MUUSEUM

Archimedes 20: Õpiränne annab koolitajate argipäeva sära

12. jaan. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo peaspetsialist Hannelore Juhtsalu julgustab täiskasvanute koolitajaid tegema nii rahvusvahelist kui ka Eesti-sisest koostööd. Alustuseks tasub mõelda, mis teid kõige rohkem huvitab ja millistest teadmistest enim puudust tunnete. Foto: SA Archimedes

 

Kui täiskasvanud õppijal hakkab klassitoas igav, läheb ta minema. Seepärast peavad koolitajad olema inspireerimisel nutikad. Kuidas seda veelgi paremini teha? Uusi ideid tasub ammutada rahvusvahelisest koostööst, soovitab Hannelore Juhtsalu, SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo peaspetsialist.

 

Eestis on täiskasvanuharidust järjepidevalt arendatud juba veerand sajandit. Millal algas täiskasvanuhariduse rahvusvahelistumine? Mis ajast olete teie valdkonnaga seotud?

Rahvusvahelist koostööd on täiskasvanuhariduses tehtud juba väga kaua. Rahvaülikoolide ja vabahariduskoolide suhted Soome, Rootsi ja teiste Põhjamaadega on kestnud pikka aega. Aga selgema vormi ja suuna sai koostöö 2001. aastal, kui Euroopa Komisjoni haridusprogrammide koosseisu võeti täiskasvanuharidus. Siis hakati täiesti eraldi tegevusena ja võrdsena teiste haridussektorite kõrval rahastama täiskasvanuhariduse projekte ja pakkuma osalemisvõimalusi valdkonnaga seotud Eesti asutustele ja organisatsioonidele. Seda programmi hakati nimetama 19. sajandi Taani rahvahariduse liikumise algataja N. F. S. Grundtvigi järgi. Lisaks koostööle Euroopa asutustega on Eesti õppeasutused 2008. aastast saanud täieõiguslikult osaleda Põhjamaade ja Balti riikide täiskasvanuhariduse programmis Nordplus Adult.

Mina olen valdkonna rahvusvahelise tegevusega seotud 2005. aastast. Sellesse aega on jäänud näiteks huvitav periood, kui Grundtvigi programmis rahastati täiskasvanute rahvusvaheliste õpiringide korraldamist ja toetati üle 50-aastaste vabatahtlikku teenistust välisriikides. Nüüd Grundtvigi nime küll enam ei kasutata, kuid Erasmus+ programmis on täiskasvanuharidusel endiselt kindel koht.

Täiskasvanuharidus on väga lai ja mitmekesine valdkond, täiskasvanute gümnaasiumide ja rahvaülikoolide kõrval tegutseb siin palju vabaühendusi, ka kultuuriasutusi, muuseume ja raamatukogusid. Esiletõstmist vajab see, mida huvitegevuse kaudu saadud kogemus meile õpetab ja kuivõrd on see võrreldav koolipingis õpituga.

Millised on peamised täiskasvanuhariduse rahvusvahelistumise programmid ja pakutavad toetused?

Täiskasvanuhariduse töötajad saavad osaleda kahes rahvusvahelises programmis, millega Archimedese sihtasutus tegeleb: Euroopa programm Erasmus+ ja Põhjamaade – Balti riikide programm Nordplus. Mõlemad pakuvad sarnaseid võimalusi. Täiskasvanute õpetajad ja teised valdkonna spetsialistid saavad minna end täiendama teistesse Euroopa riikidesse – koolituskursustele, tutvuma kolleegide tööga sõpruskoolides või teistes organisatsioonides. Võimalus on teha ka teiste organisatsioonidega koostööd kõige laiemas mõttes, jagada täiskasvanute õpetamise kogemusi ja töövõtteid, töötada koos välja uusi lahendusi ja nende najal uuendusi ellu viia.

Täiskasvanuhariduse puhul räägime enamasti vabaharidusest, mitteformaalsest ja isegi informaalsest õppimisest. Täiskasvanud õpivad ju tihti ka ilma, et seda iseenesele teadvustaks. Õppima ei pea ainult klassitoas õpetajaga klassi ees, seda võib teha ka ebatraditsioonilisemas vormis. Õpitakse hobitegevuse käigus, reisides, koos pere ja sõpradega olles.

Seepärast pakumegi lisaks koolituskeskustele ja rahvaülikoolidele rahvusvahelise koostöö võimalusi ka muuseumidele, raamatukogudele, vabaühendustele, MTÜ-dele. Neis haridusprogramme välja töötavad inimesed saavad koostöös välismaiste organisatsioonidega mõelda, kuidas täiskasvanuid veel rohkem innustada ja inspireerida.

Kas tegevusteks toetust taotleda saavadki vaid asutused ja organisatsioonid, mitte täiskasvanud õppijad individuaalselt?

Praegused rahastamisprogrammid on ehitatud tõesti üles nii, et taotlejad saavad olla vaid organisatsioonid ja asutused, kes täiskasvanutele õppimisvõimalusi pakuvad. Võtmeisikuiks on inimesed, kes täiskasvanute õppega tegelevad.

Aga õppija saab programmidest kasu sellisel moel, et on seotud nende asutustega. Näiteks keeltekooli õppima minnes kohtub õpetajatega, kes on põnevaid metoodikaid ja töövõtteid õppinud välismaal. Kui täiskasvanud õppijal on tunnis igav, läheb ta minema. Seepärast peavad koolitajad olema õppijate inspireerimisel nutikad.

Muuseumid ja raamatukogud peavad järjest enam mõtlema ka selle peale, mismoodi köita lapse- ja vanavanemaid, kes koos lastega neid külastavad. Või kui kuulute kogukonna seltsi, siis on teilgi võimalus selle kaudu rahvusvahelist koostööd teha.

Kui agarad on asutused programmides osalema? Kas peate tagant ka torkima?

Alati võib olla veel aktiivsem. Täiskasvanuhariduses kipub olema nii, et tegemist on väikeste organisatsioonidega, kus igal töötajal on palju tegevusi ja kohustusi. Lisaks koolituste kavandamisele ja korraldamisele tuleb ise teha kodulehte, turustada, arendada. Nii ei jää piisavalt aega rahvusvaheliseks koostööks. Meie ülesanne on innustada ja julgustada, sest rahvusvahelistumine on vahend oma asutuse arendamiseks, et ise olla oma töös veel parem. Ükskõik, mis tööd me teeme, alati on värskendav, kui vaatame oma tegevust kaugemalt ning saame tagasisidet teistelt riikidelt. Õpiränne ja töövarjutamine, kohtumine mõttekaaslastega annavad sära ja rikastavad igapäevaelu.

Millistes põnevates rahvusvahelistes projektides on meie inimesed kaasa löönud?

Mul on hea meel, et viimastel aastatel on muuseumid rahvusvahelised programmid üles leidnud ja avastanud, et saavad korraldada haridustegevusi lisaks lastele ka täiskasvanutele. Näiteks Eesti kirjanike muuseumide ühing on viinud kirjanike muuseumide pedagooge sõprusmuuseumidesse Ungarisse, Luksemburgi, Taani sealse tööga tutvuma ja õppima, kuidas tuua muuseumi rohkem perekondi.

Keeleõpetajad on tublid. Multilingua keelekeskuse ja City keeltekooli koolitajad on käinud õppimas, kuidas IKT-d õppetöös edukalt kasutada ning võõrkeele õppimist mängulisemaks muuta. Nii keeleõpetajad kui ka muuseumitöötajad on agarad oma muljeid blogides jagama.

Väga aktiivsed on olnud valdkonna katusorganisatsioonid, nagu ETKA Andras ja Eesti vabaharidusliit, kes on toetanud ja ärgitanud Eesti täiskasvanute koolitajaid rahvusvahelisele koostööle ja seisnud hea selle eest, et meie koolitajad oleksid rahvusvahelisel tasemel.

Seda, et alati ei pea eestlased minema teistelt riikidelt õppima, vaid võime ka ise teistele väärt oskusi jagada, tõestab hästi MTÜ 65B projekt, milles Eesti koolitajad õpetasid välja Soome ja Leedu vanemaealiste mälutreenereid. Kaugemaks sihiks oli siin arendada eakate õppimisvõimeid ja -võimalusi.

Seda, kui lai on täiskasvanuhariduse ampluaa, näitab seegi, et oleme rahastanud näiteks OÜ Säästvad Ehituslahendused projekti loodusehituse krohvimistehnika käsiraamatu kokkupanemiseks oma kodu renoveerimisest huvitatuile. Lisaks toetanud loomateraapia kasutamisvõimaluste uurimist erivajadustega inimeste hariduses ning andnud Eesti omavalitsustele võimalusi tutvuda teiste riikide kogemuste ja väljakutsetega seoses sisserändajate õppimisega.

Mitteformaalne õppimine kogub maailmas hoogu. Kas Eesti on taas tublimate seas?

Viimaste uuringute põhjal oleme juba üle Euroopa keskmise – rohkem kui 15% meie täiskasvanutest ehk üle 25-aastastest osaleb elukestvas õppes (EL-i keskmine on 10,8%). Oleme selles vallas kogu aeg üritanud Põhjamaade suunas pürgida, kes on Euroopa Liidu esirinnas.

Õppimine kestab kogu elu. Peame olema valmis muutusteks ja mõtlema, kuidas end vormis hoida. Õppimisvõimalusi ei tohiks meil olla vähe. Murekoht on pigem see, et õppima ei jõua need, kellel seda kõige enam vaja on.

Aga koolituskeskused ja täiskasvanute gümnaasiumid tegelevad iga päev sellega, kuidas leida üles inimesi, kel jäänud õppimine pooleli juba keskkoolis või veel varem. Mitteformaalse õppimise võimalused võiksidki sobida neile, kel koolitee pooleli jäänud ja takistuseks negatiivsed kogemused oma kooliajast. Muuseumid, raamatukogud, rahvakoolid võiks tuua õppimisrõõmu tagasi ja meelitada katkenud kooliteed tasemeõppes jätkama. Selles saaksime teistelt riikidelt õppida, aga ka ise kogemusi jagada. Me pole ammu enam need, kes vaid teiste käest õpivad.

Mida soovitaksite teha asutustel, kes tahavad teha rahvusvahelist koostööd?

Alustuseks tasub mõelda, mis teid täiskasvanute koolitaja või valdkonna töötajana kõige rohkem huvitab ja mida on organisatsioonil vaja, millistest teadmistest, oskustest ja kogemustest tunnete enim puudust.

Olge avatud ja julge. Need, kes on projekte teinud, on pärast leidnud, et inimesed on teistes riikides samasugused, neil on samad rõõmud ja mured. Te pole oma väljakutsetega üksi. Julgustan tegema koostööd ka Eesti-siseselt.

Alustada võiks õpirändest. Saage kokku välispartneritega – minge külla või kutsuge nad siia. Kui väliskontakte napib, siis soovitan uurida täiskasvanuhariduse rahvusvahelist veebilehte nimega EPALE – Electronic Platform for Adult Learning in Europe. See toob kokku valdkonnaga seotud üle Euroopa. Veebilehel on lisaks täiskasvanuhariduse arengut ja suundumusi tutvustavatele kirjutistele võimalus uurida tulevaste koolituskursuste kohta ning otsida välispartnereid.

Ja pöörduge meie poole. Lisaks taotlemist puudutavatele tehnilistele küsimustele abistame teid ka sisulistes küsimustes.

 


Alates 2001. aastast on…

  • Täiskasvanuhariduse asutuste rahvusvahelist tegevust toetatud kokku üle 6 miljoni euroga.
  • Rahastatud rohkem kui 220 koostööprojekti enam kui 4,3 miljoni euroga.
  • Toetatud rohkem kui 600 täiskasvanute koolitaja õpirännet enam kui 1,3 miljoni euroga.
  • Toetatud enam kui 200 täiskasvanuhariduse organisatsiooni osalemist rahvusvahelises koostöös.
  • Aastatel 2009–2013 toetati 51 vanemaealise vabatahtliku tegevust välisriigis.
  • Aastatel 2009–2013 rahastati 12 rahvusvahelise õpiringi toimumist Eestis, millest võttis osa kokku 168 täiskasvanut.

Rahvusvahelise koostöö taotlustähtajad 2018. aastal

  • Erasmus+ õpirände taotluste tähtaeg – 1. veebruar.
  • Nordplusi taotluste tähtaeg – 1. veebruar.
  • Erasmus+ strateegilise koostöö taotluste tähtaeg – 21. märts.

Lähem info:

 


Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!