SEIKLUS OPL
KULTUURISUVI

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused tuge vajavate õpilaste heaks

10. jaan. 2018 HTM - Kommenteeri artiklit

Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millega muudetakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust. Eesmärk on pakkuda õpilastele vajalikku tuge ja luua paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks.

Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul lisatuge. Oluline on, et õpilase elukohajärgses koolis arvestatakse tema individuaalsete võimete ja vajadustega ning pakutakse vajalikke tugisüsteeme.

Kavandatavate muudatuste eesmärk ongi tagada koolidele ja koolipidajatele suurem otsustusõigus ja paindlikumad võimalused õppe korraldamiseks. Muudatused võimaldavad koolitüübist ja omandivormist sõltumata pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele operatiivselt sobivat tuge.

Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide toe ning vajadusel õpiabi korraldamise individuaalselt või rühmas. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.

Eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luuakse paindlikumad võimalused: oluline on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte jäigad normid. Tuge vajavad õpilased võivad olla kaasatud tavaklassi, neile võib olla korraldatud osaajaline individuaalne õpe või tagatud võimalus õppida eriklassis või erikoolis.

Lapse vajadusest lähtuv õppekorraldus ning tugiteenuste kättesaadavuse tagamine otsustatakse lapsevanema, kohaliku omavalitsuse ja kooli koostöös. Spetsiifilist õppekorraldust ja mahukamaid tugiteenuseid vajavate õpilaste vajadusi nõustamismeeskonnad, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade spetsialistid.

Erikoolid jäävad

Kavandatavate muudatuste eesmärk on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal. Koolide pidamise üleandmisega kohalikele omavalitsustele ei kao nõuded riiklikele standarditele – need peavad olema tagatud, sõltumata pidajast.

Spetsiifiliste erivajaduste puhul jätkab riik koolide pidamist. Ka edaspidi tagatakse õppekohad neile lastele, kelle hariduslike erivajaduste iseloom ei ole kohaliku omavalitsuse koolis lapsele sobiv.

Riik suurendab rahapanust tuge vajavate õpilaste õpetamisse

Et last paremini toetada, suurendatakse kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajate rahatoetust. Omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele antakse juurde enam kui 23 miljonit, sh 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Õppevara ja õpikeskkonna parendamist toetab riik lähiaastatel veel täiendavalt ca 25 miljoniga.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu koostamisse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ning kavandatavaid muudatusi arutati tugispetsialistide, puuetega inimeste ja haridusvaldkonna ühenduste esindajatega.

Lisainfo.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!