Kingitused Eestile

26. jaan. 2018 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevani on jäänud üks kuu. Iga päevaga lisandub EV100 kodulehele kingitusi, algatusi, sündmusi, millest suur osa on pühendatud lastele ja noortele. Palju toredaid ja südamlikke kingitusi ongi teinud lasteaiad ja koolid.

Juubeliprogramm algas juba 2017. aasta aprillis ja kestab 2020. aasta veebruarini. Selles ajavahemikus jõutakse tähistada oluliste juubelite täitumist: 16. aprillil 2017 möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, 2018. aasta 24. veebruaril tähistab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva, 2019. aastal meenutatakse saja aasta taguseid Vabadussõja olulisemaid lahinguid ning veebruaris 2020 täitub sada aastat Tartu rahu sõlmimisest.

Võib tunduda, et juubeliperiood on väga pikk, kuid Eesti ajaloos märgilise tähtsusega sündmus on seda kindlasti väärt ning igaüks saab seda tähistada just sellisel viisil, mis talle endale kõige enam rõõmu pakub,” ütleb EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Kuigi EV100 programm hõlmab 12 valdkonda, on tähelepanu keskpunktis lapsed ja noored. Suurematest algatustest võib nimetada järgmisi.

Igal lapsel oma pill”, millega soetatakse muusikaharidust pakkuvatele asutustele uusi pille. Kolme aasta jooksul on kingitud rohkem kui 1700 muusikariista 325 õppeasutusele üle Eesti. Tänavu on muusikasõpradele 218 huvikoolis ja lasteaias mängurõõmu toonud pea 700 uut instrumenti.

Laste ja noorte kultuuriaasta elamustuur „Laste Vabariik” sõitis suvel mööda Eestit ning tähistas koos laste ja nende peredega peagi saabuvat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Eesti 100 tamme”, kus lapsed kasvatavad tõrudest tammepuid, et neist istutada tammeparke.

Eesti juubeliks linastub uus täispikk animafilm Lottest ja täispikk mängufilm „Eia jõulud Tondikakul”.

Maarja-Liisa Soe sõnul on Eesti riigi 100. sünnipäev meie kõigi pidu, mis annab igaühele võimaluse teha sünnipäevakingitusi. Paljud koolid, lasteaiad, asutused ja organisatsioonid on seda võimalust kasutanud ning kinkinud Eestile praeguseks üle 600 algatuse ja heateo ning rohkem kui tuhat sündmust. Juubeliprogramm täieneb pidevalt.

 

Sajavärviline unenäosall

Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaia Mesimummi rühma lastele meeldib muinasjutte kuulata ja õpetaja Merle Korsten loeb neile iga päev enne lõunaund ette ühe unejutu. Et lapsed aina üht ja sama juttu ei luniks, tuli õpetajal mõte kududa sajavärviline unenäosall. Lõngad olid olemas tal endal ja osa andsid sõbrannad, töö läks ruttu ning enne jõule saigi pikk triibuline sall valmis. “Mõõtsime koos lastega ära, see on kaks meetrit ja 32 sentimeetrit pikk, kusjuures kõigi saja triibu värvitoon tõepoolest erineb,” räägib õpetaja. Sall on kinnitatud rühma magamistoa seinale, kohe kõrval on nimekiri juttudega, mida on samuti sada nagu sallil triipe. Iga päev valib üks laps värvitriibu, mis talle kõige rohkem meeldib, ja vastavalt sellele loeb õpetaja unejutu. Igale kümnendale triibule on kinnitatud väike pärl, mis aitab järge pidada. Ühtki juttu ei korda õpetaja enne, kui kõik on loetud.

Eesti õppekeelega Mesimummi rühma 16 lapsest on enamik vene peredest. Õpetaja usub, et muinasjutte kuulates saavad nad iga päevaga paremini selgeks ka eesti keele. Seda, et Eesti Vabariigil on 24. veebruaril 100. sünnipäev, teavad kõik lapsed ja selle tähistamiseks on plaanis teha näitus. Merle Korsten räägib, et sügisel, kui õpiti aadressi teemat, käidi tihti Kohtla-Järve linnas jalutamas. „Käisime just nendel tänavatel, kus lapsed elavad, mõni pere kutsus meid sisse ka, nii et meil oli väga põnev sügis. Siis tuligi lastel mõte, et igaüks meisterdab kodus koos vanematega pappkastist või -karbist oma kodumaja ja teeme nendest lasteaias näituse. Muidugi toimub pidulik aktus, kus esinevad kõigi rühmade lapsed. Pärast sööme koos torti ja läheme õue ning laseme lendu sinimustvalged õhupallid.”

 

Sada lapsesuusõna

Väikeses Libatse lasteaias-algkoolis õpib sel õppeaastal üheksa õpilast, lasteaialapsi on 18. Kooliga samas majas asub raamatukogu, kus lapsed on sagedased külalised. Raamatukoguhoidja Aili Luik on juba mitu aastat kogunud lapsesuusõnu ehk sõnu, mida kasutab väike laps, kes veel hästi rääkida ei oska. „Kui Eesti rahvusringhääling otsis mõni aeg tagasi kolesõna, tahtsin vastukaaluks hakata otsima ilusat sõna, sealt edasi tuli juba lapsesuusõnade mõte,” meenutab Aili Luik. „Jaanuaris andsin koolilastele koduse ülesande küsida vanemate käest järele, milliseid toredaid sõnu nad väiksena on öelnud. Kodudes tekitas see üksjagu elevust, paljud tulid raamatukogusse mulle neid sõnu ütlema või saatsid Facebooki kaudu. Praeguseks on koos juba üle saja sõna ja Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul panen need raamatukokku välja. Kevadel on plaanis teha ka väike veebiraamat. Selleks palusin lastel koos kunstiõpetajaga sõnade juurde pildid joonistada. Kui on olemas slängisõnaraamat, võiks sama hästi olla ka lapsesuusõnaraamat.

Lapsesuusõnu

  • Aatudakogu = raamatukogu
  • Maaba = raamat
  • Lepatoolu = lepatriinu
  • Siima-saama = pidžaama
  • Likulttekult = tegelikult
  • Tegeli = televiisor
  • Pipapiin = vitamiin
  • Puberlid = pärlid
  • Nüginägelik = lühinägelik
  • Kõngakõnga = kõrvarõngas

 

Sada mänguasja haigetele lastele

Sillamäe Pääsupesa lasteaia lapsevanemad valmistasid direktori Maarika Priske eestvedamisel sada mänguasja lastele, kes on haiglas ravil. Kõigepealt korraldati töötuba, kus üks lapsevanem õpetas kõiki huvilisi kaheksajalga heegeldama. Emad said sellest inspiratsiooni ja valmistasid kodudes mänguasju terve detsembri jooksul. „Kõige rohkem oligi lelude hulgas heegeldatud, kootud ning õmmeldud loomi ja nukke,” räägib direktor. „Enne jõule tegime mänguasjadest lasteaias näituse, pärast seda pakkisime kõik ilusasti ära ja andsime 12. jaanuaril üle Tallinna lastehaigla laste vaimse tervise keskusele, kus kingitust oli vastu võtmas ka laste psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg. Hiljuti saime neilt tänukirja, et patsiendid tundsid neist asjadest suurt rõõmu.”

Maarika Priske ütleb, et kuna veebruaris külastab Sillamäe linna Eesti president, tuli lasteaiaõpetajatel mõte vabariigi sünnipäevale pühendatud aktuse eeskavas lavastada lastega presidendi vastuvõtt. „Pääsupesa lasteaed on Sillamäe ainus eestikeelne lasteaed, kuid eesti kodukeelega lapsi meil praktiliselt pole, suurem osa on kakskeelsetest või vene kodukeelega peredest. Kava teeme küll Eesti-teemalise, lapsed juba õpivad usinasti laule ja tantse.”

 

Ravimteed hooldekodu eakatele

Vaida Pillerpalli lasteaia õpetaja Ast­ra Teras käis oma koolieelikute rühmaga enne jõule külas Rae hooldekodu eakatel elanikel, kingituseks võeti kaasa ravimteesid. „Valikus oli kümme sorti: piparmünt, vaarikavarred, raudrohi, naistepuna, mustsõstralehed, petersell, saialill, vorstirohi, pärnaõied, õunakoored. Panime igale teepakile sildi peale ja lapsed kaunistasid need kuusekeste ja lumehelvestega,” räägib Astra Teras. „Enne minekut õppisime lastega kõik need taimed selgeks ja keetsime lasteaias ise ka piparmünditeed. Lapsed ei uskunud, et väga maitsev tee tuleb ka kuivadest vaarikavartest ja õunakoortest. Hooldekodusse tuli meiega koos muusikaõpetaja, kellel oli pill kaasas, ning lapsed esinesid väikese kontserdiga. Kõik hooldekodu elanikud, kes vähegi said, tulid tubadest kuulama. Vastuvõtt oli väga soe, mõnel tuli isegi pisar silma.”

 

Sada heategu kodukohas

Noorteühing Eesti 4H kingib Eestile sada heategu oma kodukohas. Ühingu tegevjuht Gerda Vares räägib, et üle-eestilisse organisatsiooni, mille nimi tuleb neljast ingliskeelsest sõnast – head, heart, hand ja health kuulub ligi 1100 liiget, kellest 70% on maanoored. Heategudele keskendumine on noorteühingu iga-aastane traditsioon, kuid juubeliaastal otsustati mõelda kindla sihtgrupi, eakate peale, et ükski memm ega taat ei peaks tundma end üksinda. „Head saab teha mitut moodi,” selgitab Gerda Vares. „Võib minna kohale ja aidata lehti riisuda, peenraid rohida, puid laduda või siis pakkuda vanadele seltsi. Näiteks Tootsi noored küpsetasid vahvleid, läksid hooldekodusse külla ja andsid seal ka väikese kontserdi. Üks võimalus on kutsuda eakad noortekeskusesse, et nad noortele mõnd kasulikku oskust õpetaksid ja õpiksid omakorda noorte käest näiteks arvuti või nutitelefoni kasutamist. Noorteühingusse kuulumine on vabatahlik, see näitab väga hästi, et noortele meeldib aidata ja head teha.”

 

Sada viit

Kingitus, mille Ristiku põhikooli 8. väikeklass tahab Eestile teha, rõõmustaks iga koolijuhti. Nimelt seadis õpetaja Kristel Kaiv koos oma õpilastega eesmärgiks saada 24. veebruariks kõigis ainetes kokku sada viit.

Väikeklassis õpib neljas rühmas 13 õpilast, kes kõik on lubanud anda oma panuse. Õpetaja sõnul on tegu tõsise väljakutsega, kuna uute ainetena algasid füüsika ja keemia ning mõnel õpilasel võtab järje peale saamine veel aega. „Samas, kui me omavahel aru pidasime, arvas üks õpilane, et pole probleemi,” räägib Kristel Kaiv. Arutasime ka seda, mitu viit võiks nädala jooksul tulla. Praeguseks oleme kogunud 28 viit, nii et eesmärgini on veel tükk maad minna.

Kuna võistlusmoment õpilastele meeldib, tegin ka tabeli, et oleks näha, kellel kõige paremini läheb. Praegu on üks poiss üksinda viis viit saanud. Kõik peavad pingutama – rohkem viisi võib alati olla, vähem ei tohi.”

Sünnipäevanädalal osaletakse Eesti Vabariigi programmis Kuie koolimajas, mis viib lapsed tagasi aastasse 1938. Õpilased saavad teada nimede eestistamisest, valmistatakse ette pidulik aktus pidupäeva tähistamiseks, õpitakse tundma vanaaegset raha ja planeeritakse peo eelarvet. Lõpetuseks mängitakse läbi tolleaegsed presidendivalimised ja vaadatakse, kas laste valik oleks Konstantin Päts või Jaan Tõnisson. Programmist ei puudu ka hümni laulmine. 23. veebruaril tunnustatakse tublimaid koolis pidulikel aktustel.

 

Sada kikilipsu

Kohtla-Järve Maleva põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Piret Pihu, kes annab 7.–9. klassi tüdrukutele ka käsitöötunde, on õmmelnud õpilastega vabariigi aastapäevaks sada kikilipsu. Pooltel neist on juba tikand peal, pooled veel ootavad tikkimist. Õpetaja räägib, et esimesed kümme kikilipsu tegid valmis hoopis poisid tema käsitöötunnis olles. „Kuna poistel tuli see nii hästi välja, tahtsid tüdrukud samuti lipse teha. Tikkimine ongi olnud peamiselt tüdrukute peal, poisid on aidanud triikida, pressida, niite sõlmida. Need sada kikilipsu on meie kingitus Eestile. Lipsudele tikime peale kooli logo, rukkililled, kirja EV100, osa lipse kaunistame sinimustvalgete lindikeste või pärlitikandiga. Aktusel saavad kõik esinejad kikilipsu ette panna. Kõige paremini õnnestunud lipsud kingime kooli meenena külalistele või võtame külla minnes külakostiks kaasa.”

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides on õpetaja Piret Pihul kavas oma 9. klassiga koostada näitus „100 sündmust, mis on mõjutanud Eestit”. „Teeme läbilõike ajaloost, kirjutame tekstid ja paneme pildid juurde.”

 

Sada pesakasti

Tsirguliina keskkooli õpilased meisterdavad tööõpetuse tundides lindudele pesakaste. Kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Margus Muttik ütleb, et seda tehakse koostöös Eesti erametsaliiduga. „Nemad andsid puumaterjali ja seadsid tingimuseks, et teeksime sada pesakasti tihastele, mis pannakse üles nende valitud metsa. Kuna mõte oli teha pesakaste ka Tsirguliinasse oma kooli juurde, samuti Laatre ja Tsooru kanti, plaanime neid teha kokku rohkem kui sada.”

Esimesed üksteist pesakasti valmisid juba novembris perepäeval. Ülejäänud meisterdatakse just alanud projektõppenädalate käigus. „Minu tundidesse tuleb 30–40 õpilast, poisse ja tüdrukuid, andsingi seekord kõigile 4.–9. klassi õpilastele linnumajade teema. Olen kindel, et jõuame need õigeks ajaks valmis.”

Kevadel toimuvatele metsapäevadele sõitmiseks tellib erametsaliit bussi, et õpilased saaksid pesakastid ka ise üles panna. Ettevõtmine lõpeb ühise supisöömisega.

 

Sada kilo kergemaks

Tervist edendava Kohila Sipsiku lasteaia töötajad otsustasid tervislikumalt toituda ja rohkem liikuda ning selle tulemusena kaotada kokku sada kilo.

Lasteaia direktor Kristina Mägi ütleb, et ehkki võib paista, nagu tegu oleks humoorika üleskutsega, on selle taga tervis. „Kollektiivis on 40 inimest, kellest üleskutsega ühinesid rohkem kui pooled,” räägib direktor. „Kõigil polegi soovitav kaalu langetada, mõni seevastu saab panustada rohkem. Kord nädalas käime õppealajuhataja kabinetis kaalumas ja paneme tulemused tabelisse kirja. Alustasime eelmisel aastal, aga kuna jõulud ja uusaasta olid vahel, on olnud ka tagasilööke.”

Direktori sõnul on ettevõtmine osalejaid tohutult liitnud. „Lõime Facebooki grupi, kus jagame oma edusamme ning ergutame ja toetame üksteist. Jaanuari keskpaigaks olime kaalu langetanud 70 kg ja veel on vaja 30 kg alla võtta. Tegime uue üleskutse käia iga päev 10 000 sammu. Ühel õhtul pärast ühist kinoskäiku palusid kaks kolleegi end varem autost maha lasta, et kolm kilomeetrit koju kõndida. Kõik on pühendunud ja võtavad asja hasardiga.”

Sipsiku lasteaia lapsed tähistavad Eesti sünnipäeva fotonäitusega. Iga laps teeb näituse jaoks koos vanematega foto millestki, mis talle kõige rohkem Eestiga seostub, ja selgitab rühmakaaslastele, miks ta just sellise pildi tegi. 23. veebruari hommikul koguneb lasteaiapere õues lipuväljakul, kus hümni saatel heisatakse riigilipp. Kuna sel aastal on aktus eriti pidulik, tuleb külla ka vallavanem.

 

Lauamäng „Olen see, kes olen”

Eesti gaidide liit kingib Eesti sünnipäeva puhul noortele enesehinnangut tõstva lauamängu, „Olen see, kes olen”, mida aitab rahastada kodanikuühiskonna sihtkapital.

Mäng on välja kasvanud gaidide koolitusprogrammist, mida oleme aastaid tutvustanud. Mängu eesmärk on tõsta noorte enesehinnangut ning aidata neil iseennast tundma ja väärtustama õppida. Sotsiaalmeedia mõjutab noori iluideaalide loomisel tohutult, kuid paraku vales suunas. See tekitab tõsiseid probleeme: koolikiusamist, vaimset tasakaalutust, söömishäireid. Et puberteet algab tänapäeval juba 9–10-aastaselt, tuleb nende probleemidega varakult tegelda,” tõdeb programmijuht Miia Kraun.

Mängus on ühes pakis küsimuste, väidete, faktide kaardid silmaringi ja teadmiste laiendamiseks. Teises pakis on tegevuskaardid – näiteks tuleb öelda vastas istuvale mängijale viis komplimenti, mis ei puuduta tema välimust, vaid iseloomu, oskusi, teadmisi. „Mängu eemärk ongi muuta mõttemalle,” kinnitab Miia Kraun. „Tegemisse on kaasatud meie oma inimesed, kellel on noortega töötamise kogemus. Mentorina nõustab meid edukas lauamängude looja Meelis Looveer.”

Mäng peaks valmima sügisel. Kõigepealt katsetatakse, kuidas mäng noorte peal töötab, ning aasta lõpus kingitakse see kõigile noortekeskustele.

 

Sada tundi tasuta perekoolitusi

Eesti pereteraapia ühing on kutsunud pereterapeute üles tegema peredele sada tundi tasuta koolitusi. Tartus perenõustajana töötav Liis Hango käis Tartu täiskasvanute gümnaasiumi ühes klassis kõnelemas sellest, kuidas peresuhted õpivõimet mõjutavad. „Tihti lapsevanemad ei taju, kuidas nendevahelised suhted mõjutavad seda, kuidas lapsel koolis läheb. Tihti arvab pere, et lapse probleemide põhjus on koolis ja õpetajas. Ei mõelda, et kui kodus on kehvad suhted ja pidevad tülid, on laps hirmul, pinges ja vanemate pärast mures ega ole võimeline õppima.”

Liis Hango sõnul pakutakse pere­teraapia koolitusi palju, kuid tasuta teenust ei ole piisavalt. Perekoolitusel tuleks käia aga vähemalt viis korda, ühe korra järel ei muutu midagi.

 

Sada liitrit doonoriverd

Tartu Lotte lasteaia õpetajad on lubanud loovutada Eesti sünnipäeva puhul sada liitrit verd. Idee autor, õpetaja Kätlin Ilves räägib, et terve eelmine aasta oli lasteaias pühendatud heategevusele. Suurim ettevõtmine oli see, et kogu sügisese mihklipäeva laada tulu, üle 600 euro, annetati heategevusfondile „Minu unistuste päev”, et aidata täita raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi. Kuna Kätlin Ilves ise on juba kümmekond aastat doonoriks käinud ja teab, kui hädasti doonoriverd vajatakse, kutsus ta ka teisi üles aitama.

Panime kuulutuse üles, saatsime info meilidele laiali ning kutsusime osalema kõigi kuue rühma lapsevanemaid, oma sõpru ja tuttavaid. Paljud olid nõus aitama. Sada liitrit on suur kogus, sest ühelt inimeselt võib korraga võtta alla poole liitri ja naistel peab kahe doonoriks käimise vahele jääma vähemalt kolm kuud. Loodame oma lubaduse täita 2020. aastaks,” räägib Kätlin Ilves.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuses on eraldi registreerimisleht, kuhu kõik, kes Lotte lasteaia üleskutsega seoses verd loovutamas käivad, oma nime kirja panevad. Eelmise aasta lõpu seisuga oli kogutud 40 liitrit doonoriverd.

Kätlin Ilves ütleb, et tal endal on doonoriks käimine juba vajadus ja missioon. „Tunnen, et tahan aidata, sest kunagi ei tea, millal endal või oma lähedastel abi vaja võib minna.”

Ka lastes peab õpetaja heatahtlikkuse ja abivalmiduse kasvatamist väga oluliseks. „Seda ei saagi teistmoodi õpetada kui ise eeskujuks olles. Olen lastele öelnud, et iga heategu tuleb sulle kunagi tagasi.”

 


Lastele ja noortele suunatud sündmused ja kingitused veebruaris

 

  • Simple Session 18 kutsub noori sportima ja kajastab Eesti 100. sünnipäeva nii teleülekandes kui ka tegevustega kohapeal.
  • „Kunst raamatukokku” on algatus, kus raamatukogud üle Eesti kutsuvad noori kunstinäitusi korraldama. Esimesed näitused avati jaanuaris ja väljapanekuid korraldatakse terve juubeliaasta vältel.
  • Programm „Tagasi kooli” kingib Eestile 2017/2018. õppeaastal sada e-külalistundi, mida saab veebis järelvaadata. Projektiga innustatakse kooliõpilasi mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, unistama ning andma ideid Eesti elu paremaks loomisel.
  • SA Eesti Terviserajad kutsub kõiki terviseradadele, et üheskoos kinkida tervem Eesti.
  • Anu Tähemaa loovustoad toimuvad koolides üle Eesti.
  • VVV Matkasarja kõik neli matka on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale ning neist on osa saama oodatud kõik Tartumaa noored ja vanad matkahuvilised.
  • Tartu mänguasjamuuseumi näitus „Mängime sajaga!” on Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks koostatud ülevaatlik Eesti mänguasjaajalugu tutvustav näitus.
  • Tartu Lotte lasteaed kutsub lasteaia 10. ja Eesti 100. sünnipäeva puhul lasteaeda külla ja on valmistanud ette kontserdi „Lotte laulab Eestile”.
  • Kontsertetenduse „Põlvest põlve” esmaettekanne Hageri kirikus. Kohila mõisakooli kogukond koostöös Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi muusikutega toovad lavale R. Eespere lastele kirjutatud isamaaliste laulude „Puurahva laulud” põimiku. Kava esitavad solistid koos Kohila mõisakooli kooride ja spetsiaalselt selleks loodud Kohila mõisakooli ansambliga.
  • Etendub EV100 muusikal „Aelita 2.0 ehk Märka inimeses imet!”.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!