OPL MANG

Ujumistund napsab kogu koolipäeva

1. dets. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

 

Kehalise kasvatuse ümberkujundamisel liikumisõpetuseks tehakse üks suur hüpe juba uuest aastast, kui riiklikus ainekavas hakkab kehtima muudatus, mis seab ujumisõpetusele senisest kõrgemad sihid: kolmanda klassi lõpuks peab iga laps suutma ujuda rinnuli ja selili kokku 200 meetrit. Suureneb tundide arv ja riigi toetus. Kas mõne aasta pärast ongi lastel meri põlvini? Ujulatest kaugel asuvates maakoolides paraku nii ei arvata.

Lihula gümnaasiumile kolm lähimat ujulat asuvad Märjamaal, Haapsalus ja Pärnus. Igasse paika on ligi 60 kilomeetrit.

Meil ükskõik, kuhu neist kolmest kohast sõita, ujumise peale läheb ikka terve koolipäev,” lausub Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber. Ja kui 20 ujumistunni asemel hakkab tunde olema 40, suureneb kaduma läinud koolipäevade arv kaks korda.

Isegi kui saame ujuda kaks treeningtundi korraga, oleme ikkagi 20 päevaga võlas, ja ma ei oska öelda, kuidas selle olukorra lahendame,” mõtiskleb Sõber.

Seni on riik toetanud Lihula valla koolides ujumistunde 460 euroga. Lihula gümnaasiumile maksab üks sõidukord ujulasse ja tagasi (kokku 120 kilomeetrit) 160 eurot. „Omaosalusena maksame peale 1200 eurot,” täheldab Sõber.

Uuest aastast hakkavad kohalikud omavalitsused saama riigilt kokku 1,23 miljonit toetust ujumise algõpetuses seatud eesmärkide elluviimiseks. Kui seni maksis riik lapse kohta veidi üle 15 euro, sõltumata sellest, kui kaugel on ujula, siis edaspidi 60–140 eurot sõltuvalt tegelikest kulutustest. Lisaks sellele panustavad endiselt ka omavalitsused.

Kõigepealt ootame ära toetuse, siis selle, kes meil vallas haridust koordineerima hakkab, ja seejärel räägime läbi, kuidas uues vallas kõik olema hakkab,” ütleb Sõber. „Ootan põnevusega, kuidas suudame lapsesõbraliku lahenduse välja mõelda.”

Eluvõõrad otsused

Lihula kool on mõelnud oma välibasseini ostu peale, see tähendaks aga hooldust ja ööpäevaringset valvet. Kaalutud on ka ujumislaagri varianti, aga seegi eeldab lisatööd ja kulu.

Kui teaks, mis summas toetus tuleb, saaks planeerida,” sõnab direktor. „Loomulikult on ujumisoskus eluliselt oluline, selles pole ju kunagi küsimus olnudki. Pigem jäävad elulised olukorrad otsustajatele aeg-ajalt võõraks. Iga sellise otsusega kaasneb hulk lisatööd ja õpetajaid vaadates kardan, et nende mõõt hakkab täis saama. Ent mu õpetajad üllatavad mind iga päev uute loovate ja inimsõbralike lahendustega, kindlasti seegi kord!”

Haapsalus käib juba kümme aastat ujumistunde tegemas ka Vormsi kool.

Igal aastal oleme riigi poolt ujumise algõpetuseks eraldatud raha eest sõitnud alates septembri esimesest nädalast igal neljapäeval Haapsallu,” kirjeldab Vormsi lasteaia-põhikooli direktori kt Heily Piip. Sel aastal võeti merereis ette kokku kaheksal korral. Varem toetas vald, siis sai ujumas käia kogu kool. Eelmisest aastast sõidavad ujulasse esimese kuni kolmanda klassi lapsed. Ujumistunde annab ujula treener. Tulemus on 100%. „Need, kes septembri algul ujuda ei osanud, nüüd juba oskavad. Suvel elavadki meie lapsed ju peamiselt vees,” muheleb Piip.

Meie kool ei asu ujulast õnneks väga kaugel, 15 kilomeetrit sõita. Seni oleme kasutanud Väimela tervisekeskuse ujulat ja viinud ujumistundidesse lapsi esimesest neljanda klassini,” kõneleb Osula põhikooli direktor Anti Ossis. „Üks koolitund kulub kohale minekuks, teine ujumiseks ja kolmas tagasisõiduks, nii et saame ikka ära käidud ja õpitud.” Ujumistunde annavad nii kooli kehalise kasvatuse õpetaja kui ka ujula juhendaja.

Direktor märgib, et seatud latt – iga laps peab suutma ujuda kokku kakssada meetrit ja oskama sukelduda – on kõrge, aga ujuma õppida tuleb. „Õpetaja teeb tööd selleks, et õpetada, aga kõigiga see ei õnnestu,” ütleb Ossis ja toob näiteks, et üheteistkümnest ujumisõpetuse läbinud lapsest kolm 25 meetrit ära ei ujunud.

Direktor ei oska veel öelda, kui palju lapsi saab uuel aastal ujuma viia. Kõik sõltub rahakotist. Osula koolil on seni olnud väga hea partner MTÜ Võru Veri, kes tarbijate ühistu kaudu toetab ujumisõpet projektina.

Kirjutame eelarvesse ja taotleme ka kolmandale ja neljandale klassile ujumisõpet,” lausub Ossis. Riigi toetuse suurenemise üle ei tihka direktor esialgu aga rõõmustada. „Kakskümmend aastat on nähtud igasuguste toetuste tulekut, aga enne ei ütle ma midagi, kui summa on eelarvereal kirjas,” sõnab Ossis.

Unistus oma ujulast

Järvakandi kooli laste ujumistunnid toimuvad 20 kilomeetri kaugusel Valtu ujulas.

Oleme teist klassi ujutanud senimaani 20 tunni ulatuses, koostöö on sujunud,” räägib direktor Aet-Triin Vasnu. „Transpordivõimalusi, päevakava ja logistikat sobitades oleme 20 tundi ära katnud. Kuid praegu on kõik muutuste tuules. Oleme arutanud transpordiküsimust ja seda, kuidas ujula kõik soovijad järgmisel aastal vastu jõuab võtta. Transpordi korraldamine ongi eelarves kõige suurem lõik. Loomulikult nõuab ka päeva korraldamine vaeva. Päeva saba või algus on läinud, kui sõidame lastega ujulasse, nii et kaotame vaid osa aega.”

Maakonnas on toimunud ka ujumisõpetuse infopäev ja Järvakandi kooli õpetaja on läbinud koolituse. Koolil on leping Valtu ujula treeneriga, kes on seni lapsi õpetanud.

Et Järvakandi koolis, nagu maakoolides enamasti, on klassid väikesed, ei ole muret ka selle pärast, et ujumistunnis võib edaspidi grupis olla kuni 12 last.

Ei julge öelda, et 100% lastest oleks ujumise selgeks saanud, aga 85–90% küll,” ütleb Aet-Triin Vasnu. „Oleme ujumiskursust seni püüdlikult läbi viinud ja viime sama püüdlikult ka edaspidi. See on vajalik oskus – olla vees ja osata seal käituda. Ka paljud vanemad käivad lastega ujumas. Ujulad on ju nii ilusaks tehtud!”

Järvakandi koolil on ka suur unistus oma ujulast. Võimla ja koolimaja vahel on org, kus see asuda võiks. Kui kohe tervet rehkendust ei jõua, siis võiks alustada hoopis alevi väliujulast. Miks mitte sellele katus peale teha?

Viime õppekavasse muudatusi sisse ja ootame pingsalt, et 2018. a sügisel avataks meie vallas ujula,” lausub Olustvere põhikooli direktor Liivi Lindemann. Ta loodab, et siis saab ka kõik ujumistunnid läbi viia. Valmiv ujula asub koolist kuue kilomeetri kaugusel.

Praegu sõidetakse Viljandisse Jakobsoni kooli ujulasse, edasi-tagasi poolsada kilomeetrit. Sama ujulat kasutavad ka maakonna teised koolid. Ujumistunde annab oma kooli kehalise kasvatuse õpetaja.

Usume küll, et riigi raha jõuab ka basseinidesse,” sõnab Liivi Lindemann. „See on sihtotstarbeline raha. Meie omavalitsuses pole kunagi olnud sellega probleemi. Ei oska öelda, kas igas koolis õnnestub nelikümmend tundi ujumist õpetada, aga arvan, et meil küll. Jaanuarist veel mitte, aga sügisest hakkab ujumisõpetus toimuma nii, nagu on mõeldud. Ja esimese kooliastme lõpuks on lapsed õppinud ujuma.”

 


KOMMENTAARID

 

Raina Luhakooder, Eesti kehalise kasvatuse õpetajate liidu esinaine, Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpetaja:

Õpetajad on muudatusteks küll valmis, aga kuidas neid rakendada, ei oska keegi öelda. Pole kohtigi, kus ujuda. Ja kui koolil ongi ujula, siis kui ette on nähtud 40 tundi õpilase kohta, ei pääse teised koolid seal löögile. Ka kool ise ei jõua kõiki ära ujutada.

Kui 40 tundi jagada kogu esimese kooliastme peale, siis kahtlen ma küll ujumisoskuse saavutamises. Ühe raja peale saab minna ujumise algoskusi omandama kuni 12 last. Kui klassis on 26 last ja pressime 13 rajale ära, saab üks klass tunni ära teha kahe grupiga. Kui paralleele on kolm, tuleb aga kuus gruppi.

Tundi saab teha vaid rajal, mille on ääres toru, et laps saaks sealt kinni võtta. Enamiku aja on väikestel lastel vesi üle pea. Ei kujuta ette, et täiskasvanu läheks ookea­nis üle pea vette ujuma ja samal ajal oleks veel õnnelik ka! Meil pole algõpetuseks ette nähtud ujulaid.

Arvan, et osa koole ja lapsi pääseb ujuma, neile muudatus rakendub, aga kõik õpilased Eesti küll mitte. Keegi peaks neilegi selle võimaluse tagama, aga kes see keegi on?

Rakendamise osas on palju „agasid”. Aga ujumisoskuse nõue ise on mõistagi teretulnud. Kuid mis saab nendest, kes ujuma ei õpi? Kas jäävad klassikursust kordama? Mis saab lapsest, kes puudub haiguse tõttu?

Ka praeguse ujuma õppimise juures näeme, et osa lapsi ei saagi ujumist selgeks. Kui pead õppima üle pea vees, on keeruline.

Kehalise kasvatuse õpetajad, kes on tahtnud juhendajaks saada, on ka saanud. Mitu aastat on kursuseid korraldatud üle Eesti. Ja ujumine on ka TLÜ kehalise kasvatuse õppekavas olnud aastakümneid.

 

Urve Vakker, Lümanda põhikooli kehalise kasvatuse, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja:

Ujumistundide eesmärk on väga vajalik. Palju küsimusi tekib praktilise poolega. Kui ujulaaeg antakse näiteks kell 9.30 ja linnasõit võtab kokku kaks ja pool tundi, tähendab see esimesele klassile peaaegu kogu õppepäeva. Kas laps on pärast võimeline ainetundides efektiivselt tööd tegema? Hommikused ja päevased ujumistunnid löövad maakooli töörütmi segi ja sel päeval muud teha ei saagi.

Raha eraldatakse valdadele. Kilomeetrid ja õpilaste arvud on väga erinevad, eks siis vallas peab keegi suutma raha ära jagada. Kas on mõeldud ka maakoolide bussisaatjatele – kahe-kolme klassi õpilased omapäi bussis pole ju mõeldav? Vaja on inimesi ja palgafondi. Tundi nad ei anna, aga on hõivatud. 

40 tundi tuleb ilmselt kolme aasta peale jagada, 3. klassi lõpuks peab ujumise test tehtud saama. Kui nüüd kokku panna kolm klassi, siis on peagi kolme tasemega õpilased koos. Kuidas tundi läbi viia? 

Mis juhtub siis, kui õpilane ujumistesti ei soorita? Kas on võimalik ka 4. klassis veel ujulas tunde läbi viia ja kes siis maksab? Üleminek aastaks 2020 on väga kiire, peaks olema praktiseerimisaeg, et vaadata, kuidas maakoolides asi toimima hakkab. 

Ei kujuta ka ette, et kehalise õpetaja ise annaks ujumistunde. Kes annab ülejäänud päeva tema eest tunde?

Ujula juhataja on öelnud, et neil paneb oma kool ajad täis, lisaks veel vanemate klasside õpilaste tunnid. Aga valla teine ujula on meist 70 km kaugusel. Ei ole mõeldav seal käia.

Oleme proovinud korraldada ujumislaagrit, kuid ei tulnud hästi välja. Lapsed ei pea terve päeva vastu, lisandub veel toitlustuse ja majutuse küsimus. 

Olen oma Lümanda kooli õpilasi „ujutanud” järjepidevalt 1982. aastast. 90% on algtaseme omandanud ja kursuse edukalt lõpetanud.

 


„Oma ujula on tohutu ajavõit,” ütleb Tartu Tamme kooli direktor Vallo Reimaa. Foto: Sirje Pärismaa

 

Kuidas korraldavad ujumisõpetust suured linnad?

Tallinn on ujumise algõpet korraldanud järjepidevalt juba aastast 1967. Algul korraldas Tallinna lastestaadion, 2007. aastast viib riikliku õppekavaga ette nähtud 3. klassi ujumise 24-tunnist kursust läbi huvikeskus Kullo, kus töötab 14 kõrghariduse ja suurte kogemustega ning täiendkoolitust saanud õpetajat-treenerit.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialisti Andres Vakra sõnul jätkab Tallinn riikliku õppekava täitmist endises mahus: 24 akadeemilist tundi kahe õpetajaga. Kursus kestab olenevalt nädalatundide arvust kas kaks või kolm kuud. Iga positiivse tulemuse saanud õpilane saab nimelise tunnistuse kursuse läbimise kohta.

Kolmandate klasside ujumiskursusi viiakse läbi kümnes ujulas. Ujumistunnid toimuvad kaheksa kooli ujulas (Järveotsa gümnaasium, saksa gümnaasium, Arte gümnaasium, 21. kool, Laagna gümnaasium, Lasnamäe gümnaasium, Pelgulinna gümnaasium ja Merivälja kool). Peale selle renditakse Nõmme ja TIK-i ujulat.

Ujumiskursusi korraldatakse Tallinnas 4651 õpilasele (keskmiselt 444 õpilast ujula kohta). Ujula valikul on peamine kriteerium lähedus koolile, võimaluse korral on arvestatud ka kooli soove.

Ujumise algõpetuse korraldamiseks kulutab linn aastas ligikaudu 165 000 eurot õpetajate-treenerite palkadeks, lisaks ujulate kasutamise kulud ligikaudu 50 000 aastas. Kokku kulub ujumisõpetusele 215 000 eurot aastas, millest riigi toetus oli 2017. aastal 50 000 eurot.

Tartu linna koolidest on ujulad Tamme koolil, Kivilinna koolil ja Herbert Masingu koolil. Ujumistunde viiakse läbi ka veekeskuses Aura ja spordiklubis Arena.

Tartu haridusosakonna üldhariduse peaspetsialisti Kristi Aavakivi sõnul on Tartus käesolevaks õppeaastaks viidud läbi hange ujumise algõpetuse tellimiseks praegu kehtivatel tingimustel. Uueks õppeaastaks läbiviidava ujumisõpetuse tellimiseks hakatakse 2018. aasta alguses koostama uut hanget. Praegu on teenuse pakkujad arvanud, et ujulatesse mahtumisega ei tohiks raskusi tekkida. Aga kindlustunne tekib alles hanke läbiviimise järel.

Riik eraldas 2017. aastaks Tartu linnale 18 590 eurot, millele linn lisas 65 000. 2018. aastaks eraldatakse 81 000 eurot, seega on tõus tõesti olemas.

Samas ei kata see kogu mahu suurenemisega tekkivat kulu, kuna tundide arvu kasvuga suureneb lisaks otsestele kuludele ka näiteks transpordikulu,” märkis Aavakivi. „Kehalise kasvatuse ainekavas on täpsustatud õppetulemusi ja -sisu. 40-ni suurenev tundide arv ja rühmade suuruse vähendamine 12 lapsele on leitav vaid ujumise algõpetuse läbiviimiseks tehtud soovituste hulgast. Samuti on 40 tundi riigi toetuse arvestuse alus. Seega kohustust midagi muuta ei olegi, kuid plaanime seda siiski teha, kuna ujumisoskus on vajalik kõikidele.”

Sirje Pärismaa

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Kus õpivad ujuma teie kooli lapsed?

 

Vallo Reimaa, Tartu Tamme kooli direktor:

Meil on oma ujula ja lisaks algklasside ujumisõpetusele rakendame ujumist kehalise kasvatuse programmi loomuliku osana kõigil.

Oleme tehniliselt valmis ka ainekava muudatuseks, alustame sügisest.

Kui kehalise kasvatuse tundides ujutakse, siis juhendab oma kooli õpetaja, aga ujumisõpetuse tundideks oleme sõlminud lepingu väljast juhendajaga.

Meie ujulas tundide läbiviimise vastu on huvi tundnud ka Nõo kool. Üle ühe kooli väljastpoolt me teenindada ei suuda.

Oma ujula on tohutu ajavõit. Arvan, et lapsed on õnnelikud. Omandatud oskusi saab kogu aeg kinnistada, pole ohtu, et keegi ujumise ära unustaks.

 

Triin Lõbu, Jõgeva põhikooli direktor:

Seni on ujumistunnid toimunud Kuremaa ujulas. Mis tulevik toob, on keeruline öelda, ent oleme teinud Kuremaale ettepaneku koostööd jätkata. Oleme arutlenud ka selle üle, kuidas tunde senisest efektiivsemalt läbi viia.

 

Carmen Luts, Tartu Veeriku kooli õppealajuhataja:

Teise klassi õpilased ujuvad kohustusliku ujumisõpetuse tunnid koolilähedase spordiklubi Arena ujulas. Sel õppeaastal on jaanuarist märtsini kaks 45-minutilist tundi nädalas, kogumaht on 24 tundi. Tunde juhendavad Tartu ujumisklubi treenerid. Nii oli ka eelmisel aastal, koostöö on sujunud hästi.

 


Väljasirutatud käest jääb väheks

 

Marge Kohtla

Marge Kohtla, politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik:

Laste ujumisoskuse süsteemne arendamine on väga oluline – peamine põhjus, miks igaüks meist peaks ujuda oskama, on ohutus. Oleme ju mereäärne rahvas! Ujumine pole lihtsalt üks spordiala – see on eluliselt oluline oskus, mis annab juurde palju võimalusi. Just seetõttu peaks iga laps pääsema ligi kvaliteetsele ujumis- ja veeohutusõppele, mis sisaldab nii ujumis- kui ka pääste- ja enesepäästeoskuste omandamist ning teadmisi veekogudest ning nendes varitsevatest ohtudest. Mingil hetkel satume ikka vette või vee äärde, olgu siis paadiga sõites, kalal käies või sõpradega järve ääres aega veetes. Kui vesi ulatub üle pea, võib ujumisoskus päästa elu.

Ujumisõppe abil on võimalik kujundada positiivseid hoiakuid ja arusaamu veeohutuse suhtes, vähendada laste ja noorte riskikäitumist ning õnnetussurmasid. Lapsepõlves omandatud oskused aitavad riskivabalt veekeskkonda nautida, aga vajadusel ka abi osutada. Võib öelda, et ujumine on spordiala, mis võib tulevikus osutuda elupäästjaks – ootamatult vette sattudes pole väljasirutatud käest üldjuhul kasu. Samuti on ujumisoskus tähtis tulevikus, mil lapsevanemana osatakse ohtudele tähelepanu pöörata ning oma lapsele teadmisi ja oskusi edasi anda. Seega suudetakse abiks olla nii endale kui ka teistele. Lisaks on ujumine spordiala, kus aktiivses tegevuses on kogu keha – see nõuab liigutamist ehk lihaste kasutamist, aga ka mõtlemist. Ujumine on tervislik ning arendab vastupidavust ja jõudu, samuti parandab liikuvust. Vees on keha tunduvalt kergem kui maa peal ning liigutusi on lihtsam ja kergem sooritada, mistõttu on vigastusi harva.

Vähem tähtis pole seegi, et on elukutseid, kus ujumisoskus on nõutav, lisaks ujumis- või sukeldumisinstruktorile võime näiteks politsei- ja piirivalveameti töömailt nimetada merepäästjat või kopteri pinnaltpäästjat. Loomulikult eeldavad sellised ametid palju spetsiifilisi koolitusi, ent ujumisoskus on alustala.

Ujuma õppimisel on oluline piisavalt personaalne lähenemine ehk siis grupid ei tohiks ühe õpetaja kohta olla liiga suured. Tähtis on ka õpetajate/treenerite koolitamine ning head metoodilised materjalid, mis aitavad läbi viia efektiivseid ja kõrgel tasemel ujumistunde. Samuti ei saa unustada laste ujumisoskuse arengu, aga ka õpetamise taseme pidevat jälgimist ja analüüsi, et vajadusel sisse viia muudatusi.

Ujumine on hea kõigile, olenemata vanusest. See on üks vähestest spordialadest, millega on võimalik tegelda kogu elu. Ning see, et me ujumisoskuse arendamisse uuest aastast oluliselt enam panustame, on tänuväärne samm turvalisema elukeskkonna suunas.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!