Archimedes 20: Rahvusvaheline noorsootöö jõuab igasse maakonda ja varasemast rohkemate noorteni

19. jaan. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

2014. aasta lõpus pälvis „Hooliv klass” HTM-i noortevaldkonna aasta koostöö tiitli. SA Achimedese noorteagentuuri kolleegid Anna Kuzina, Reet Kost, Marit Kannelmäe-Geerts, Kaja Ainsalu ja Annika Teder.
Foto: SA Archimedes

 

Juba viiendat aastat on kümnel klassil võimalik üksteisest hoolimist ja meeskonnaks kasvamist õppida SA Archimedese noorteagentuuri toel.

Kuidas on edenenud „Hooliva klassi” programm, aga ka vähemate võimaluste ja erivajadustega noorte kaasamine, rääkis intervjuus Õpetajate Lehele noorteagentuuri asejuhataja Marit Kannelmäe-Geerts.

 

Kuuleme sageli väljendit tõrjutusriskis noored ja ka NEET-noored. Mida see tõrjutusrisk õigupoolest tähendab ja kuidas on need mõisted omavahel seotud?

Mina lähtun esmalt sotsiaalse kaasatuse mõistest: kõik väärivad võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus. Noori, kes selle jaoks eraldi toetust vajavad, võib nimetada mitmeti. Erasmus+: Euroopa Noored programmi kaasatuse ja mitmekesisuse strateegia seab kesksele kohale vähemate võimalustega noored, kes on tõrjutusriski tõttu oma eakaaslastest ebasoodsamas olukorras. See tähendab, et nad kogevad elus takistusi, ohustavaid situatsioone või olusid, mis raskendavad nende osalemist hariduses, noorsootöös, rahvusvahelises mobiilsuses, demokraatiaprotsessides ja ühiskonnaelus laiemalt. NEET-noorte nimetus tuleneb ingliskeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training ja hõlmab neid, kes ei tööta, õpi ega läbi ka lühiajalisi koolitusi. Noorsootöö roll on tagada noortele võimalused, mis toetaks neid sellest olukorrast väljatulekul, aga ka ennetaks sinna sattumist.

Kuidas on noorteagentuur aidanud tõrjutusriski vähendada? Noortevaldkonnas töötavad inimesed tegelevad sellega iga päev, aga kuidas tavaline kodanik saab kaasa aidata?

Kaasamise põhimõte on kogu aeg olnud noorteagentuuri jaoks oluline ja aastate jooksul on tehtud palju. Näiteks 2004.–2005. a oli keskne teema, kuidas viia rahvusvahelist noorsootööd noorte õigusrikkujateni. 2010. aasta majanduskriisi ajal võtsime suuna noorte tööotsijate toetamisele. 2015. aastal käivitus programm „Noortekohtumised”, mille eesmärk on soodustada Eestis elavate 11–16-aastaste üksteisest erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut. Programmide võimalusi on julgustatud kasutama kõiki vähemate võimalustega noori. Lisaks toetame koolituste kaudu noorsootöötajate pädevust kaasava noorsootöö korraldamises. Iga inimene ise saab teha esimese sammu sellega, et on enda ja teiste vastu hooliv.

Noorteagentuur korraldab programmi „Hooliv klass”, mille eesmärk on panna klass ühtse meeskonnana tööle. Milliseid tulemusi on see andnud? Kuidas saab üks klass programmist osa võtta?

Hooliv klass” koostöös Eesti noorsootöö keskusega aastast 2014 on tõepoolest vägev algatus. Programm keskendub sotsiaalsete oskuste, hoolivuse ja enesekindluse arendamisele. Igal aastal pääseb programmi kümme 6.–7. klassi. Toimuvad koolitused nii noortele kui ka õpetajaile, tugimeeskondadele. Uuringud näitavad, et programmi tulemusel tekib rõõm kooliskäimisest, õpitakse konflikte lahendama, märkama hoolimist. Õpetajad kiidavad, et klassikeskkond on muutunud pärast programmi läbimist rahulikumaks. Meeskond on sõiduvees ja õpetaja saab jõudu juurde, tekib ka rohkem õppimise aega. Programmi saab kandideerida kevadel.

Hooliv klass” on eelmisest aastast ka osa kiusamisvaba haridustee kontseptsioonist. See annab jõudu töötada selle nimel, et noortel oleks koolis hea ja nad saaksid keskenduda õppimisele, eneseleidmisele ja sotsiaalsele suhtlusele.

Kas suhted peavad siis programmi pääsemiseks sassis olema?

Jah, nii see on. Peab olema mure ja nii õpetaja kui ka noored peavad soovima, et klassil läheks paremini. Tegelikult ei oleks liiast ühelgi klassil sellises programmis osaleda aga kuna vahendid on piiratud, pööratakse tähelepanu neile, kellele see hädavajalik on.

Noorte üks meeliskoht on huvikoolid ja -ringid. Noorteagentuuril oligi hiljuti programm, mille eesmärk oli kaasata riskinoori huvitegevusse. Kuidas huvikoolid noorsootöösse sobivad? Kuuldavasti ei pea paljud huvikooliõpetajad end noorsootöötajaks.

Riskinoorte huvikoolidesse kaasamise programm kestis kaks aastat ja lõppes 2016. a. Programm näitas, et sobime väga hästi. Noorsootöö ongi väga lai mõiste ja huviharidus üks selle tegemise viisidest. Selles programmis ei olnud keskne küsimus, kes end kuidas defineerib. Oluline oli eesmärk.

Huviharidus pakub noortele positiivset õpikogemust, usku endasse, uudishimu, häid suhteid samade huvidega eakaaslastega ja oskust teistega arvestada. Kõike, mida vähemate võimalustega noored, tegelikult kõik noored vajavad. Kui huviharidusest on saadud hea kogemus, siis võib ka mujal, nt koolis, kergemaks minna.

Mul on hea meel, et meil oli palju partnereid. Projekt innustas huvikoole leidma uusi viise kaasamaks noori, kes ise ei oska arvatagi, et nad tahaksid huvihariduses osaleda, või siis ei näe vanemad selleks vajadust.

Rahastus tuli EMP programmist „Riskilapsed ja -noored”.

Milliseid uusi huviharidusse kaasamise viise leiti?

Mitmes kohalikus omavalitsuses pandi kokku võrgustik, et leida noored, kes seda võimalust vajavad. Huvikooli töötajaid koolitati uusi sihtgruppe kaasama. Pärnu on hea näide, kus lapse ümber tekkis hooliv võrgustik ja tänu kohaliku omavalitsuse pingutustele asi edeneb. Tartus seati sihiks kaasata huvitegevusse senisest rohkem erivajadustega noori. Sealgi jätkatakse tööd. See on ikka suur väärtus, et projektide rahastuste abil saab algul proovida, mis toimib ja mis mitte.

Olete korduvalt maininud erivajadustega noorte kaasamist, millele Erasmus+: Euroopa Noored programmis ka tähelepanu pööratakse. Kui keeruline on neid kaasata? Kuidas on see üle Euroopa õnnestunud?

Oleme loonud strateegilise partnerluse võrgustiku teiste riikide agentuuridega, et järgmiste aastate jooksul tekiks veelgi rohkem võimalusi noortele, kes vajavad eraldi toetust. See pole olnud lihtne ettevõtmine. Palju on kinni selle taga, et info ei jõuagi nendeni. Tööd on vaja teha ka vanematega, et nad julgeksid oma lapsi projektidesse Eestis või välismaal osalema lasta. Neid samme saab võtta nii pisikesi kui parajasti vaja. Ei pea kohe minema aastaks kaugele vabatahtlikku tööd tegema.

Meie eesmärk on leida ka Eestist organisatsioone, kes jõuaksid koos meiega nende noorteni, et koos projekte ellu viia ja noortele õpikogemust pakkuda.

Eesti on väike ja iga inimene on meil arvel. Mida saaksime teha, et ükski noor ei jääks kõrvale?

Kaasavas ja avatud noorsootöös on mind alati motiveerinud mõte, et ühel hetkel me ei peagi sellest enam rääkima, sest on normaalne, kui ühiskonnas on erinevate soovide, oskuste, teadmiste, vajadustega inimesed ja neil on võrdsed võimalused. See tähendab, et tegevused on läbi mõeldud ja planeeritud nii, et kõik saaksid osaleda, lihtsalt lävepakud on vajadusel erinevad. On noori, kes vajavad enne tegutsema hakkamist teistest rohkem tuge, sellisel juhul ei piisa, kui tegevused on lihtsalt avatud kõigile. Tegema peab midagi enamat.

Kindlasti ei jõua me selleni, et kõik noored on võrdselt kaasatud näiteks rahvusvahelistesse tegevustesse. Ja olgem ausad, on ka neid, kes seda ei soovigi. Tuleb mõelda konkreetse noore peale – mida tema parajasti vajab. Küll on meil aga võimalik seada eesmärk, et kaasatud oleks senisest rohkem noori.

Kust noortevaldkonnas king kõige rohkem pigistab, kas see on rahastus?

Kindlasti on organisatsioone ja omavalitsusi, kes saaksid noortele pakkuda rohkem, kui raha oleks rohkem. Aga kui lähtuda vaid rahast, jääks palju tegemata.

Noortevaldkonnas võib nii mõndagi areneda väga kiiresti, ja peabki arenema, sest noored ja nende vajadused muutuvad pidevalt. Mulle meeldib, et muutusi ja tulemusi on näha. Näiteks see, mida tegi noortevaldkond Eesti EL-i eesistumise raames. Noored olid tõesti keskpunktis!

Mida noored tulevikus vajavad? Kuidas ennetada NEET-noorte staatusse sattumist? Noorsootöö annab noortele eluks väga olulised pädevused ja saab oma paindlikkuses olla toeks keerulistes olukordades. Üks kitsaskoht on, et jätkuvalt peab valdkonda tunnustama nii selle sees kui ka avalikkuse ees. Rõhutama selle väärtust ja vajadust. Aga ka see, et mõtleksime igal tasandil noorte kaasamisele, nii et polegi vaja projekte ega algatusi keskendumaks erivajadustega noortele, vaid see oleks noorsootöö loomulik osa.

Mida toob 2018. aasta noortevaldkonnale? 

Rahvusvahelise noorsootöö mõttes on oluline aeg, kuna jätkub uute Euroopa programmide väljatöötamine aastaiks pärast 2020. Samamoodi ootab ka Eesti noortevaldkonda ees uute arengusuundade väljatöötamine pärast praeguse arengukava lõppemist.

Noorteagentuurile ja tegelikult ka Eesti noortevaldkonnale on uus väljakutse see, et Euroopa Komisjon andis meile üleeuroopalise osaluse ja info kompetentsikeskuse juhtimise. Eestisse määratud SALTO ressursikeskus keskendub järgmisel kolmel aastal sellele, et aidata üle Euroopa suurendada noorte osalust otsustusprotsessides ja ühiskonnas laiemalt.

Ma loodan, et tänu osaluse teemale keskendumisele tahavad noored järjest enam panustada, näevad oma rolli ja võimalusi ühiskonnas ega lepi tarbijaks olemisega. Loodame ka, et erivajadustega noored ei oota projekti kutsumist, vaid oskame neid nõnda palju julgustada ja toetada, et algatus tuleb neilt endilt.

 


Kas tead, et…

  • Programmis „Hooliv klass” osales aastatel 2014–2017 29 klassi üle Eesti. Koolitused on läbinud 544 noort ja 213 õpetajat, noorsootöötajat ja teist tugimeeskondade liiget. http://mitteformaalne.ee/koolitusprojektid/hooliv-klass/
  • Huvikoolide kaasamise ja arengu programm (HUKK-AP) pakkus 2014.–2016. a mitmekesiseid, mõjusaid ja noorte vajadustele vastavaid huvihariduse võimalusi. Loodi eeldused ja toimivad lahendused riskinoorte kaasamiseks võrdselt teiste noortega. Projekti Eesti partnerid olid Tartu ja Pärnu LV, MTÜ VitaTiim ja MTÜ Urban Style. Huvitegevuses osales kuni 3231 noort, käivitati 69 uut huvitegevust.
    http://mitteformaalne.ee/koolitusprojektid/hukk-ap-projekt/tulemused/
  • Programm Erasmus +: Euroopa Noored projekte viiakse ellu kõigis maakondades. Eelmisel aastal toetati 129 projekti summas 3,4 miljonit eurot. 60% nendest kaasab vähemate võimalustega osalejaid. http://noored.ee/
  • Salto-Youthi võrgustik toetab Erasmus+: Euroopa Noored programmis korraldatavat õpi- ja koolitustegevust. SALTO võrgustik töötab välja ja levitab õppe- ja koolitusmaterjale, korraldab rahvusvahelisi koolitusi ja partnerlusseminare ning toetab Erasmus+ agentuuride tegevust noortevaldkonnas.

 


Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!