Matemaatika
KULTUUR

Archimedes 20: Ka Eesti puhas õhk on välistudengile müügiargument

2. veebr. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

„Kuna noored on digiühiskonna liikmed, liigume ka meie sinnapoole ja toetame rahvusvahelistumist tugeva digikuvandi kaudu,” ütlevad SA Archimedese kõrghariduse büroo juhataja Raul Ranne ja kõrghariduse välisturunduse vanemspetsialist Merili Reismann. Fotod: SA Archimedes

 

Välismaale õppima minek võib olla noore inimese jaoks elu muutev otsus. „Turundamegi koos kõrgharidusega Eesti riiki tervikuna. Ühtviisi on hinnatud nii meie kvaliteetne õpe, e-riik, idufirmad kui ka puhas õhk,” rääkisid intervjuus Õpetajate Lehele SA Archimedese kõrghariduse büroo juhataja Raul Ranne ja kõrghariduse välisturunduse vanemspetsialist Merili Reismann.

 

Süsteemne kõrghariduse turunduskommunikatsioon sai alguse 2006. aastal. Toona valminud Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegias oli ühe mõõdikuna kirjas, et aastal 2015 peaks kõrgkoolides täis­ajaga õppima 2000 välismaalast. Kuidas on seda eesmärki täidetud?

Raul Ranne: Eesmärk oli 2015. aastaks kuhjaga täidetud, siis oli meil juba 3476 välistudengit. Otsustasime, et aastaks 2020 ei võta enam numbrilist eesmärki, vaid määratleme osakaalu – 10% tudengitest võiks olla välismaalt. Üks põhjus, miks tahame välistudengeid Eestisse, ongi soov pakkuda rahvusvahelises keskkonnas õppimise kogemust meie üliõpilastele, kes ei saa välismaale minna.

Merili Reismann: Praegu on 4395 välistudengit, seega 9,5% Eesti tudengite üldarvust. Aga tasub silmas pidada, et osakaalu muutus tuleneb ka sellest, et Eesti tudengite üldarv väheneb. Kui 2013/2014. õppeaastal oli veel ligi 60 000 tudengit, siis praegu on 47 000.

Mille poolest erineb hariduse turundamine kaupade-toodete turundamisest?

Raul Ranne: Välismaale õppima minek on inimese jaoks tihtipeale üks elu suuremaid otsuseid, mis võib muuta edasiseks väga palju. Tekib uus suhtlusvõrgustik, võib juhtuda, et jäädki pärast õppimist teise riiki tööle. Kõiki neid aspekte tuleb haridust turundades arvesse võtta.

Merili Reismann: Hariduse puhul pole midagi käega katsutavat, nagu toodete-kaupade puhul. Seega on brändi väärtuse ja sõnumite edasiandmisel suur moraalne vastutus, teise riiki õppima minek võib inimese jaoks olla elu muutev otsus. Seome kokku kõik aspektid, turundame mitte ainult kõrgharidust, vaid riiki tervikuna. Ka seda, et meil on puhas õhk. Tudengitele Indiast või Hiinast on see tohutu müügiargument.

Aga kuivõrd mängib rolli e-riigi kuvand? Millele veel rõhute?

Raul Ranne: Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegias on sätestatud, et meie toode on kvaliteetne õpe, mida toetavad suurepärased eneseteostusvõimalused. Inimesed, kes siia tulevad, saavad väga head teadmised, et tulevases elus toime tulla. Neil on ka võimalus leida siin tööd või luua oma ettevõte. Turundame tervikut, e-riik on selle üks osa. Saame tutvustada, kui kiiresti on võimalik Eestis teha oma ettevõte, ja et meil on palju idufirmasid. Või räägime sellest, et e-residentsuse abil saab pärast meilt lahkumist jätkata ettevõtlusega Eestis.

Merili Reismann: E-riigi aspekt on kahtlemata oluline ja selle kaudu Eestit maailmas tuntakse. Oleme isekeskis naljatanud, et Skype’i lehma on lüpstud juba kaua, järgmiseks Skype’iks on start-up.

Sõltuvalt sihtriigist toomegi välja Eesti eri aspekte. Lisaks puhtale õhule rõhume sellele, et meie klassiruumid on väiksemad, õppejõududega saab otse suhelda, bürokraatiat on vähem. Teatud riikides ei kujutata ettegi, et tudeng võib õppejõuga niisama juttu ajada ja e-kirju saata.

Kindlasti märgime ära ka selle, et meie ülikoolide infrastruktuur on väga heal tasemel. Ülikoolid on selle tutvustamiseks teinud virtuaaltuure.

Välistudengile on tähtis, et ta saaks õppida ingliskeelsel õppekaval. Kuidas hindate ingliskeelsete õppekavade arvu ja sisu meie kõrgkoolides?

Merili Reismann: Koos doktoriõppe programmidega on praegu 150 ingliskeelset õppekava. Kõrgkoolid sihivad ka unikaalsetele õppekavadele. Näiteks TTÜ-s saab õppida e-riigi tehnoloogiat. E-riigi kuvandit on väga asjalikult ära kasutatud. Koolid on õppekavade loomisel iseseisvad. Arvan, et praegusest mahust piisab.

Raul Ranne: Mõttekas on teha ingliskeelseid õppekavu valdkondades, kus meil on väga tugevad õppejõud. Arvestada tuleb ka atraktiivsust nii välis- kui oma tudengitele. Meil on õppekavu, kus nad õpivadki üheskoos ja saavad rahvusvahelise kogemuse.

Millised riigid on „Study Estonia” huviorbiidis? Kui palju on geograafia aastatega muutunud?

Raul Ranne: Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegias on sätestatud seitse riiki: Soome, Venemaa, Ukraina, Hiina, India, Gruusia, Türgi. Tehakse turu-uuringuid sihtriikide otsinguks, uuritakse näiteks Ameerika Ühendriike, Armeeniat, Aserbaidžaani, Vietnamit ja teisi.

Kui alustati, siis lepiti koostöös kõrgkoolidega kokku, et on kümme sihtriiki, aga neid hakati vähendama, kuna ressursid on piiratud.

Kunagi olid meil sihtriigid ka Läti ja Leedu, aga enam pole. Ajalooliselt on kõige rohkem turundatud Hiinas. Eesti osales Shanghai Expol, kus Eesti väljapanekut vedaski kõrgharidus.

Tudengite mobiilsustrendid ja saatjariigid muutuvad iga aasta. Aasias inimeste arv kasvab. Hiina kõrvale kerkivad teisedki saatjariigid, nagu Vietnam, Indoneesia ja Malaisia.

Merili Reismann: Olukorda haridusturul hakkavad mõjutama ka Brexit ning poliitilised olukorrad riikides (näiteks USA-s, Türgis). See tähendab, et tudengid hakkavad otsima turge, kus olukord on stabiilsem, kindlam ja ka soodsam.

Soodne ja odav elu pole vist enam meie märksõna ja seda ei saa tudengite peibutamiseks kasutada?

Merili Reismann: Kui võrrelda meid Skandinaaviaga, siis on elu meil ikkagi odavam. On tehtud uuringuid ja näiteks Business Insider on nimetanud Tartut ja Tallinna kui odavaid linnu, mida külastada. Tudengite hinnang kattub sellega.

Raul Ranne: Hästi oluline on vaadata ka hinna ja kvaliteedi suhet. Sama raha eest saad Eestis ju rohkem kui mujal. Siin on kvaliteetne õpe, EL-i abil välja ehitatud ja renoveeritud maailma tipptasemel õppehooned ja laborid. Kuigi enam pole nii odav nagu varem, suudame pakkuda välistudengitele rohkem kui paljud teised riigid. See on meie suur eelis.

Milliseid turunduskanaleid põhiliselt kasutatakse? Kuivõrd on kanalite valik 12 aastaga muutunud?

Merili Reismann: Kui Eestit kui õpikohta hakati aktiivselt välisturundama, oli põhikanal sellised suured massiüritused nagu haridusmessid. Eriti Aasias on need populaarsed. Algul kogusimegi oskusteavet, õppisime teistelt ja lõime vajalikke kontakte.

Kuna noored on digiühiskonna liikmed, liiguvad ka meie kõrgkoolid sinnapoole. Toetame rahvusvahelistumist tugeva digikuvandi abil.

Koolid käivad muidugi endiselt messidel ja korraldavad infotunde, kuhu kutsuvad kokku Eesti-huvilised.

Üks, mida oleme kasutanud ja kasutame edaspidigi, on suhted vilistlastega. Oleme analüüsinud, et väga palju välistudengeid tuleb siia õppima kellegi soovituse peale. Seepärast tuleb leida saadikuid, kes toetaksid Eesti positiivset kuvandit maailmas.

Kui kallis on Eestile meie kõrgharidust müüa?

Raul Ranne: Eelmise perioodi (2008.–2015. a) maksumus oli 1,9 mln eurot. Käesoleval perioodil on see summa 2,1 mln. Selle alla mahuvad Archimedese kesksed tegevused, aga väga palju läheb otse kõrgkoolidele, et nemad korraldaksid oma turundustegevust.

Teie eelkäijad, Eero Loonurm ja Mariann Lugus, ehitasid süsteemi üles ja suur rõhk oli just värbamistegevustel. Mis on järgmised prioriteedid ja suunad?

Raul Ranne: Meie ülesanne on arendada tehtut, vaadata, kuidas tegutseda praegustel turgudel. Oleme tegevuse suunanud nüüdsest avalikele suhetele ja netiturundusele, et läheneda sihtturgudele sihtgrupipõhiselt. Korraldame regulaarselt uuringuid, et teada, millised kanalid meie tegevust toetavad.

Merili Reismann: Eero ja Mariann tegid kontseptsiooni luues ja platvormi arendades ära väga suure töö. Nüüd liigume analüüsipõhisema tegevuskava suunas, aga kanname ka hoolt, et meie enda oskusteave oleks piisavalt ajakohane ja nii meie kui ka kõrgkoolid oleksid trenditeadlikud.

Toome väliskoolitajaid Eestisse, teeme koolitusi, et haridusturundus oleks kompetentne. Korraldame õppereise välismaistesse tippülikoolidesse ja rahvusvahelistesse agentuuridesse, et võtta neilt veel rohkem snitti.

Selline lähenemine on juba toonud edu – meid kaasatakse igal aastal ainsa Balti riigina Skandinaavia riiklike agentuuride kohtumisele, kus käsitletakse hariduse turundamise teemasid. Kuulume koos Saksamaa, Hollandi, Prantsusmaa, Suurbritannia riiklike agentuuridega konsortsiumi, mis tegeleb Euroopa kui sihtkoha turundamisega. „Study Estonia” ongi platvorm, mis on selleks tõuke andnud.

 


Rahvusvahelised kraadiõppe tudengid Eestis

  • Study Estonia peamised koostööpartnerid: Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Eesti maaülikool, Tallinna ülikool, Eesti kunstiakadeemia, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor.
  • Üle 150 ingliskeelse tasemeõppe kava.
  • 2017/2018. õppeaastal õpib Eestis üle 6000 välistudengi, sh 4395 tasemeõppes.
  • Kõige rohkem välistudengeid õpib TTÜ-s, TÜ-s, TLÜ-s ja EBS-is.
  • 2017. aastal Eestis õppivate välistudengite riikide esikümme: Soome, Venemaa, Nigeeria, Ukraina, Türgi, Gruusia, India, Läti, Hiina, USA.
  • Kokku tudengeid 97 riigist.
  • Kõige populaarsemad valdkonnad välistudengite seas on ärindus, haldus ja õigus; humanitaaria ja kunstid; tehnika, tootmine ja ehitus.

Allikas: EHIS ja Study Estonia

 


Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!