Televisiooni asemel õpetab soome keelt kool

Kuue aasta eest hakati kolmes Eestimaa koolis õpetama B-võõrkeelena soome keelt. Käesolevaks õppeaastaks on selliseid koole juba kaheksa.

Teiseks võõrkeeleks saab soome keele valida Jõgeva põhikoolis, Jõgevamaa gümnaasiumis, Pärnu Ülejõe põhikoolis, Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumis, Tallinna Lilleküla gümnaasiumis, Tallinna ühisgümnaasiumis, Viljandi Kesklinna koolis ja Viljandi gümnaasiumis. Eelmisel õppeaastal õppis soome keelt teise võõrkeelena 232 last. Tänavust statistikat pole veel avaldatud.

Karola Velberg

Eesti soome keele õpetajate seltsi esinaise ja Eesti võõrkeeleõpetajate liidu juhatuse liikme Karola Velbergi sõnul peab soome keele valimise teiseks võõrkeeleks algatama kooli juhtkond.

„Meie koolis, Tallinna ühisgümnaasiumis on mõtte algataja just direktor Mehis Pever,” lausub Karola Velberg. Alustati eelmisel aastal kuuendate klassidega ja igal õppeaastal tuleb õpilasi kolme klassi võrra juurde. Praegu õpib Tallinna ühisgümnaasiumis soome keelt teise võõrkeelena kolm seitsmendat ja kolm kuuendat klassi. Gümnaasiumis on võimalik soome keelt õppida C-keelena, noortel on huvi suur, grupid on 20-liikmelised. 

„Lapsed on tihti uurinud, miks nad peavad soome keelt õppima,” sõnab Velberg. „Pahameelt see tekitanud ei ole, kuid imestust küll. Kui aga selgitan, et soome keel on iga päevaga aina nõutum keel ärimaailmas ja ka naaberrahvas peab meist rohkem lugu, kui nende keelt oskame, siis mõistavad nad selle vajalikkust. Lapsed ja vanemad on suhtunud mõistvalt ja arvan, et õpe on hästi vastu võetud.”

Karola Velberg kasutab soome keele õpetamisel loovat lähenemist, mänge, interaktiivseid vahendeid ja liikumist. Paljudel õpilastel on raske olla 45 minutit paigal, kui nad saavad kas lauldes või võimeldes natuke liigutada, vabastab see kogunenud pinged.

Õpetaja Velberg kasutab tundides ka Kahooti, Quizlet.live’i, laua- ja ringmänge. Ta on veendunud, et keelt tuleb õppida aktiivselt osaledes.

„Grupid on küll suured ja õpetajaid raske leida, kuid loodan, et need probleemid saavad lahendatud,” ütleb Velberg. „Samuti ootan, et teisedki koolid näeksid potentsiaali õpetada koolis soome keelt B- või kas või C-keelena juba põhikoolis.”

Velberg meenutab, et 20–30 aastat tagasi aitas eestlasi soome keele õpingutes Soome televisioon, kuid nüüdseks ei jälgi hõimurahva kanaleid kahjuks enam keegi, seega on ka soome keele oskus langenud.

„Võimalus õppida soome keelt koolis annab noortele teiste ees suure eelise, kuna töömaailmas on aina raskem ilma selle keele oskuseta hakkama saada,” arvab Karola Velberg. Soome keele oskus on tänapäeval sama praktiline oskus nagu iga keele oskus. Kahjuks noored tihtipeale ei teadvusta endale, et see tuleb neile hiljem kasuks.

„Õpetaja ülesanne on valmistada õpilasi ette iseseisvaks eluks, anda neile vahendid olukorra lahendamiseks ja põhja, millele toetuda. Kuna gümnaasiumis on perioodõpe, oleks teadmiste kinnistamiseks vaja hakata keelt õppima varases nooruses,” lausub Velberg.

Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumis alustati soome keele kui teise võõrkeele õppega eelmisel aastal.

„Soome keele valisid 5. klassi õpilastest kümme, praegu on õppijaid alles kaheksa,” räägib soome keele õpetaja Kai Tiislär. Koolis on võimalik B-keelena õppida nii saksa, prantsuse, hispaania, hiina kui ka soome keelt. Lapsed jagunevad keelte vahel enam-vähem võrdselt, aga mõned keeled on siiski populaarsemad kui teised. Sel kevadel otsustati alustada B-keele õppega alles seitsmendas klassis, mis tähendab, et sel sügisel soome keele õppijaid juurde ei tulnud.

„Mulle tundub, et viienda klassi õpilasel valib võõrkeele ikkagi lapsevanem, sest selles eas laps ei oska veel valida,” arvab Kai Tiislär. „Paaril lapsel on Soomes sugulane või sõber – sellisel juhul on valik langetatud lähtuvalt sellest, et saaks Soomes külas käies seal kohalikus keeles suhelda.” 

Sarnaselt Karola Velbergiga meeldib Kai Tiislärile lastega tunnis palju mängida, kasutada pildi- ja sõnakaarte. Sõnad jäävad hästi meelde ka lauldes. 

„Kel läheb eesti keel hästi, sel pole ka soome ega teiste keeltega mingeid probleeme,” märgib Tiislär. „Eesti keelt emakeelena rääkiv laps saab ehk mõnest asjast kergemini aru ja oskab sõnade vahel seoseid luua, aga võin ka eksida. Mul endal puudub eesti põhikoolilastele soome keele õpetamise kogemus, seega ei oska ma põhjapanevaid järeldusi teha.”

Soome keele õppimine üldhariduse statsionaarses õppes 2016/2017. õppeaastal

Allikas: HTM