Uuring: Ehituses jääb puudu nii insenerierialade kui ka kutsehariduse lõpetajatest

9. jaan. 2018 SA Kutsekoda - 2 kommentaari

Lähikümnendil jääb ehituses puudu kolmandik insenerierialade lõpetajatest ning ligi veerand erialase haridusega oskustöötajatest, selgus OSKA tuleviku tööjõu-uuringust.

Uuringu ühe autori, OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul on ehituse erialade sisseastujate arvud kõrghariduses viimasel viiel aastal langenud veerandi võrra. „Tööturul on puudus praktilise suunitlusega inseneridest, kes töötaksid projekti- või objektijuhina. Seoses hoone tehnosüsteemide keerukamaks muutumisega on eriti puudus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneridest ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest, kelleks paraku rakenduskõrghariduses Eestis õppida võimalik ei ole,” lausus Uiboupin.

Uuringust selgub ka, et paljudel ehituse oskustöötajatel puudub erialane väljaõpe, kuid valdkonna teadmised ja oskused on ehituse keerukamaks muutumisel üha olulisemad. Oskustöötajad vajavad pidevat ja paindlikku täiendusõpet ning võimalust erialaoskuste omandamiseks väiksemate osade kaupa nii tasemehariduses kui ka täienduskoolituses.

Järgmisel kümnendil jääb ehituse tööjõuvajadus samaks

Ehitus vajab aastas u 880 uut töötajat, kellest 385 on spetsialistid ning 495 oskustöötajad. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoositakse inseneridele, tööjuhtidele, hooneautomaatika tehnikutele ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadele. Viimistlejate ametikohtade arv väheneb lähikümnendil mõnevõrra.

Ülevaade uuringu tulemustest

OSKA ehituse tööjõu- ja oskuste uuring

OSKA ehituse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolituses, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.


2 kommentaari teemale “Uuring: Ehituses jääb puudu nii insenerierialade kui ka kutsehariduse lõpetajatest”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KAASMAALASED!
    Kui me jätkame Eestis 19.sajandi üliliberaalsete angloameerika mudelitega, siis läheb meie majandus (resp TÖÖJÕUD) lõplikult allakäiguteed… Võtkem eeskuju väikeriikidest, näiteks Taanis tutvustati meile DEVS-projekti ajal olukorda, kus tööjõudu (eriti tööliskaadrit) “valmistati ette” kindlale töökohale – !? (pikemalt minu raamatus “ÕPETAJANA KOOLILMAS JA ILMAKOOLIS”)

    Samu põhimõtteid on edukalt rakendatud ka Jaapanis. Nii viime tasakaalu meie reaalsed võimalused ja vajadused ning lõpetame inimeste hullutamise…

  2. Ain Kendra ütleb:

    Kas see viitab sisuliselt stipendiaadi staatusele? Ülikooli sisseastudes peaks olema tööandja olemas? Eeldusel et tööandja teab täpselt, keda tal viie aasta pärast vaja on ning õppija on oma alavalikus ja spetsialiseerumises juba sisseastudes kindel? Jah asi toimib lühikeste kursuste raames, maksimaalselt ehk aastase õppega või siis tsüklilisega – pool aastat koolis, pool aastat tööl.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!