Õpetajate Leht

Haridusuudiseid välismaalt

16. veebr. 2018 - Kommenteeri artiklit

Soome haridussüsteemi tagamaad

The Guardianis arutleti Soome haridussüsteemi edu saladuste üle. Väidetakse, et Soomes on alati olnud kõigi jaoks võrdsete võimalustega haridussüsteem, teiselt poolt vaieldakse, et võrdseks muutusid võimalused alles koolikohustuse kehtestamisega 1921. aastal, ja enne seda oli rootsi päritolu kõrgklass teistest võrdsem. Nõustutakse aga, et soomlaste haridussüsteemi edu taga on järgmised tegurid: igal õpetajal on magistrikraad, kõiki koole rahastab riik, õpetajal on klassitegevuste planeerimisel palju iseseisvust.

Loodusteaduste õpetaja läks oma huvidega liiale

Loodusteaduste õpetajale määrati naiste ja tüdrukute WC-s filmimise eest nelja aasta ja kolme kuune vanglakaristus, vahendab tes.com. 46-aastane Rahul Odedra proovis pidevalt lastest ebasündsaid kaadreid saada. Inglismaal leiti talt üle 200 sobimatu video, millel ainult naissoost tegelased. Kõige rohkem kaadreid piilus seeliku alla või salvestas otsest potilkäiku. Kaameraid peitis ta WC-paberi hoidjatesse. Odedra ei tohi enam kunagi õpetajana töötada, lisaks on ta nimi seksuaalkurjategijate registris.

Edu kannustab kahtasi aineid tarbima

Kehalise kasvatuse õpetajad müüvad õpilastele toidulisandeid, mis aitavad neil kaalus juurde võtta. Tes.com väidab, et ragbitreenerite teguviis võib julgustada lapsi tulevikus dopingut kasutama. Leeds Becketti ülikool uuris toidulisandite kasutamist koolilaste hulgas ja jõudis järeldusele, et dopinguoht varitseb eelkõige ragbimängijaid, sest neil on vaja lihast kasvatada ja seetõttu julgustatakse neid aineid proovima. Üks kolmandik lastest on nõus edu nimel kahtlaseid aineid tarbima.

MeToo sakutab korralikult Norra ülikoole

Norra kolledžites ja ülikoolides on MeToo liikumise raames esitatud üle saja ametliku kaebuse seksuaalse ahistamise kohta, vahendab The Local. Lisaks on üliõpilased kaevanud anonüümselt. Hinnanguliselt on üle 30 000 üliõpilase tundnud, et haridusasutuste töötajad või kaastudengid on neile soovimatut seksuaalset tähelepanu osutanud. Kõige rohkem kaebusi esitati Tromsø, Bergeni ja Oslo ülikooli töötajate või tudengite vastu.

Inglise keele asemel saksa keelt ja matemaatikat

Saksamaal soovib alternatiiverakond AfD 2019. aastast keelata Nordrhein-Westfaleni liidumaal algklassides inglise keele õpetamise ja keskenduda selle asemel saksa keelele ja matemaatikale. Ettepanekus parlamendile viidatakse allikatele, mis näitavad, et inglise keele õpetamine algklassides ei too kaasa märkimisväärset kasu. Hariduseksperdid erakonna vaadetega ei nõustu. Ekspertide sõnul õpivad väiksed lapsed keelt kiiremini, julgevad ka vigadega rääkida ja keelekõla imiteerida, vahendab The Local.

Briti ülikoolides on ärevad ajad

Ühendkuningriigis toimub kuu lõpul ulatuslik kahenädalane õppejõudude streik, mis on vastuseks kavandatavatele muudatustele nende tuleviku pensionimäärades. Üliõpilased omakorda nõuavad 61 kõrgkoolilt, mida streik puudutab, rahalist kompensatsiooni streigist tuleneva õpingute ajutise katkemise tõttu. Näiteks Yorki ülikoolis koguti 1200 allkirja 300-naelase kompensatsiooni toetuseks. Samuti saatis üliõpilaste liit ülikoolidele kirja, soovides pensioni läbirääkimiste jätkumist vahendab The Guardian.

Esmaabiõpe kohustuslikuks

Koolid peaksid lastele esmaabi õpetama, vahendab tes.com. Suurbritannia poliitikute sõnul aitaksid esmaabitunnid koos vähi varajase avastamise õpetusega kaasa haiguste ennetusele ja ravile, sest õpilased võtaksid omandatud teadmised kogukondadesse kaasa. Konservatiivide sõnul võib programm päästa 5000 elu aastas, lapsed ei karda oma keha uurida ja nii saab varakult avastatud vähki edukamalt ravida. Esmaabiõpe ei oleks kohustuslik. Skeptikud kahtlevad, et üks tund õpet aastas lapsi piisavalt ei aita.

Koduõpe või koolitamata kasvatusmeetod?

Kas te võtaksite oma lapse koolist ära ja lubaksite tal teha, mida ta ise soovib? Inglanna Vickie praktiseerib koolitamiseta (unschooling) kasvatusmeetodit, mis tähendab, et lapsed valivad ise aja, mil magama lähevad, saavad uusi teadmisi teemade kohta, mis neile huvi pakuvad, otsustavad, mida süüa jne. Ema otsustas sellise kasvatus-õpetusmeetodi kasuks, sest ta tütar ei sobinud esimeses klassis teistega kokku, vahendab BBC. Viimase kuue aasta jooksul on koduõppel olevate inglaste arv kasvanud 65%.

Kiirtoit varitseb õpilasi koolide naabruses

Inglismaal on koolilähedaste kiirsöögikohtade arv suurenenud 2009. aastaga võrreldes 2/3, Londonis koguni 90% vahendab tes.com. Kuni viieminutilise jalutuskäigu kaugusel koolidest on kõige enam lisandunud Subway söögikohti, võrreldes 2009. aastaga 74%. Lastearstide sõnul mõjutab see laste tervist: kolmandik lastest on algkooli lõpuks juba praegu ülekaalulised või rasvunud. Laste koolitoidu kampaania juht Burt Reynolds tegi ettepaneku, et alla 16-aastased õpilased jääksid kogu päevaks kooli territooriumile.

Prantsusmaa muudab lõpueksamite korda

Prantsusmaa kaalub keskkooli lõpueksamite süsteemi muutmist, vahendab The Local. Kui reform vastu võetakse, tähendab see, et senise ühenädalase eksamiperioodi asemel jaotuvad eksamid kuude lõikes, kohustuslike eksamiainete arv väheneb viieni ja sisaldab uuendusena 30-minutilist suulist eksamit. Soovitakse, et õpilane spetsialiseeruks varem, valiks kahel viimasel keskkooliaastal kaks põhiainet ja kaks kõrvalainet. Lõpuhinded moodustuks nii eksamihinnetest kui ka viimase kahe aasta jooksvatest hinnetest.

Lumi sulges Rootsis koole

Rootsis suleti Hudiksvalli ja Sundsvalli piirkonnas koolid raskete ilmaolude tõttu. Ennustati 30−50 cm paksust lumekihti. Mõnes kohas on 2 cm lund, mõnes 50. Sofia Sundsvallist ütles, et pole kogu elu jooksul nii raskeid ilmaolusid kogenud, vahendab The Local. Västernorrlandis ei tööta ühistransport. Lisaks lumele raskendab liiklemist tugev tuul ja tuisk, mis halvendab nähtavust. Olukord on Rootsi kohta erakordne, sest kohalikud õpilased on harjunud igasuguse ilmaga koolis käima.

Immigrantide järeltulijad on hädas lugemisega

Norra statistika kohaselt läheb riiki kolinud, aga mujal sündinud immigrantide lastel üleriigilisel lugemistestil halvasti, aga 2017. aastal hakkasid nende tulemused paranema, vahendab The Local. 2016. aastal jäi kõige madalamasse mõõdetavate punktide arvu vahemikku 43% tulemustest, 2017. aastal 39%. Nimetatud testi teevad 12−13-aastased lapsed viiendas klassis. Norras sündinud, aga välismaalastest vanemate laste hulgas oli madalaimaid tulemusi vastavalt 39% ja 36%, ülejäänud lastel 23% ja 22%.

 

Kogunud ÕIE TÄHTLA


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!