MUUSEUM
aasta õpetaja gala

Archimedes 20: Peame oskama oma edulugusid märgata

16. veebr. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

„Proovin teha kõik selleks, et iga kool tunneks: meist on kasu ja abi,” lubab HTM-i kantsler Tea Varrak. Foto: HTM

Meie ülikoolid kinnitavad välismaal järjest enam kanda, oleme väikeriigi kohta üsna nähtavad,” lausub sihtasutuse Archimedes nõukogu esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. „Aga peame arutama ka seda, miks läheb Eesti üliõpilasi nii vähe Eestis õppimise ajal semestriks või kaheks välismaale õppima. Kuidas võtta suund, et enne ei saagi keegi magistri- või doktorikraadi kätte, kui pole pool aastat välismaal õppinud.”

Olete eelmisest aastast haridus- ja teadusministeeriumis, aga haridus oli teil üks esimesi valdkondi juba pärast ülikooli lõpetamist. Kuidas teekond alguse sai?

Sattusin haridusvaldkonda tööle juhuslikult. Mainor palus kirjutada täienduskoolituse õppekava. Peagi tegi Ülo Pärnits Mainori majanduskooli loomise ettepaneku. Alustasin koduse kirjutuslaua tagant, viie kuuga avasime Mainoriga juba filiaalid üle Eesti. Olin ka algusest peale erakooliseaduse loomise juures ja aitasin selle sünnile palju kaasa.

Samamoodi nullist olen loonud Audentese.

Ka EAS-i juhatuse esimehe ja rahandusministeeriumi kantslerina on haridusteemad mul ikka hinges olnud ja missioonitundest läksin ka Tallinna tehnikaülikooli Mektoryt looma.

Haridus- ja teadusministeeriumi tulin kantsleriks, sest eelmine kantsler Janar Holm suutis koos ministriga selle väljakutse väga raskeks ja huvitavaks teha. Olen ju olnud kõigi haridusastmete juures ja mul on vaade, mida võiks paremaks teha. Valdkond on meeletult lai, lasteaiast täiskasvanuteni, noortest teadlasteni. Väga tõsine väljakutse.

Mis on teie meelest märkimisväärsemad saavutused, millega Archimedes on Eesti haridusse panustanud?

Väljapoolt vaadates hakkab silma, et Archi­medes on saanud heas mõttes inimsõbralikumaks. Vanasti tehti etteheiteid menetluse keerukuse ja aegluse kohta, praegu on asutus palju kliendisõbralikum. Kvaliteedihindamine, diplomite tunnustamine on väga hästi üles ehitatud. Kõiki tegevusi ei jõua üles lugedagi. Archimedes on tõsiseltvõetav asutus, kust saab abi ja korralikku nõustamist. Rait Toompere on väga head tööd teinud.

Alati saab muidugi veel paremini ja tegelemegi sellega, teemasid on väga palju. Peame vaatama, miks läheb nii vähe üliõpilasi vahetusõpinguteks Eestist välja kogemusi ja tarkusi omandama, ja arutama, kuidas võtta suund, et enne ei saagi keegi magistri- või doktoriharidust, kui pole vähemalt pool aastat välismaal õppinud. Seal kerkib teemaks muidugi üliõpilaste õpingute kõrval tööl käimine. Muide, Prantsusmaa president on kutsunud üles, et iga tudeng peab olema mingi perioodi õppinud välismaal.

Olete olnud palju seotud nii hariduse kui ka ettevõtlusega. Milline võiks olla Eesti järgmine hariduse ja ettevõtluse sünergias toimuv arenguhüpe?

Ülikoolis töötades kuulsime etteheiteid, miks koostöö ettevõtetega pole hea. Aga kui suureks saavad need arvud üldse minna? Kahe käe näppudel saab lugeda üles suurettevõtted Eestis, kes panustavad märkimisväärselt teadusarendusse. Paljud Eestis resideeruvad ettevõtted on ju välisfirmad ja nende arendusotsuseid tehakse mujal.

Mul oli kogemus ühe Saksa suurfirmaga, kelle esindaja rääkis, kuidas nad on sada aastat teinud koostööd oma riigi ülikoolidega ega mõista, miks peaks väikse riigi ülikooliga teadus-arendustööd tegema. Lõpuks sai TTÜ lepingu tänu headele isiklikele suhetele ning õnneks olime ka tasemel.

Hüppe tegemiseks on vaja mõelda läbi, millised on toetusmeetmed, mis aitaks ülikoole ja ettevõtteid koos teha märkimisväärse mõjuga projekte. Eesti ülikoolid teevad järjest rohkem koostööd suurettevõtetega välismaal ja see on üks lahendus.

Suurim väljakutse on aga mõelda läbi, kas ja kuidas on üldse võimalik suurendada ettevõtete ja ülikoolide koostööd. Vaid idufirmad ja IT-sektor pole lahendus. IT on integreeritud kõigisse teemadesse.

Siin on palju küsimusi. Kuidas valmistada ette haritud töötajaid ja jõuda selleni, et ülikoolilõpetanud tahaksid panustada nii ettevõtlusse kui ka avalikku sektorisse? Kuidas üldse kasvatada tarka inimest? Juba lasteaiast algab mõtteviisi kujundamine – kuidas oled suuteline ise ja koos teistega arenema. Meil on juba algkoolist peale ettevõtluse propageerimise ja arendamise tunnid, mida paljudes riikides pole.

Tähtis küsimus on, kuidas siduda põhikooli ülikooliga. Minu kujutluses on gümnaasiumis selleks juba hilja. Mektory on ere näide, kuidas projektis on põhikoolilapsed koos professorite, üliõpilaste ja ettevõtjatega. Selliste mudelite propageerimine võiks olla üks Eesti võti.

Kohtusime minister Mailis Repsiga hiljuti Jaapani haridusministriga, kes oli üllatunud, et meil alustatakse programmeerimisega juba algklassidest. Meil on Eestis asju, mida edulugudeks teha. Meie edu pant on väikese riigina minna kiirelt kaasa heade mõtetega ning need ellu rakendada. Toetusmehhanisme Archi­medeses jagub, peame neid ruttu kasutama, sest pärast aastat 2020 Euroopa toetusraha väheneb ja tuleb välja mõelda, mida siis hariduse ja teadusega peale hakkame. Aga sellega HTM-is juba tegeleme.

Kui nähtavad on meie ülikoolid välismaal?

Tartu ülikool on reitingute tabelis vägagi ülesmäge liikunud, areng on olnud märkimisväärne. Lahkunud Volli Kalm tegi oma meeskonnaga väga head tööd. Ka Tallinna tehnikaülikool areneb kiiresti, eriti välistudengite osas. Aga on ka arenguruumi. Inseneeriaülikool peabki olema eesrindlik ja edumeelne tööturule suunduvate lõpetajate taseme tagamisel. Ka Tallinna ülikool sammub ilusasti. Kuulsad on meie muusika- ja teatriakadeemia ning Eesti kunstiakadeemia.

Järjest rohkem on loodud ülikoolide konsortsiume. Kirjutasime hiljuti Vietnamiga alla riikidevahelise koostöölepingu. Meie suurematel ülikoolidel juba on nende ülikoolidega lepingud, näiteks meditsiini valdkonnas.

Arvan, et kinnitame välismaal järjest enam kanda, IT ja küberkaitse teemad on olnud suureks toeks. Peame ka teistes valdkondades edasi liikuma. Väikese riigi kohta on nähtavust küll. Ka muusika ja kunsti alal õpib palju teiste riikide noori. Nad ei tuleks siia, kui me poleks midagi väärt. Aga palju on vaja ära teha. Archimedese üks ülesandeid ongi see, kuidas toetada ülikoole rahvusvahelistumistel. Aga peame aru saama, et me ei suuda kunagi võistelda suurriikide ülikoolidega, vaid peame leidma oma niši, milles oleme tugevad.

Mainisite Vietnami, nende huvi Euroopa vastu on mõistetav, aga milline on meie kasu?

Meid huvitavad vahetustudengid. Mida rohkem on koos eri rahvusi ja kultuure, seda rohkem tugevdame oma ülikoole ja leiame andekaid inimesi. Meie eesmärk võikski olla, et nad jäävad mingiks ajaks siia tööle ja panustavad meie majandusse.

Kui TTÜ käis Vietnamis koostöölepingut sõlmimas, kohtasin ka Eesti tudengeid. Uurisin, miks nad pole väljakutsuvamas riigis. Kuulsin vastuseks, et Vietnam sõlmib lepinguid tugevate riikide ja ülikoolidega ja tänu sellele töötab seal palju häid õppejõude. Mujal ei saaks me selliste tuntud professoritega silmast silma suhelda ja tarkusi korjata, olid meie noored vaimustuses.

Teadlased liiguvadki uurimisteemade alusel, koostöö teises riigis annab mitu korda paremaid tulemusi. Kindlasti tuleb laiendada võimalusi ja riik peab lepingute sõlmimisel kaasa aitama.

Meie kooliõpilased on PISA testide põhjal maailma tipus. Kas oskame end maailmas juba müüa kui edukat haridusmaad?

HTM plaanibki luua hariduse ekspordi strateegia. Oleme ennast ja oma kogemusi hariduses seni vähe müünud, huvi meie vastu on, delegatsioone käib palju. Peaksime vaatama mitte ainult seda, kuidas ise müüme, vaid õppima ka teiste edulugudest ja valima riigid, kust meil on palju õppida. Näiteks Singapur, kus ülikoolide juurde on loodud üldhariduskoolid, et laiendada õppimisvõimalusi ja juba varakult aidata õpisuunda ja valdkonda leida.

HTM saaks olla senisest aktiivsem eestvedaja. Peame aru saama, et teatud asjad sobivad meile ja teatud asjad mitte.

Ma ei usu, et meil on absoluutselt kõik väga hästi. Olen ametiaja algusest suhelnud direktorite ja õpetajatega, et saada aru, kas me toetame või hoopis segame koole.

Mida siis arvatakse, kas toetate või segate?

Arenguruumi veel on. Proovin teha kõik selleks, et iga kool tunneks: meist on kasu ja abi. Me peame esmalt välja uurima, mida üks või teine kool vajab, ja siis tegemagi kõik selleks, et kooli toetada. Peame õppima koolijuhtidelt ja õpetajailt ning kasutama saadud väärt infot ka õigusloomes ja valikute tegemisel.

Kutseõppe vilistlased on uuringu põhjal rahul oma õpingutega, samas kuuleb pidevalt ettevõtjate kurtmist tööjõu puuduse üle. Mis on pildil valesti?

Ettevõtja tahab, et koolipingist tulija oskaks seda, mida temal vaja. Oleme proovinud kutsehariduses arvestada sellega kutsestandardite ettevalmistamisel, ettevõtjate arvamust küsitakse kõiges. Aga kunagi ei saa olla kõigi meele järele. Ettevõtted on juba päris palju kaasatud, kuid nad peaksid olema rohkem valmis ka ise vaeva nägema. Vastuolu jääb. Me ei saa kunagi teha ühe asutuse põhiseid õppekavu.

Kutseharidus peaks olema üles ehitatud tulemuspõhisele rahastusele, nagu ülikoolidki. Oleme läinud üle sellele, et kutseõppeasutus õpetaks töö­turule vajalikke aineid ja annaks vajalikke kutseid. Tuleb ka vaadata, et oleks ettevõtted, kes õpilasi tahaksid ning nende arengust huvitatud oleksid.

Kutsehariduse suurim mure on selle teadvustamine üldsusele, tulevastele õpilastele ning nende vanematele.

Minu noorim poeg lõpetab tänavu põhikooli. Lastevanemate koosolekul ütles õppealajuhataja, et ta loodab südamest, et kõik lähevad edasi gümnaasiumi. Küsisin, mitu kutsekooli on käinud koolis end tutvustamas. Vastus oli: null. Kutsekoolid peaksid tegema ka vanematele üritusi, et nende eelarvamusi murda. Meie kutsekoolid on heal tasemel!

 


HTM-i ning haldusala asutuste prioriteedid 2018

  • Eesti keelel on kindel koht muutuvas maailmas. 
  • Õpetajaamet on kõrgelt väärtustatud.
  • Teaduse ja kõrghariduse mõju ühiskonnas on suur.
  • Meie koolivõrk lähtub Eesti vajadustest ja võimalustest.
  • Kutse- ja täiskasvanuharidus toetab inimeste arengut ja vastab ühiskonna vajadustele.
  • Kaasaegset tehnoloogiat kasutatakse õppetegevuses hästi.

 

HTM-i juhtkonna peamised ühised prioriteetsed tegevused 2018

  1. 2020+ haridus- ja teadusstrateegia ettevalmistamine (sh väljumisstrateegia).
  2. Õigusloome kvaliteedi tõstmine.
  3. Organisatsiooni strateegia ja tegevuskava koostamine ning rakendamine.
  4. HTM-i kui tööandja maine tõstmine.
  5. Programmidele vahehinnangu andmine ja vajadusel muutmine; tõukefondide rakendamise kiirendamine.
  6. HTM-i ning haldusala asutuste funktsioonide optimeerimine, valdkondlike  kompetentsikeskuste väljaarendamine.
  7. Haridusmaastiku regionaalne kaardistamine ning ettepanekute esitamine õpiteede paremaks sidustamiseks.
  8. Kaunite kunstide kooli rajamine ja teiste riigikoolide arendamine.
  9. Eesti ning HTM 100 tähistamine.

 


Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!