Matemaatika
KULTUUR

Ettevõtlikkuse konkurss „Edu ja tegu 2018” algab varsti

26. jaan. 2018 Epp Alatalu ettevõtlikkuse konkursi konsultant - Kommenteeri artiklit

Ettevõtlusõppe programmis „Edu ja tegu” osalevad koolid.

 

21. sajandi Eesti koolijuht teab, et ettevõtlikkuse ülesleidmine või ka ülesäratamine meie koolilastes on oluline, et muuta Eesti veel paremaks, et kasvav sugupõlv tooks kaasa uue hingamise.

Innukad lapsed on oma vanemate toel valmis sageli juba algklassidest peale tootma või looma teenuseid, millega ise tulu teenida või panustada näiteks heategevuslikul koolilaadal. Koolijuhi roll on toetada ettevõtlusõpet ka koolis.

Junior Achievement on õpilasfirmade asutamist innustanud läbi kogu Eesti Vabariigi taastamise järgse aja, lisaks toetavad ettevõtlusõpet „Ettevõtlik kool”, „Huvitav kool”, „Bright Minds”, „Erasmus+” ja muud programmid. Õpilasfirmade mõõduvõtmisi käib paralleelselt vähemalt tosin.

Ent vajadus ettevõtlikkust innustada, koos- ehk ühistööd harjutada on veelgi suurem. Seetõttu kuulutab ka programm „Edu ja tegu” välja ettevõtlikkuse konkursi.

Edu ja tegu” on suunatud sisukale ja praktilisele tulemusele, vaja on õppimine siduda praktikaga. Selleks on kaasatud mentoritena inspireerivad ettevõtjad ja oluline on, et osaleb enamik Eesti kõrgkoole.

Konkursitööd kui käeharjutus

2018. aasta ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” ettevõtlikkuskonkurssi korraldab haridus- ja teadusministeerium kahes osas, konkurss väärtustab võrdselt nii ärilist kui ka sotsiaalset ettevõtlikkust, mõlemas kategoorias on oluline uue väärtuse loomine ja probleemidele nutikate lahenduste leidmine.

Konkursil osalejad võistlevad kolmes vanuserühmas: 7–10-, 11–15- ja 16–26-aastased, osaleda võib ka üksi, ent meeskonnatöö eest saab lisapunkte.

Konkursitöö võib olla nn klassikalise ettevõtluse kategoorias, kus omaloodud teenusele või tootele on olemas nõudlus. Sobib ka sotsiaalne tegu, mis aitab lahendada mõnda kogukonna, linna-valla või riigi probleemi. Oluline on, et tegu oleks uudne ja väärtuslik ning inimestele vajalik. Omavahel ei võistle ideed, vaid teod, mis peavad olema esitamise ajaks osaliselt või täielikult ellu rakendatud. Žürii hindab töö vajalikkust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust, kasutust tulevikus ja meeskonnatööd. Sotsiaalse panusena kogukonnale või kogu Eestile võib konkursitöös mõelda kas või kohaliku seltsimaja pildipanga digiteerimisele, alevipargi lillepeenarde kujundamisele ja nende hooldamisele või varjupaiga loomade eest hoolitsemisele.

Konkursikutse jõuab koolidesse veebruari alguseks. Et töid saaks suvekuudel edukalt proovida ja sisse töötada, on nende esitamise tähtaeg 14. september. Finalistid kuulutatakse välja oktoobris „Edu ja tegu” kodulehel (http://xn--ettevtluspe-jfbe.ee/), võitjad novembris.

Iga konkursitöö tõestab ise, kes sellest kasu saab või keda see mõjutab. Kindel on, et iga kogemus, eduelamus, vigade parandamine on õppetund eeskätt tegijaile endile. Kui kunagi on vaja tööle kandideerimisel nimetada varasem töökogemus, siis nii neid kogemusi saadaksegi. Nagu on öelnud ettevõtlusõppe kogenud eestvedaja Epp Vodja: ettevõtlusõpet on vaja vähemalt sada tundi, et sellest oleks kasu. Ja tasuks selle eest saame paremad hinded, enesekindluse kasvu ning optimistlikumad õpetajad ja lõpetajad. Kogemuse, eduelamuse ja veel parema Eesti niikuinii.

 


Kool näitab ette võimaluste spektri

 

Toomas Mitt, Tõstamaa keskkooli direktor:

Et igast Jukust kasvaks tubli Juhan, kes saab tööturul hakkama, tuleb ärgitada õpilaste ettevõtlikkust. Eesmärk on luua selgroog, millele kasvatada külge luustik (õppekava ja aineõpetus) ning lihaskond (tunniväline tegevus).

Eesti elu edendajaks kasvatamisel heast aineõpetusest pääsu pole, kuid ülioluline on ka tunniväline tegevus. Meil Tõstamaal on õppekäike, teemapäevi, koolis käivad külalised jne. Ettevõtlikkust toetavad ka noorsootöö, noortevolikogu, õpilasesindus, huviringid. Koostöövaimu arendades ennetame tööandjate kurtmist, nagu ei tunneks noored kella ega saaks koostööga hakkama.

Teadmiste poolest on Eesti õpilane maailmas esirinnas (PISA), kuid kuidas leida teadmiste ja nende rakendamise tasakaal, et meie õpilane oleks mõlemas tugev? Kui kogu kool mõistab seda eesmärki, siis on sihik paigas.

Tõstamaal on põhikoolis rõhk ettevõtlikkusel ja gümnaasiumis juba ettevõtlusel, kuid õpilasfirmasid on meil põhikooliski. Põhikooliõpilastele pakume Junior Achivementi n-ö majanduse algõpet ehk igapäevatarkusi, kuidas majandus kodus, kogukonnas, riigis toimib. Vajalikud teemad on näiteks SMS-laenud, mida majanduslikult mõtlev inimene ei võta, korraharjumus, täpsus, suhtlusoskus, loovus, algatusvõime.

Kool näitab ette võimaluste spektri ja hiljem on eri valdkondades andekatel noortel selle varal võimalus valida.

Meie gümnasistid läbivad maa­turismi kursuse. Meil on õpilaste mõisakohvik, mis teenindab kohalikel üritustel. Kogu ettevõtmine võetakse õppimise käigus pulkadeks lahti: firma loomine, asjaajamine, toitlustuse alused, müügiprotsess-turundus, klienditeenindus, finantspool jm.

Meie õpilased osalevad rahateaduste olümpiaadil – õpime finantskirjaoskust. Tasakaaluks peab aga selgeks saama seegi, et kõike ei saa mõõta rahas. Sotsiaalne kapital koguneb ühis- ja vabatahtlikus tegevuses. Euroopa koolide „Erasmus+” programmis on võetud suund vabatahtlikule tegevusele. Tõstamaal tulevad noored kogukonna ettevõtmistega hea meelega kaasa. Näiteks korrastasime pärandivaderitena mõisaparki ja mälestiste ümbrust. Saame õppida ka suhtumist, et alati ei pea küsima, mida selle eest saab. Märkamatult on ettevõtlikkus ja vabatahtlik tegevus läbi põimunud, ärimaailm saab olla kogukonda arvestav, teha head, tagada kohaliku elu / kogu rahva püsima jäämise. Kooli­kogukonnas on oluline saada selgeks ka solidaarsusprintsiip.

Suvevaheaegadel tegutseb Tõstamaa mõisas õpilasmalev. Malevlased on infopunktis vastuvõtjad, giidid, korraldavad majutust, müüvad meeneid. Malevas saab koolis õpitut rakendada ja kogemusi koguda. Malevlased on Tõstamaa suveteatri etendustel pileteid müünud, toitlustanud,  „Pruutide kooli” etenduse ajal panustas meie koolirahvas nii lava taga, saalis kui ka laval.

Oleme mõisakool, meie maja on kultuuriväärtus, selle sisu peab olema välimusega samaväärne, peame seda kiirgama väljapoole. Ei tasu alahinnata interjööri mõju õpilastele, kes laemaalingute all õpivad.

Omavalitsus on toetanud meie gümnasistide autoõpetust, maal on juhiload väga olulised. Kui Jüri või Mari lõpetab kooli ja on pärinud vanaema maakodu, siis koolitarkuste ja ettevõtluspisiku najal saab luua turismitalu, väikese töökoja, alustada põllumajandustootmist. Kui kool selleks ette ei valmista, siis võib ellu astuda noorus, kes ootab rahalaeva või seda, et küll keegi tuleb ja teeb …

Oleme tänulikud, et on liikumisi ja ühendusi, mis ettevõtlikkust toetavad ja innustavad. Tõstamaa keskkool on ettevõtlike koolide võrgustiku liige, osalenud edulugude konkursil. Oleme kogenud, et me pole üksi. Vajalikud programmid ehk „Edu ja tegu”, „Ettevõtlik kool”, „Huvitav kool” jne, projektid – näiteks „Erasmus+”, mõisakoolide võrgustik – liidavad huvigruppe, jagavad kogemusi, innustavad. Nii loome Eesti, selle majandusliku kasvu ja sotsiaalsete kogukondade tulevikku.

 


Ettevõtlikkus vähendab „tehtagu”-suhtumist

 

Karmo Kurvits, Võru gümnaasiumi direktor:

Peame noortes arendama ettevõtlikkust sellepärast, et unistavatele ja „tehtagu”-suhtumisega inimeste asemele on meil vaja arukalt ja tulemuslikult tegutsejaid. Vajame ettevõtlikke inimesi, kes on hulljulged, avatud, uuendusmeelsed ja loovad, kuid vajadusel ka kannatlikud ja järjekindlad. Ettevõtlik kodanik kujundab ja muudab ühiskonda, mitte ainult ei kohane ümberringi toimuvaga.

Mulle tundub, et ettevõtlikkust saab kujundada eeskujuga – ettevõtlik inimene paneb ka teisi iseendasse uskuma, aktiivselt mõtlema ja tegutsema. Usun, et Võru gümnaasium ja siinsed noored on paljudele eeskujuks. Õpilasfirmade programmi, mõtestatud ettevõtlusõppe ja muude valikutega nii õppetöös kui ka koolielus kujundame koolipere ettevõtlikkust. Jalgratast leiutama ei pea, tuleb lihtsalt tegutseda ja anda noortele võimalus. Ettevõtlikkuse kujundamine on ju omamoodi ettevõtlikkus.

 


AJALUGU õpetab

2018 on Eesti rahvast ühiselt tegutsema innustanud suurmehe Jaan Tõnissoni aasta. Jaan Tõnissoni seltsi juhatuse liige Aimar Altosaar kirjutas kümme Tõnissoni ütlemistest ja tegudest inspireeritud mõtet ettevõtlikuks saamiseks:

  1. Ideaalid on tähtsad. Need annavad igale tegevusele ja ettevõtmisele mõtte.
  2. Tee endale iga olukord selgeks ja kui näed probleemi, mida saad lahendada, võta see kohe tõsiselt käsile. Ära jäta enne järele, kui probleem on lahendatud!
  3. Inimene ei jõua üksi kaugele. Kui tahad olla edukas, leia endale kaaslasi, kellega koos asjad läbi arutada ning tegutsema asudes ülesandeid jagada. See eeldab, et oskad oma mõtteid selgitada ja teiste omi kuulata. Selgelt mõtlemist, kõnelemist ja teiste kõnest aru saamist tuleb pidevalt treenida.
  4. Noorest peast otsi endale noorteühendus, mille eesmärgid ja ideaalid lähevad kõige paremini sinu omadega kokku. Ühenduse liikmena kannad ka ise neid ideaale ning lood organisatsiooni kultuuri. Kui õpid seal ennast tundma ning oma sõnu ja käitumist valitsema, siis aitavad need oskused sind kogu elu ennast kehtestada.
  5. Igas ettevõtmises on kõige tähtsam koostööoskus. Eesti ette­võtted said 110–115 aastat tagasi õige arenguhoo sisse ja ligipääsu pangakapitalile alles siis, kui eestlased õppisid ärilist koostööd tegema. Ka tänapäeval võiksid piirkondlikud koostöövõrgustikud, kus kümned ettevõtted jagavad ühiselt teatud kulusid ning tegelevad üheskoos väljapoole minekuga, olla väga edukad. Toote arendus ja turundus on kallid ja ressursimahukad, neid ei suuda keskmine Eesti ettevõte üksi kanda, kuid ilma selleta ei jõua me ka kõrge tootlikkuse ja vääriliste palkadeni.
  6. Kui oled noor, siis ole julge, kuid mitte hulljulge – see tähendab, et pead end harima ja reaalseid olusid tundma õppima nii palju kui võimalik ning kui näed kohta, mis nõuab just sinu panust, siis ära kõhkle, vaid panusta täiega!
  7. Ära lase irisejatel, virisejatel ja õelatel kritiseerijatel end kõigutada. Jälgi kriitikat ja arvesta sellega, kui on mida arvestada, ja tee nii oma asja edasi veelgi paremini.
  8. Iga ebaõnnestumine on vaid hea õppetund, väärtus, mille toel oma järgmisi ettevõtmisi veel paremini teha.
  9. Erista tähtsad asjad vähem tähtsatest. Kui on vaja päästa oma kodumaad, siis võid teha koostööd ka nendega, kellega oled muidu vastakatel seisukohtadel.
  10. Hoia selg alati sirge!

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja Tegu” toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!