Archimedes

Tõstame õpetajate keeleoskuse taset

26. jaan. 2018 Ene Peterson Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Eesti võõrkeeleõpetajate liidu juhatuse esimees, projektijuht - Kommenteeri artiklit

Kolme aasta jooksul on vähemalt sajal võõrkeeleõpetajaks õppival üliõpilasel ja tegevõpetajal võimalus sooritada tasuta rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksam.

Eesti võõrkeeleõpetajate liit (EVÕL) sai toetuse ESF-i projekti „Rahvusvaheline keeleeksam” ellurakendamiseks ajavahemikus oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul” raames. Projekti eesmärk on toetada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sooritanud õpetajaid. Üldhariduse riiklikus õppekavas loetletud keelte (inglise, vene, saksa ja prantsuse keel) rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksami sertifikaadi omandanud võõrkeeleõpetajaks õppivate üliõpilaste ja tegevõpetajate arv, kellel on B2-, C1- või C2-tasemele vastav keeleoskustase, kasvab sajani.

Võõrkeelte õpetamine ja õpetamise tulemuste mõõtmine Eestis on seotud Euroopa keeleõppe raamdokumendiga: riiklik õppekava seab tasemed, milleni õpilased peaksid jõudma, ja ka riigieksamid mõõdavad gümnaasiumilõpetajate tulemusi raamdokumendi tasemetest lähtuvalt. Alates 2014. aasta kevadest on võõrkeele riigieksam või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam gümnaasiumi lõpetamisel kohustuslik. Rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamite loetelu on toodud haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord” § 27 lõigetes 11 ja 15.

Rahvusvaheliselt tunnustatud keele­eksami sooritamine tagab, et võõrkeeleõpetajal on õpetamiseks piisav keeleoskustase (vähemalt üks tase kõrgemal sellest, mis tasemele ta õpilasi koolis tulevikus viib), ja et eksamite hindajal ja testijal on samuti nõutav keeletase, mis võimaldab tal õpilaste taset määrata. Seetõttu on oluline, et oleks rohkem võõrkeeleõpetajaid, kelle võõrkeeleoskuse tase on tõestatud rahvusvahelise sertifikaadiga.

Õpetajate taust erinev

Võõrkeeleõpetajatena töötavad praegu erineva ettevalmistusega õpetajad: võõrfiloloogia eriala lõpetanud, lisaerialana võõrkeele õpetamise õiguse omandanud ja ümberõppe kaudu võõrkeeleõpetajaks ümberkvalifitseerunud õpetajad. Võõrkeeleõpetajate ettevalmistuses pole üliõpilastel ühest kohustust tõestada, et nende keeleoskus on vähemalt üks tase kõrgemal sellest, mis tasemele nad õpilasi koolis tulevikus viivad. Sellele lisaks on viimastel aastatel kõrghariduses olnud suundumus, et võõrfiloloogia bakalaureuseõppesse võetakse osa keelte puhul vastu 0–A2-keeleoskustasemega. Samal ajal on kõrgkoolide õppekavade optimeerimise tulemusena hakatud paljusid varem võõrkeeles õpetatud kursusi õpetama eesti keeles. See tendents jätkub ka õpetajakoolituse õppekavadel. Magistriõppes võib õpetajakoolituse õppekavadel jätkata eelneva erialase bakalaureuse­kraadita või vastavat eriala kõrvalainena läbimata. Kuna kõrgkooli lõpetamisel võõrkeeleõpetajaks õppijad võõrkeeleeksamit ei soorita, pole täpselt teada, missugune on nende keeleoskustase. See on riskantne teadmatus süsteemis, kus raamdokumendi tasemed on võõrkeeleõpetajate edasises töös kesksed ja eeldatakse, et õpetajad panustavad omakorda õpilaste keeletasemete määramisse. Kõige enam valmistatakse ette inglise keele õpetajaid ja neist kõige enam asub ka tööle. Vahemikus 2008.–2016. a lõpetas inglise keele õpetaja peaeriala 98 üliõpilast, kellest 52% eelmise õppeaasta seisuga ka töötas õpetajana. Teiste põhiliste võõrkeelte ehk vene, saksa ja prantsuse keele õpetajate puhul on need näitajad madalamad, kuid ka vajadus nende keelte õpetajate järele on väiksem. Kõrgkoolide õppekavad on võtnud suuna mitme võõrkeele (või võõrkeele ja muu aine) õpetajate ettevalmistamisele. Et aga bakalaureuseõpinguid alustavad filoloogias ka tudengid, kes ei pruugi olla valitud keelega eelnevalt põhjalikult kokku puutunud, on lootus viie aastaga vormida mitme keele õpetajaid küsitav. Seetõttu on oluline võõrkeeleõpetajate enda keeleoskust mõõta ning nende erialaseid pädevusi ja koostööd toetada (Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015(2017) täitmise lõpparuanne).

Projekti tegevused

Projekt annab nii võõrkeeleõpetajaks õppivatele üliõpilastele kui ka tegev­õpetajatele võimaluse sooritada rahvusvaheline keeleeksam, mille kulud hüvitatakse. Projekti eesmärgi saavutamiseks on oluline teavitada rahvusvaheliste keeleeksamite (inglise, saksa, prantsuse ja vene keel) sooritamise võimalustest ning kulude hüvitamisest. Teavitustööks rakendame mitmeid võimalusi: projekti rubriik EVÕL-i kodulehel, reklaam eri meediakanalite vahendusel (sh sotsiaalmeedia), info edastamine kõrgkoolidesse, koolidesse, haridus- ja kultuuriosakondadesse, keeleõpetajate isiklikul aadressil, infopäevade organiseerimine).

Projekti käivitamiseks korraldati koostöös võõrkeeleõpetajaid ettevalmistavate kõrgkoolide (TLÜ, TÜ, TÜ Narva kolledž), võõrkeeleõpetajate aineühenduste ning rahvusvaheliste eksamite keskuste esindajatega mullu detsembris ja jaanuari esimesel nädalal töökoosolekud Tallinnas, Tartus ja Narvas. Töökoosolekutel tutvustati projekti eesmärki, tegevusi ning kinnitati projekti juhtgrupp ja kontaktisikud. Huvi projekti vastu oli üllatavalt suur. Töökoosolekutel osalejaid oli kokku ligi 55, nende hulgas tegevõpetajad üle kogu Eesti. Märtsi alguses hakkame infopäevi korraldama Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kolme aasta jooksul on planeeritud kokku 12 infopäeva, neist kuus 2018. aastal.

Tulemuslikkus

Projekti tulemuslikkuse näitajaks on arv 100: kolme aasta jooksul on väljamaksed tehtud vähemalt sajale võõrkeeleõpetajaks õppivale üliõpilasele ja tegevõpetajale. Number pakub väljakutset, sest tänase päeva seisuga pole meil ülevaadet, kui motiveeritud on võõrkeeleõpetajad rahvusvahelisi keele­eksameid sooritama. Usume aga, et rahvusvaheliste eksamite keskuste, koolide ja kõrgkoolide tihe koostöö ning aktiivne teavitustegevus võimaldab püstitatud eesmärgi saavutada.

Oleme veendunud, et kolme aasta jooksul on täienenud võõrkeeleõpetajate andmebaas, õpetajatele on loodud eeldused kvalifitseeruda rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamite testijaks, mis omakorda soosib rahvusvahelistumist. Kindlasti tiheneb võõrkeeleõpetajate liidu koostöö koolide, võõrkeeleõpetajaid ettevalmistavate ülikoolide ja rahvusvaheliste eksamite keskustega, mis muudab lihtsamaks jätkata pärast projekti lõppu alustatuga või leida uusi võimalusi tõsta ja täiendada võõrkeeleõpetajate keeletaset.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!