Matemaatika
KULTUUR

Haridusuudiseid välismaalt

9. veebr. 2018 - Kommenteeri artiklit

Inglise keele asemel saksa keelt ja matemaatikat

Saksamaal soovib alternatiiverakond AfD 2019. aastast keelata Nordrhein-Westfaleni liidumaal algklassides inglise keele õpetamise ja keskenduda selle asemel saksa keelele ja matemaatikale. Ettepanekus parlamendile viidatakse allikatele, mis näitavad, et inglise keele õpetamine algklassides ei too kaasa märkimisväärset kasu. Hariduseksperdid erakonna vaadetega ei nõustu. Ekspertide sõnul õpivad väiksed lapsed keelt kiiremini, julgevad ka vigadega rääkida ja keelekõla imiteerida, vahendab The Local.

Briti ülikoolides on ärevad ajad

Ühendkuningriigis toimub kuu lõpul ulatuslik kahenädalane õppejõudude streik, mis on vastuseks kavandatavatele muudatustele nende tuleviku pensionimäärades. Üliõpilased omakorda nõuavad 61 kõrgkoolilt, mida streik puudutab, rahalist kompensatsiooni streigist tuleneva õpingute ajutise katkemise tõttu. Näiteks Yorki ülikoolis koguti 1200 allkirja 300-naelase kompensatsiooni toetuseks. Samuti saatis üliõpilaste liit ülikoolidele kirja, soovides pensioni läbirääkimiste jätkumist vahendab The Guardian.

Esmaabiõpe kohustuslikuks

Koolid peaksid lastele esmaabi õpetama, vahendab tes.com. Suurbritannia poliitikute sõnul aitaksid esmaabitunnid koos vähi varajase avastamise õpetusega kaasa haiguste ennetusele ja ravile, sest õpilased võtaksid omandatud teadmised kogukondadesse kaasa. Konservatiivide sõnul võib programm päästa 5000 elu aastas, lapsed ei karda oma keha uurida ja nii saab varakult avastatud vähki edukamalt ravida. Esmaabiõpe ei oleks kohustuslik. Skeptikud kahtlevad, et üks tund õpet aastas lapsi piisavalt ei aita.

Koduõpe või koolitamata kasvatusmeetod?

Kas te võtaksite oma lapse koolist ära ja lubaksite tal teha, mida ta ise soovib? Inglanna Vickie praktiseerib koolitamiseta (unschooling) kasvatusmeetodit, mis tähendab, et lapsed valivad ise aja, mil magama lähevad, saavad uusi teadmisi teemade kohta, mis neile huvi pakuvad, otsustavad, mida süüa jne. Ema otsustas sellise kasvatus-õpetusmeetodi kasuks, sest ta tütar ei sobinud esimeses klassis teistega kokku, vahendab BBC. Viimase kuue aasta jooksul on koduõppel olevate inglaste arv kasvanud 65%.

Kiirtoit varitseb õpilasi koolide naabruses

Inglismaal on koolilähedaste kiirsöögikohtade arv suurenenud 2009. aastaga võrreldes 2/3, Londonis koguni 90% vahendab tes.com. Kuni viieminutilise jalutuskäigu kaugusel koolidest on kõige enam lisandunud Subway söögikohti, võrreldes 2009. aastaga 74%. Lastearstide sõnul mõjutab see laste tervist: kolmandik lastest on algkooli lõpuks juba praegu ülekaalulised või rasvunud. Laste koolitoidu kampaania juht Burt Reynolds tegi ettepaneku, et alla 16-aastased õpilased jääksid kogu päevaks kooli territooriumile.

Prantsusmaa muudab lõpueksamite korda

Prantsusmaa kaalub keskkooli lõpueksamite süsteemi muutmist, vahendab The Local. Kui reform vastu võetakse, tähendab see, et senise ühenädalase eksamiperioodi asemel jaotuvad eksamid kuude lõikes, kohustuslike eksamiainete arv väheneb viieni ja sisaldab uuendusena 30-minutilist suulist eksamit. Soovitakse, et õpilane spetsialiseeruks varem, valiks kahel viimasel keskkooliaastal kaks põhiainet ja kaks kõrvalainet. Lõpuhinded moodustuks nii eksamihinnetest kui ka viimase kahe aasta jooksvatest hinnetest.

Lumi sulges Rootsis koole

Rootsis suleti Hudiksvalli ja Sundsvalli piirkonnas koolid raskete ilmaolude tõttu. Ennustati 30−50 cm paksust lumekihti. Mõnes kohas on 2 cm lund, mõnes 50. Sofia Sundsvallist ütles, et pole kogu elu jooksul nii raskeid ilmaolusid kogenud, vahendab The Local. Västernorrlandis ei tööta ühistransport. Lisaks lumele raskendab liiklemist tugev tuul ja tuisk, mis halvendab nähtavust. Olukord on Rootsi kohta erakordne, sest kohalikud õpilased on harjunud igasuguse ilmaga koolis käima.

Immigrantide järeltulijad on hädas lugemisega

Norra statistika kohaselt läheb riiki kolinud, aga mujal sündinud immigrantide lastel üleriigilisel lugemistestil halvasti, aga 2017. aastal hakkasid nende tulemused paranema, vahendab The Local. 2016. aastal jäi kõige madalamasse mõõdetavate punktide arvu vahemikku 43% tulemustest, 2017. aastal 39%. Nimetatud testi teevad 12−13-aastased lapsed viiendas klassis. Norras sündinud, aga välismaalastest vanemate laste hulgas oli madalaimaid tulemusi vastavalt 39% ja 36%, ülejäänud lastel 23% ja 22%.

Solvavaid väljendeid liigub endiselt palju

Inglismaal Nottinghami vabakoolis räägiti õpilastele, mida tähendab sõna „misogüünia” ja paluti neil kirjutada seksistlikke sõnu, mida nad igapäevaelus kasutavad. Selgus, et solvavaid väljendeid liigub väga palju, kusjuures tihti ei tajuta, et nii võidakse kedagi solvata, sest kõneviis on muutunud harjumuspäraseks, vahendab BBC. Näitena võib tuua „feminats”, „jookseb nagu tüdruk” ja „mine tagasi kööki!”. Kui koolid Nottinghami eeskuju järgiksid, oleks tüdrukutel rohkem julgust öelda: „Ära nii ütle, see solvab mind.”

Võtke teatavaks: raha tuleb töö eest!

Kirtoni algkool Bostonis õpetab lapsi rahaga ümber käima. Koolis tegutseb pank, mis kasutab rahana kirtse. Panka juhatavad lapsed ise. Lõunavaheajal viivad nad ära raha, mille on heade tulemuste eest kogunud. Piisava summa eest saavad nad kooli poest asju osta. Vanemad lapsed tohivad samas poes müüjana töötada. Mõni laps suudab kogu veerandi raha säästa, et endale mänguasi osta. Projekti eesmärk on õpetada lastele, et raha ei tule automaadist, vaid on tasu töö eest vahendab BBC.

Kas inimesel ja ahvil oli ühine esivanem?

India haridusminister Satyapal Singh väidab, et Darwini evolutsiooniteooriat ei saa tõestada ja seega peaks selle koolide õppekavadest eemaldama. Keemikuharidusega minister väidab, et 10−15 teadlase arvates ei ole piisavalt tõendeid selle teooria tõestamiseks. „Keegi ei olevat näinud ahvi inimeseks muutumas,” vahendab The Guardian. Üle 2000 India teadlase allkirjastasid petitsiooni teooria eemaldamise vastu, lisades, et enamik teadlasi on seisukohal, et inimestel ja inimahvidel oli ühine esivanem.

Režiim pigistab Hongkongi tudengeid

Hongkongi ülikoolides on akadeemiline vabadus märgatavalt vähenenud, vahendab The Guardian. Austraalia Macquarie ülikooli professori Kevin Carrico aruande kohaselt on vähenenud eneseväljendusvabadus, häälekamad professorid on töölt eemaldatud ja kooli juhivad valitsuse määratud neile sobivad isikud. Aruandes kirjeldatakse ülikoolide arengut pärast üliõpilaste kahe aasta tagust protesti, mille käigus nõuti suuremat demokraatiat. Ülikoolidesse soovitatakse saata asutusest sõltumatud järelevalverühmad.

 

 

Kogunud ÕIE TÄHTLA


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!