ÕPL tellimine
KULTUUR
aasta õpetaja gala
SEIKLUS

Karlsson ootab lapsi oma seiklustele kaasa elama

2. veebr. 2018 Tuuli Potik Rahvusooper Estonia noortetöö juht - Kommenteeri artiklit

Kaarel Targo ja René Soom lavastuses „Karlsson katuselt”.
Foto: Kaur Ilves

Kes meist poleks lapsepõlves lugenud Astrid Lindgreni raamatut „Karlsson katuselt”. Mina olen. Raamatule mõeldes meenuvad lood Majasokust, lihapallidest, väikesest koerast Bimbost, kaneelikuklitest, plahvatavast aurumasinast, kukli-mukli rohust, varastest, onu Juliusest ning Karlssoni katusemajast. Seda kõike näeb ka rahvus­ooperi muusikalis „Karlsson katuselt”.

Wimbergi libretol ja helilooja Tauno Aintsi muusikal põhinev lastelugu algab nagu raamatki sellest, et üks väike tavaline Stockholmi poiss, Svante Svantesson ehk Väikevend, kuuleb oma toas istudes akna taga põrinat. Ei lähe palju aega, kui aknast lendab sisse Karlsson.

Kahevaatuselises lavastuses seiklevad Väikevend ja Karlsson koos maa peal ja katustel. Saab naerda ja nutta, kaasa elada ning närvikõdi tunda. Naerutavaid stseene saadavad lustlikud laulud, mis kindlasti südame rõõmsalt põksuma panevad.

Armastatud muusikalis on Karlssonina laval Sepo Seeman (Endla teater) või René Soom, Väikevennana Mikk Jürjens (Tallinna Linnateater) või Kaarel Targo (teater Must Kast), Majasokuna Juuli Lill või Kaire Vilgats, onu Juliusena Jassi Zahharov või Rauno Elp jpt.

Maailma parim Karlsson tembutab Rahvusooperis Estonia 9. ja 20. veebruaril, 11. märtsil ning 13. aprillil kell 12 ja 28. märtsil kell 19.

 

Kuidas teha tonti?

Karlsson õpetab:

 

Tarvis läheb ühte tekki,

kui ei ole tekki, aitab lina.

Kasuks tuleb lennuoskus.

Parim koll maailmas olen mina!

 

Silmaaugud lõika sisse.

Ära unusta ka õudset lõusta.

Kui teed kõike täpselt nõnda,

peagi tondina võid õhku tõusta.

 

Saavad kollitatud läbi

kõik, kes täna mulle jäävad teele.

Aga aitab jutust! Nüüd ma

linna peale põrutan turneele!

 

Wimberg

 

 

Estonias on palju põnevat ja harivat lastele ning noortele

Kui laps veel ei tea, mis on ooper või ballett, soovitame alustada lõbusatest lasteprojektidest. Talveaias saab kohtuda „Punamütsikese ja seitsme pöialpoisiga”, minilavastuse sünniloos saavad lapsed algusest lõpuni ise kaasa teha. „Balletilugu” pakub kõige pisematele balletihuvilistele tantsulusti ja vaatamisrõõmu ning aitab esimest korda balletti vaatama tulnul seda mõista. „Orkestrimäng”  tutvustab peamiselt keel-, puhk- ja löökpillidest koosnevat orkestrit, mis on muusikateatri lahutamatu osa.

Kui põhitõed on selged, saab väike ooperi- ja balletisõber liikuda suurde teatrisaali. Lustima ootavad „Pipi Pikksukk” ning „Karlsson katuselt”, pisikeste balletisõprade rõõmuks on mängukavas „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”.

Gümnasistidele annavad teadmisi juurde interaktiivsed loengud „Ka ooper kõlab tuttavalt” ning „Kuidas mõista balletti”. Mõlemat haridusprojekti soovitame siduda Eesti Rahvusballeti etendusega. Balletiprojekt on seotud ballettidega „Kratt”, „Luikede järv” või „Giselle”. Esimeseks ooperikogemuseks soovitame lavastusi „Pilvede värvid”, „Armujook”, „Carmen”, „Figaro pulm”, „La traviata”, „Cyrano de Bergerac” ja „Tosca”.

Rohkem infot junior@opera.ee.

 

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!