Õpetajate Leht 15. detsembril
Kohalikke omavalitsusi tuleb senisest rohkem usaldada
Riigikontrolöri nõunik Airi Mikli leiab, et kohalikke omavalitsusi tuleb senisest rohkem usaldada ja riigi sekkumist omavalitsuste koolikulude maksmisse enam analüüsida.
Ja siis tõusis püsti Must Surm
Endise õpetaja Mare Rossmanni arvates leidub vähe õpetajaid, kes võivad öelda, et nende tunnis pole keegi kunagi tukkunud. „Kui vaatan meie avalikus ruumis esinejaid, siis ilmselt on neil olnud ühed ja samad koolitajad,” nendib ta. „Vehivad sarnaselt kätega, olenemata sisust, manavad näole veidraid ilmeid.” Ta lisab, et PowerPointi stiilis ettekannete puhul saab digitehnika abil info edastatud, aga me ei saa aimu kõneleja isiksusest ega nautida tema ettekande stiili.
Õiendusi polümeersete tehismaterjalide asjus
Keelemees Priit Põhjala seletab, et vahel ei ole plastist asjad sugugi plastilised ja purunevad painutamisel kergesti. Ja vastupidi ka: asjad, mis ei ole plastist, võivad siiski olla plastilised. Kas või sõnad. Nende puhul on vahel küll tunne, et painuta ja venita, kuidas tahad, aga katki ei lähe. On see hea või hoopis halb – see on juba iseküsimus.
Ununema kippuvad oskused ehk Mida teha õues, kus puudub arvutiekraan?
Paljud lihtsad oskused: kuidas noaga puud vesta, juurvilju koorida, leiba-saia viilutada, tikku tõmmata, tuld teha, peost allika- või kaevuvett juua, hakkavad lastel ununema. Eestis õuesõppe mõiste kasutusele võtnud Mikk Sarv kõneleb eluks vajalikest oskustest ja sellest, mida põnevat vaadata ja teha õues.
Heategevuskeskuses aidatakse nii last kui ka tema peret
Virumaa heategevuskeskus on tegutsenud juba 17 aastat ja on Narva noortekeskustest ainus, kus lapsed saavad ka tasuta süüa. „Sageli on tunne, et abi vajavaid lapsi on rohkem, kui me aidata jõuame,” tõdeb keskuse rajanud Anatoli Pljuško. Seda rõõmsamad on kohtumised noortega, kes on sellest nõiaringist välja pääsenud ja saavad oma eluga hästi hakkama.
Jälgige oma kooli sisekliimat!
Milline on meie koolide sisekliima, millest see sõltub ja kuidas see meid mõjutab? 79% Eesti koolidest on temperatuuriprobleemideta, aga 63%-s koolidest on suhteline õhuniiskus pidevalt alla lubatud normi. Kõige parem meetod parandada sisekliimat on tuulutamine akende kaudu. Nii õpilaste kui ka koolitöötajate tervis on seda väärt, et hea sisekliima nimel vaeva näha. Samuti on õpilaste õppeedukus otseselt seotud sisekliima kvaliteediga.
Kui emotsioonid klassitoas lähevad lakke
„Keerulises olukorras on oluline pärast endast välja minemist endasse tagasi tulla ja uuesti olukorrale otsa vaadata ‒ kuidas seda mõistlikult lahendada,” ütleb Tartu ülikooli koolipsühholoogia lektor Astra Schults. Mida peaks veel teadma, kui õpetajal kisuvad suhted õpilaste või vanematega keeruliseks?
Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu” tunnustas tublimaid
„Kooli käivitamine on suur ettevõtmine, aga meie oleme suutnud samal ajal käima lükata ka õpilasfirmade programmi,” lausub Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kes koos huvi- ja projektijuht Andri Talloga on ettevõtluse lätete juurde meelitanud üle poole lennust. Võru gümnaasium pälvis äsja HTM-i ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” tunnustuskonkursil ettevõtlusõppe edendaja tiitli.
Õpetajate Lehe vahel on KOOLIBRI UUDISED.