KULTUURISUVI
SEIKLUS OPL

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss peegeldab Eesti teadust

26. jaan. 2018 Priit Pärnapuu ajakirjanik - 1 Kommentaar

Tartu ülikooli üliõpilased valitsevad kõigil õppeastmetel ja kõigis valdkondades ülekaalukalt 16. korda toimunud üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi. Konkursi tulemused peegeldavad Tartu ülikooli ülekaalu Eesti teaduses.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi praegune formaat kolme õppeastme (rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe) ja nelja valdkonnaga (bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud, loodusteadused ja tehnika) sündis 2006. aastal. Selles ajast alates on Tartu ülikooli üliõpilased saanud 61% kõikidest valdkondlikest preemiatest ja diplomitest.

Tartu ülikooli üliõpilased on igas valdkonnas ja igal tasemel saanud üle poole preemiatest ja diplomitest. Samuti on Tartu ülikooli üliõpilastele läinud üle poole valdkonnaülestest peapreemiatest, mida jagatakse 2008. aastast.

Vastupidiselt Tartu ülikooli üliõpilaste mäekõrgusele edule on rakenduskõrgkoolid konkursil jäänud akadeemiliste ülikoolide varju. Erandiks on tervise­uuringute valdkond.

Erinevad stardikohad

Konkursi tulemused on küll ilmekad, kuid kõrgkoolid on ka erinevas stardipositsioonis. Näiteks on mõnes kõrgkoolis mitu korda vähem üliõpilasi kui Tartu ülikoolis. Millega konkursi tulemusi võrrelda?

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni esinaise, Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Riina Aava sõnul võistlevad konkursil üliõpilaste teadustööd ja mitte üliõpilastööd. Üliõpilaste arvuga võrdlemise asemel on seega oluline vaadata pigem, kuidas on eri kõrgkoole võimalik läbida.

Ka Tartu ülikooli õppeprorektori Anneli Saro sõnul tuleb arvestada, et igal õppekaval ei peagi üliõpilased teadustööks vajalikke info kogumise, analüüsimise ja tõlgendamise oskusi omandama. „Ka Tartu ülikoolis on vaieldud, kas ei peaks uurimistööst vähemalt bakalaureuseastmes loobuma, sest see pikendab oluliselt õppeaega ja paljudel jääb lõpudiplom just tegemata lõputöö pärast saamata,” lisas Saro.

Tartu ülikool ei ole õppeprorektori sõnul läinud kaasa ahvatlusega asendada teadustöö praktilise töö või lõpueksamiga. „Tartu ülikooli üliõpilastööde tunnustamine riigi tasandil näitab eelkõige seda, et peame uurimusliku kompetentsuse arendamist ja toetamist õppetöös oluliseks ning õppejõudude sellesuunaline tegevus on olnud tulemuslik.”

Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert, üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi hindamiskomisjoni liige Katrin Mandra leidis, et kõrgkoolid ja juhendajad innustavad üliõpilasi konkursil osalema erineval määral. Tema sõnul tuleb auhindade hulka võrrelda konkursile esitatud tööde hulgaga.

Konkursi hindamiskomisjoni esinaine Aav soovitas küll vaadata ka konkursile esitatud tööde hulka, kuid teistel alustel. Aava arvutused viimase nelja aasta – just nii kaua on ta hindamiskomisjoni juhtinud – kohta näitavad, et kõige suurem tõenäosus pälvida tunnustus on välisülikoolide üliõpilastel. Kui Eesti ülikoolide puhul tunnustatakse umbes iga viiendat-kuuendat konkursile esitatud tööd, siis välisülikoolide puhul iga teist-kolmandat.

Välisülikooli lõpetavad silmapaistvad üliõpilased. Kehva tööd nende juhendajad konkursile ei soovita, sellest ka välisüliõpilaste suhteliselt suur edukus Eesti konkursil,” kirjutas Aav. Kokkuvõttes ei tulene Tartu ülikooli üliõpilaste edukus konkursil Aava hinnangul tööde suurest hulgast, kuid tööde hulka ja edukust võrreldes saab hinnata juhendajate nõudlikkust ja konkursile tööde esitamise mõttekust.

Konkursile esitatud tööde hulga asemel soovitas Aav tulemusi seostada eelkõige kõrgkoolides tehtava teadustöö taseme ja mahuga, mis kajastub tema sõnul näiteks teaduse baasrahastuse jaotuses ja doktorikraadiga õppejõudude arvus. „Tartu ülikoolis tehtud töödele antud tunnustuste suur absoluutarv peegeldab seal tehtava teadustöö mahtu ja teadusrahastust Eestis, see on Eesti teadusmaastiku peegelpilt,” kirjutas Aav.

Ka Tallinna tehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veinthal ütles, et üliõpilastööde konkursi tulemused peegeldavad teaduse tervist ja teaduse rahastamise proportsioone. „Kui ühte valdkonda panna neli korda rohkem raha ja sellega tegeleb neli korda rohkem teadlasi, siis tuleb sealt ka neli korda rohkem teadust,” lisas Veinthal. Eelkõige soovitas Veinthal vaadata just konkurentsipõhist teadusrahastust.

Tartu tervishoiu kõrgkooli kommunikatsioonijuht Mari-Liis Timmotalogi seostas rakenduskõrgkoolide ebaedu just asjaoluga, et rakenduskõrgkoolid ei ole teadusasutused ja teadusrahast osa ei saa. Akadeemilistel ülikoolidel on tema sõnul seetõttu eelis metoodika ja aparatuuri osas ning neil on võimalik üli­õpilasi kaasata projektidesse.

Tulemused peegeldavad teaduse rahastust

On mõistetav, et mõne tuhande üliõpilasega kõrgkool pälvib vähem tunnustust kui mõni kümne tuhande üliõpilasega ülikool. On paratamatu, et rakenduskõrgkoolid ei saa preemiaid ja diplomeid doktoriõppe tasemel, sest neis kõrgkoolides lihtsalt pole doktoriõpet ning ka magistritase on esindatud erandlikult. Samuti on mõistetav, et kui tööd ei esita, siis ei saa ka võita.

Tartu ülikooli mäekõrgust edu ning rakenduskõrgkoolide ebaedu üliõpilaste arv ja konkursile esitatud tööde hulk siiski ei seleta. Näiteks Tartu ülikooli ja tehnikaülikooli vahe on konkursil ligi neljakordne, kuid üliõpilaste arvus on vahe vaid mõnikümmend protsenti. Konkursil vähemalt ühe preemia või diplomi saanud rakenduskõrgkoolides õpib iga viies kõrghariduse esimese astme üliõpilane, kuid kõigist vastava taseme preemiatest või diplomitest on rakenduskõrgkoolide üliõpilastele läinud üksnes iga kuueteistkümnes.

Samuti ei peegelda konkursi tulemused esitatud tööde hulka. Näiteks muude akadeemiliste ülikoolide – Eesti kunstiakadeemia, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli − üliõpilased on esitanud aastatel 2014−2017 töid enam-vähem sama palju kui Eesti maaülikooli üliõpilased, kuid neid on tunnustatud üle viie korra vähem.

Teaduse rahastamise proportsioonidega klapivad konkursi tulemused vägagi hästi. Teadusraha jaotus aitab seletada nii Tartu ülikooli edu kui ka rakenduskõrgkoolide vähest edu. Mis jääb seletamatuks, on rakenduskõrgkoolide edu terviseuuringute valdkonnas.

Teadustöö ei ole midagi sellist, mida vaid õpikuid lugedes teha annab, selleks on vaja raha nii jooksvateks kuludeks kui eksperimentaalteadustes ka spetsiifilise aparatuuri töös hoidmiseks,” selgitas hindamiskomisjoni esinaine Aav raha tähtsust teadustöös. Teadusrahastuses esinevad Aava sõnul käärid Tartu ülikooli ja muude ülikoolide vahel, mis Eesti arengut ei toeta ja on kahjulik ka Tartu ülikoolile, sest nii kaovad sõltumatud teadusdiskussiooni partnerid ja spetsiifilised valdkonnad, mis on esindatud vaid teistes ülikoolides.

Valdkondade jaotus soosib Tartu ülikooli

Ehkki teadusraha jaguneb ülikoolide vahel objektiivsete näitajate ja sõltumatute ekspertide hinnangute alusel, on TTÜ teadusprorektori Veinthali sõnul seal siiski mängus üks oluline subjektiivne aspekt, mis mõjutab lisaks teadusraha jaotusele ka üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemusi. Konkurentsipõhine teadus­raha jagamine ja üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub nimelt valdkondades. „Valitud teadusvaldkonnad vastavad väga hästi Tartu ülikooli profiilile, vähem maaülikooli ja tehnikaülikooli profiilile,” kirjeldas Veinthal Tartu ülikooli eeliseid.

Tartu ülikool on Veinthali sõnul ajalooliselt väga tugev just loodusteaduste valdkonnas ja Tallinna tehnikaülikool inseneriteadustes. Konkurentsipõhise teadusraha jaotamisel ja üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil on need kaks pandud aga ühte loodusteaduste ja tehnika valdkonda.

Veinthali mõtet, et valdkondade jaotus on sisulise tähendusega, kinnitab ka üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi esimeste aastate tulemused. Nimelt kolmel esimesel aastal – 2002−2004 – toimus konkurss praeguse nelja valdkonna asemel koguni kaheksas valdkonnas. Ehkki Tartu ülikooli üliõpilased võitsid ka toonastel aastatel ülekaalukalt kõige rohkem preemiaid ja diplomeid, ei valitsenud nad kõikides valdkondades. Põllumajanduse valdkonda valitsesid Eesti maaülikooli – toona veel Eesti põllumajandusülikooli nime all − üliõpilased, kes kolme aasta jooksul said 25 preemiast või diplomist koguni 24. Tehnikateaduste valdkonda valitsesid Tallinna tehnikaülikooli üliõpilased, kes võitsid kolme aasta jooksul 24 preemiast või diplomist 15.

Veinthal soovib, et konkursil löödaks taas kord loodusteadused ja inseneriteadused lahku. Selle soovi täitumisele annab selge aluse asjaolu, et alatest 2018. aasta märtsist muutuvad teadusraha konkurentsipõhise jaotamise valdkonnad. Senised neli valdkondlikku ekspertkomisjoni asendub kuuega. „Kui kasutame teaduse mõõtmiseks ühte põhimõtet, tuleks seda kasutada läbivalt,” sõnastas Veinthal printsiibi, millest tuleneb, et ka üliõpilaste teadustööde hindamises tuleks üle minna kuuele valdkonnale.

Teadlased akadeemilistest ülikoolidest

Kui rakenduskõrgharidus ei soosi teadlaskarjäärist unistava noore püüdlusi ja rakenduskõrgkoolid jäävad nii teadusrahastuses kui ka üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil akadeemiliste ülikoolide varju, kas siis noor, kes läheb rakenduskõrgkooli sooviga saada teadlaseks, läheb valesse kohta? Millist ülikooli soovitada noorele, kes unistab teadlaseks saamisest?

Veinthali sõnul on teadlaskarjääri lihtsam alustada ülikoolis, kuid ka tehnikumidest on välja kasvanud tugevaid teadlasi ja isegi akadeemikuid. Veinthali arvates on teadlaseks saada soovijal kõige õigem vaadata, kas ülikoolis on mõni tippteadlane noort huvitavas teadusvallas. „Koostöö tippteadlasega on väga väärtuslik kogemus ka siis, kui konkursil õnne ei ole,” lisas Veinthal.

Eesti maaülikooli õppeprorektori Paavo Kaimre sõnul on rakenduskõrgkoolist alustades ja seejärel magistri- ja doktoriõppe tasemel akadeemiliste ülikoolide uurimisgruppides kogemusi omandades, samuti võimalik saada edukaks teadlaseks. Kaimre soovitas ülikooli valival teadushuvilisel noorel võrrelda teadustöö üldist taset ning teadlaste ja teadustööde nähtavust ühiskonnas.

Hindamiskomisjoni esinaine Aav kirjutas, et rakenduskõrgkoolide ja akadeemiliste ülikoolide üliõpilased pääsevad teadustööle ligi erinevalt. „Loomulikult on teadustöö tegemiseks eelis­olukorras üliõpilased, kes õpivad ülikoolis, kus töötavad teadlased,” kirjutas ta. Hea juhendajata tema sõnul heal tasemel teadustööd ei sünni.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro ei soovinud rakenduskõrgkoole ja akadeemilisi ülikoole üksteisele vastandada. Tema sõnul püüavad ülikoolid järjest rohkem arendada oma rakenduslikku ja rakenduskõrgkoolid uurimuslikku potentsiaali.

Tartu tervishoiu kõrgkooli kommunikatsioonijuhi Timmotalo sõnul teadlaseks sooviv noor rakenduskõrgkooli haridustee jätkamiseks üldiselt ei vali. Kuid ta lisas, et teadushuviliste noorte teekond rakenduskõrgkoolis pole tupik ega vale valik; õpinguid on võimalik edukalt jätkata nii Eestis kui välismaal. Oma kooli edu – Tartu tervishoiu kõrgkool on rakenduskõrgkoolidest olnud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil kõige edukam – selgitas Timmotalo väga heade õppejõudude ja koostööga. Samuti on tema sõnul nii Tartu tervishoiu kõrgkool kui ka Tallinna tervishoiu kõrgkool üks tervishoiu valdkonna vedajatest Eestis.

 

  • Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi kuulutab välja ja hindamiskomisjoni moodustab haridus- ja teadusminister.
  • Konkursi korraldamise tagab Eesti teadusagentuur.
  • 2017. aastal oli preemiafond pea 71 000 eurot.
  • Lisaks valdkondade preemiatele ja kahele valdkonnaülesele preemiaele annab Eesti teaduste akadeemia president ja sotsiaalministeerium välja eripreemiaid.
  • Konkursil osalemine eeldab juhendaja soovituskirja.

 

 


Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemuste võrdlus mõningate kõrgkoole iseloomustavate näitajatega

Preemiatel ja diplomitel ei ole vahet tehtud. Lähtutud on ülikoolide praegusest nimekirjast: IT-kolledži tulemused kajastuvad Tallinna tehnikaülikooli all. Rakenduskõrgkoole iseloomustavate näitajate puhul on arvestatud üksnes neid koole, mis on saanud vähemalt ühe preemia või diplomi.

(Andmed. Konkursi tulemused: iga-aastased konkursi tulemused. Üliõpilaste arv: HaridusSilm. Konkursile esitatud tööd: Riina Aav. Baasrahastus: Eesti teadusagentuur. Personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused: Eesti teadusinfosüsteem.)

 


Valdkondade jaotus eri aastatel ja konkurentsipõhise teadusrahastuse valdkondlik jaotus alates märtsist 2018


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss peegeldab Eesti teadust”

  1. inseneR ütleb:

    Eesti teadus võiks toetada Eesti tööstuse konkurentsivõime tõstmist eksporditurul toetades tööstuse tootearenduse poolt teemastatud akadeemilise teaduse tegemisega tehase tootearendajaid. Teemastama peaks riikliku teadusraha ülikooli jaoks Teadusagentuur koostöös suurima käibega tööstusharude liitudega. Jätkusuutlik oleks senise 100% teemastamata teaduse, mida võib nimetada teadlase teadusteemalise hobitegevuse riiklikuks rahastamiseks, asemel teemastada raha teeniva tööstuse teenindamiseks 85% riiklikust teadusrahast ja jätta teemastamata 15%.Suhe 15/85 vastaks EL-is kasutusel olevale suhtele teemastamata ja teemastatud teaduse osas, mis tundub olevat jätkusuutlik, nii riigi majandusele kui ka teadusele endale.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!