Häälemurdega poisid hakkasid heliloojaks

9. veebr. 2018 Aet Mikli TLÜ magistrant - Kommenteeri artiklit

Muusikaõpetaja Piret Puusta oma tänavuste õpilastega muusikaklassis. Fotod: Siret Piir

 

Häälemurdeeas poisid suudavad nutitelefoni abil muusikat luua ja nutibändis kaasa lüüa, selgus Tabasalu koolis korraldatud eksperimendis.

Korraldasime koos Tabasalu ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Piret Puustaga eelmisel õppeaastal pedagoogilise eksperimendi, mille käigus pakuti kolmeteistkümnele kuuenda klassi häälemurdeperioodi jõudnud poisile häälepaelu säästvat tegevust ehk muusika loomist nutitelefoni rakenduste abil, nutibändis mängimist, muusika üleskirjutamist telefoni noodiprogrammi abil jpm.

Muusika loomine nutitelefoni abil.

Tegemist oli matemaatika-muusika süvaõppeklassiga, kus kõik tütarlapsed käisid koorilaulutunnis keerukat laulupeorepertuaari omandamas. Poistele oli vaja leida samal ajal tegevust, kus nende häälepaelad vähem koormust saaksid. Varasematel aastatel oli õpetaja Piret Puusta pannud häälemurdega noormehed Orffi instrumente õppima. Paraku ammendavad need pillid ennast ruttu ja noormeestele tuli ikka ja jälle uut muusikalist tegevust leida.

Siis otsustas õpetaja Puusta pakkuda häälemurdega poistele digitaalseid muusikatunde, kus tegutsetakse õpilaste enda nutivahenditega. Koolil on küll suurepärased digivahendid, kuid juba kooliaasta hakul oli näha, et kord nädalas toimuva koorilaulutunni ajaks neid pidevalt broneerida ei õnnestu – „kosilasi” oli liialt palju. Niisiis langetatigi otsus kasutada õpilaste enda seadmeid. Nagu hiljem selgus, on sel variandil omad miinused ja plussid, kuid viimased jäid siiski peale. Näiteks kujunes osal õpilastest harjumus jätkata muusikatunnis alustatuga vahetunnis ehk asi tõesti huvitas neid.

Pea kogu õppeaasta vältel kestnud eksperimendi keskne märksõna oli „digilooming”. Tunnistsenaariumid olid koostatud selliselt, et tunni käigus tuli midagi valmis teha. Enamasti oli see täpselt ette antud kriteeriumitega muusikapala. Iga stsenaariumi juurde kuulus kirjalik juhend koos illustreeriva pildimaterjaliga. Muusikapalade loomiseks kasutati mobiilseadmetel töötavaid noodikirja- ja sekventserprogramme ning pillimängusimulatsioonide rakendusi. Stsenaariumite koostamisel peeti silmas õpilaste arengut nii muusika- kui ka digivaldkonnas, et poistele antud ülesanded poleks liiga rasked ega ka liiga kerged.

 

Mida arvab sellest kõigest eksperimendi korraldanud õpetaja Piret Puusta?

Kas läbitud digitegevused on õppekavaga seotud?

Kõik lähtub otseselt õppekavast. Näiteks eesti muusika – regilaul, selle tunnused. Selle teema võtsime poistega läbi nutitelefonide abil üht suuremat muusikalist tsüklit luues. Muusikateooria ja muusikaline kirjaoskus – siin tuli poistel luua laulusaade etteantud bassi järgi. Teemad nagu ikka, uudne oli aga vaatenurk, lisaboonuseks uudsuse õhin ja isetegemise rõõm.

Millised aspektid on digistsenaariumite juures sinu jaoks täiesti uudsed?

On palju katsetamis- ja avastamisrõõmu, samas oli tegemist tundmatus kohas vettehüppamisega. Eelnevalt läbikatsetamata stsenaariumi puhul võib tulemus olla ootamatu. Sai ka selgeks, et igaks juhuks tuleb jätta üks tund eelmises alustatu lõpule viimiseks, sest nutitelefonidega töötamise käivitamine võtab rohkem aega kui õpiku-töövihikuga.

Kas on ka aspekte, mis on õppetööd pigem seganud, kui toetanud?

Digiteema puhul ei saa erinevalt õpiku-töövihiku kasutamisest kunagi päris kindel olla, et asi töötab. Näiteks ei olnud ühel hommikul internetti. VOSK-i (Võta Oma Seade Kaasa) puhul on vaja alati teada ka seda, et samasugused rakendused võidakse kuvada erinevalt ning iOs- ja Android-operatsioonisüsteemiga telefonide samade nimetuste ja logodega äpid võivad olla erinevate funktsioonidega. Lisaks on poiste telefonid üldiselt väikese mahuga ja vahel juhtus, et mälu sai täis.

Millist hindamist õpilaste tööde puhul kasutad?

Hindamine on numbriline, kuid hindamismudeliga põhjendatud. Ilma numbrilise hindamiseta on õpilasi raske tööle saada, kuna nad on hinnetega maast madalast harjunud. Samas muudab väikese hindamismudeli olemasolu numbrihindamise läbipaistvaks ja õpilastele paremini mõistetavaks, innustab edaspidi paremini töötama ja juhendit hoolsalt lugema, mis tuleb neile kasuks, sest funktsionaalne lugemisoskus on õpilastel vahel üsna problemaatiline.

Kas oli aspekte, mille puhul tundub keeruline hinnata?

Keeruliseks muutus olukord siis, kui õpilane oli puudunud, sest iga töö tuli ära teha ja tagantjärele esitada. See oli pisut tõsisem asi kui tavaline järelevastamine. Kodus tehtud töö puhul on aga see probleem, et kunagi ei saa olla päris kindel, kas õpilane tegi selle ise, seega tuli leida aega puudunud poisse eraldi juhendada.

Kuidas selle protsessi lühidalt kokku võtad?

Nutitelefoniga muusikatunnid sobivad rahutule, kuid loova mõtlemisega poiste seltskonnale väga hästi. Nad tegutsevad ilmse mõnuga ja tulevad kohe kaasa. Midagi näitab ka see, et kõik poisid olid hommikul kell kaheksa muusikatunnis kohal ja keegi ei kippunud viilima. Tore oli vaadata, kuidas poisid tegid koostööd. Kui keegi avastas lisaks juhendis toodule mõned rakenduse lisafunktsioonid (näiteks metronoomi või volüüminupu saatepartii vaiksemaks tõmbamiseks), jagas ta seda kaaslastega ja kõik panid selle enda kasuks tööle. Tore on seegi, et lapsed ei karda tänapäeval tehnikat ja on alati valmis katsetama.

Isikliku nutivahendi kasutamise kõige suurem pluss on, et laps saab sellega pärast tundi kohe edasi töötada, näiteks koos sõpradega söögivahetunnis – ei pea isegi koju arvuti taha minema.

Meie, muusikute jaoks on see kõik harjumuspärane, kuid näiteks nutibändi kogemuse varal oli näha, et laps, kellel puudub varasem muusika loomise ja instrumentide puudumise tõttu ka pillimängukogemus (välja arvatud plokkflööt, mida tunnis on harjutatud), võib digivahendit kasutades saada lühikese ajaga suure eduelamuse: ma suudan ja oskan!

Millist nõu annad alustavale digiõpetajale?

Tuleb ette anda kindel reeglistik, mille piires esimesel korral tegutseda. Kui õpilane saab tegutsemisvalemi kätte, siis ei eksi ta ära, ta huvi ei kao ja ta saab nende raamide piires turvaliselt edasi tegutseda. Aja planeerimisel tuleb igaks juhuks arvestada võimalusega, et järgnev tund kulub töö lõpetamiseks, kuna protsessi käivitamine võtab rohkem aega kui õpiku-töövihikuga.

Kus ja mis tingimustel seda kontseptsiooni veel kasutada saab?

Digivahendeid muusikaoskuste omandamisel saab kasutada paljudel juhtudel. Kui nn katsegrupis oli 11 liiget mobiiltelefonidega, siis sarnaseid tegevusi olen teinud 24 lapsega seltskonnaga arvutiklassis ning pisut erinevate programmidega. Põhiline idee – digitaalne muusikaline omalooming etteantud parameetrite järgi – jääb aga samaks, samuti kombineerimine visuaalse loominguga plakatikujunduse näol.

Digilooming on väga asjakohane siis, kui õpilaste laulumotivatsioon on madal. Näiteks leidub alati lapsi, kes on oma lauluoskuse suhtes ülikriitilised ja hea meelega suud lahti ei tee. Kui ka kooli pillipark juhtub kasinavõitu olema, on digivahendid asendamatud abimehed.

Kuidas mõjub digivahendite kasutamine muusikatunnis õpilaste digiteadlikkusele?

Praegu on selles klassis, kus tunde pidasin, palju uusi õpilasi ning seega tekkinud hea võrdlusvõimalus. Näiteks otsisime hiljuti infot tuntud keelpillimängijate kohta. Vahe uute tulijate ja vanade olijate vahel on tuntav.

 


Digiõppe uurimine

Arvuti kasutamist muusikaõpetuses on uuritud päris palju Soomes. Värskematest töödest võib mainida Eveliina Keräneni magistriuurimust „Tahvelarvutid algkooli muusikaõpetuses” (2016). Ta toob oma töös välja mobiiliajastule iseloomulikud pedagoogilised muutused: õppeprotsessi tekib uusi mõõtmeid ja võimalusi, muutub õpetaja-õpilase roll. Õpetaja ei ole enam klassis kõige targem, vaid taandub vajadusel ise õppija rolli.

Eestis on seda teemat valgustanud näiteks Kerlin Takk oma uuringus „Tahvelarvuti rakendamine üldhariduskooli muusikaõpetuses” (2015). Tema jõudis järeldusele, et nutiseadme kasutamine on muusikas niisama tulemusrikas kui teistes õppeainetes, seda nii üldisema iseloomuga kui ka ainespetsiifilisemate oskuste puhul, näiteks drillprogrammid absoluutse helikõrgusega nootide harjutamisel jms.

Minul valmis koostöös Tabasalu ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Piret Puustaga eksperimendi tulemusena hulk toredat digitaalset õpilasloomingut. Eksperimendis osalenud õpilased omandasid ka silmapaistvalt hästi muusikateadmisi-oskusi. Lisaks valmis mul eksperimendi toel Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi magistriuurimus pealkirjaga „Muusikaõpetuse digitaalse stsenaariumitsükli rakendamine II kooliastmes” (2017).

Eksperimendi käigus sai kinnitust hüpotees, et digitehnoloogia kasutamine võimaldab senisest enam õppida ja õpetada muusikat tegevuse kaudu – asjaolu, mida nüüdisaegne muusikaõpetuse paradigma väga oluliseks peab. Teiseks veendusin, et digitehnoloogia on väga olulisel kohal õpilase muusikalise loovuse arendamisel.

Eksperimendi korraldamiseks koostasin kaheksa muusika ja IKT lõimitud stsenaariumi, mis kestsid 1–3 õppetundi. Stsenaariumid seovad eri pädevusi ja on tsüklilise iseloomuga.

Eksperimenttunde pidasime õpetaja Piret Puustaga tema õpilaste loomulikus keskkonnas – muusikatunnis. Õpilased ei teadnud, et tegemist on eksperimendiga.

Uuringu instrumendid olid vaatluspäevik, tagasisideküsitlus ja digipädevuste kontroll õpilastele, õpilastööde analüüs; lisaks intervjuud tundi pidnud õpetajaga enne ja pärast eksperimenti ning eksperimendi jooksul.

Tänan igakülgse abi eest oma juhendajat Kai Patat, Kristi Kiilut ja Tarmo Kivisillat Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ning Tabasalu ühisgümnaasiumi muusikaõpetajat Piret Puustat ja tema õpilasi, kes töö valmimisele suurel määral kaasa aitasid.

Aet Mikli


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!