupesa lasteaias Persona Dollsi metoodika koolituskeskus Eestis ning korraldatakse koolitusi lasteaiaõpetajatele.

Mina sinuga ei mängi!

22. novembril toimus Suitsupääsupesa lasteaias järjekordne koolitus, kus osalesid õpetajad viiest lasteaiast: Rabarübliku, Pallipõnni ja Pallasti lasteaiast Tallinnast; Koosa lasteaiast Tartumaalt ja Vääna mõisakooli lasteaiast Harjumaalt. Koolituspäeva esimeses pooles panid õpetajad kirja, milliseid probleeme lasteaia igapäevatöös lastega lahendada tuleb. Suures osas need kõigis viies lasteaias kattusid: üksteiselt mänguasjade äravõtmine ja oskamatus neid jagada; tõuklemine, lükkamine, löömine, kaebamine, teisele halvasti ütlemine ja hinnangute andmine; mängukaaslase tõrjumine sõnadega „sa ei ole mu sõber”, „sa ei tohi meie mängu tulla” ning ähvardamine stiilis „kui sa nii ei tee, siis ma ei mängi sinuga, ma ei kutsu sind oma sünnipäevale”. Koolitusel osalenud õpetajad oli ühel meelel, et kõige rohkem tulebki iga päev tegelda lastele mänguoskuste õpetamise ja nende omavaheliste suhetega ning jälgida, et kedagi mängus kõrvale ei jäetaks.

Igal nukul oma lugu

Koolituspäeva teises pooles valis iga meeskond ühe nuku ja hakkas talle elulugu ehk isikuprofiili koostama. Nukule tuli välja mõelda nimi, vanus, rahvus, kes kuuluvad tema peresse, kus linnas ta elab ja milline on tema kodu, missugune on tema iseloom, mis talle meeldib, mis ei meeldi, millest ta unistab, mis talle raskusi ja muret valmistab jne.

Üks nukk sai näiteks nimeks Teele. Teelel on ema ja isa, vanem õde ja noorem vend ning vanaema ja vanaisa, kes elavad teises linnas. Ema on väikese vennaga kodus, isa töötab kodust kaugel ja on tihti kodust ära. Pere elas kaks aastat Soomes, kus Teele käis lasteaias, tänu sellele oskab ta natuke soome keelt. Hiljuti kolis pere tagasi Eestisse. Elatakse Viljandis suures korteris ja Teele käib nüüd siinses lasteaias. Ta on elava loomuga, käib ujumas ja viiulitunnis, laulab ja tantsib meelsasti, aga tantsida eelistab ta omaette, sest tal hoiab üks jalg sissepoole, mistõttu ta peab tugijalanõusid kandma. Kuna nendega on raske liikuda, ei meeldi talle joosta ning ka tantsimine kukub kohmakalt välja. Kuna Teele tahab saada tantsijaks, teeb haige jalg talle muret. Veel on Teele kurb seepärast, et tema mitu head sõpra jäid Soome. Viljandis ta alles kohaneb ja pole veel mängukaaslasi leidnud.

Järgmisel kohtumisel on õpetajate ülesanne koostada lugu, millega nukk esimest korda laste juurde läheb ja ennast neile tutvustab, samuti lugu, kus rühmas hakatakse juba mingit probleemi lahendama ja mängitakse see läbi.

Kuidas nukk lastega räägib?

Metoodika näeb ette, et kui nukk esimest korda rühma tuleb, saadakse kõigepealt omavahel tuttavaks. Nukk jutustab endast ning lapsed saavad rääkida endast ning nukuga sarnasusi või erinevusi leida. Alles järgmisel kohtumisel hakatakse mõnd probleemi käsitlema. Persona Dollsi metoodika ongi ainulaadne seepärast, et teemad, mida lahendama asutakse, valib iga õpetaja just oma rühma vajadusest lähtuvalt.

Marilyn Palla soovitab õpetajatel mitte käsitleda ainult nukuga juhtunud äpardusi ja probleeme, vaid rääkida ka rõõmsatest sündmustest. Just nagu päriselus, kus tuleb ette igasuguseid lugusid.

Nukuga suhtlemine käib nii, et nukk istub õpetaja süles ja sosistab talle mängult kõrva, mida ta öelda või küsida tahab. Õpetaja räägib nuku jutu lastele oma häälega edasi. „Mõni laps on õpetajalt küsinud, miks nukk ainult temaga suhtleb. Siis tulebki lapsele ausalt öelda, et see on mäng, mida me mängime. Samamoodi nagu mängivad tüdrukud nukunurgas,” selgitab Marilyn Palla. „Mida väiksemad lapsed, seda paremini nad selle mängu vastu võtavad, aga ka koolieelikud tulevad meelsasti kaasa. Kõige tähtsam on, et lapsed saavad probleemi lahendamises osaleda ning otsustada, mis on õige, mis vale ning kuidas on parem käituda. Kokkuvõttes arendab see empaatiat, mis julgustab lapsi ebaõiglase kohtlemise korral enda eest seisma ja vajadusel ka oma kaaslaste kaitseks välja astuma.”

Kokku hõlmab koolitus Marilyn Palla sõnul 16 akadeemilist tundi, kus lisaks loengule on palju praktilist tegevust. „Proovime läbi palju situatsioone, arutame, anname nõu. Näitame ka, kuidas koos lastega tegevust läbi viia, ja pärast analüüsime seda. Lõpuks saab iga koolituse läbinud õpetaja tunnistuse ja omal valikul kaasa ühe nuku.”

Lapsed ise pakuvad lahendusi

Persona Dollsi nukud ei ole harilikud mängunurganukud, vaid suured, elutruud ja laste sarnased, et lapsed hakkaksid neisse suhtuma nagu päris lastesse.

Suitsupääsupesa lasteaias on praegu 13 nukku,” tutvustab Marilyn Palla. „On nukk, kes kannab prille, nukk, kes põeb diabeeti, nukk, kes on ratastoolis, on ka moslemist nukk. Ühel nukul on kõneprobleem ja teised ei saa tema jutust hästi aru, mistõttu ta peab logopeedi juures käima. Teiste seas on väga kehva isuga nukk. Veel paar aastat tagasi poleks me arvanud, et tekib vajadus söömisprobleemiga nuku järele, aga praegu on see teema aktuaalne.”

Nukkudele profiile luues on arvestatud ka eri peretüüpidega. Kuna kõik lapsed ei ole klassikalise peremudeliga peredest, on ka nukkude seas neid, kelle emal ja isal on uus pere. Üks nukk elab koos isaga, teine ainult emaga.

Marilyn Palla toob välja, et nukud ei ole mõeldud niisama mängimiseks, vaid käivad rühmas metoodiliste tegevuste ajal. „Kui nukk tuleb rühma külla, harjutame, kuidas probleemseid olukordi lahendada. Nukk jutustab, mis juhtus, lapsed analüüsivad seda õpetaja suunamisel ja pakuvad ise lahendusi välja. Kui parasjagu ühtki probleemi pole, saab laste väärtushinnanguid kujundada. Väärtuste õpetamise tegevused on lasteaias igal nädalal ja õpetaja valib, kas kasutada Persona Dollsi või kiusamisvaba lasteaia ehk lillade karude metoodikat. Kombineerime neid omavahel väga edukalt, nad täiendavad teineteist. Väärtuste õpetamisel on vaja ka vanematega koostööd teha. Tulemus on kõige parem siis, kui kodu väärtushoiakud on samad mis lasteaial.”

Euroopa koolitusvõrgustik

Marilyn Palla hindab Persona Dollsi metoodikat eelkõige tänu asjaolule, et see on mänguline, huvitav ja lõbus. „Lapsed tulevad mänguga meelsasti kaasa ja võin oma kogemuse põhjal kinnitada, et nad muutuvad tegevuse käigus aina julgemaks ja aktiivsemaks. Alustasin üle-eelmisel aastal sõimerühmaga väga lihtsatest asjadest. Alguses õppisime, kuidas üksteist kuulata – mudilastega on väga oluline seda harjutada. Veel rääkisime, kuidas hea kaaslane olla, ja lahendasime mõne lihtsa loo. Praegu on need lapsed nelja-viiesed ja nad oskavad väga hästi analüüsida, julgevad oma arvamust avaldada ja oskavad õigeid lahendusi välja pakkuda. Kõige toredam ongi näha, kuidas kogu omandatud tarkus tuleb laste mängu kaasa ja nad hakkavad kaaslastest rohkem hoolima.”

Suitsupääsupesa lasteaial on käsil juba uus rahvusvaheline hariduskoostööalane Eramus+ projekt partneritega kaheksast riigist: Bulgaariast, Poolast, Tšehhist, Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist, Kreekast ja Türgist, kellega luuakse ühist koolitusvõrgustikku. Pärast projekti lõppu on kõigi nende riikide õpetajatel võimalik läbida Persona Dollsi koolitus oma emakeeles ning saada emakeelsed metoodilised materjalid.

Eestis on Marilyn Palla sõnul Persona Dollsi koolitusel praeguseks osalenud kokku umbes 150 õpetajat, 50 Tallinna lasteaiast ja paarikümnest lasteaiast mujalt Eestist. „Persona Dollsi koolituste vastu tuntakse huvi, sest üha rohkem õpetajaid mõistab laste sotsiaalsete oskuste arendamise vajalikkust. Koolitajana on mul hea meel, et koolitusele jõuavad need õpetajad, kes sellesse metoodikasse usuvad ja tahavad seda kasutada. Meie muidugi soovime, et see jõuaks Eestis igasse lasteaeda. Koolitustega alustame uuesti jaanuarist. Kui mõnes piirkonnas on huvilisi rohkem, võime tulla koolitust tegema ka maakonnakeskusesse.”

 

Rohkem infot koolitusete kohta leiab kodulehelt http://personadolls.eu/koolituskeskusest


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!