Kes korraldaks klassireisi?

Iga kevade lähenedes hakkab klassijuhataja kuklas vasardama sama mõte: kuhu minna ekskursioonile, kes korraldaks? Kui klassis pole mõnd erakordselt aktiivset lapsevanemat või suisa reisibüroo töötajat, jääb lõviosa vastutusest klassijuhataja kanda.

„Kui kõlama jääb kahtlusenoot, kas tellida reis büroost või korraldada ise, aitab kaalukaussi kallutada teadmine, et reisibüroo agendil kulub grupireisi kokkupanemiseks tavaliselt paarist päevast kuni mitme nädalani − ehk reisi ajalisest ja rahalisest planeerimisest kuni piletite, majutuse, bussi, toitlustuse, giidi ja muu reisiga seotu broneerimiseni. Ilmselt kõige lihtsam on see kulunud aeg omaenda töötundidesse ümber arvestada ja mõelda, kas ise nii-öelda jalgratta leiutamisele ja reisiplaani väljanuputamisele kulunud aja asemel oma tööd tehes oleks aeg olnud paremini kasutatud,” räägib Wris Reisibüroo turundusjuht Mari-Liis Nõlvak.

Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja Ivo Kajak toob kohe oma klassireisist oskusteabe puudumise kohta hea näite: „Kui oleksime Euroopa suurima Tropical Islandsi veepargi piletid grupile eelnevalt broneerinud, oleks hind olnud lapse kohta märkimisväärselt soodsam.”

Võib-olla oleks reis kokku olnud samas suurusjärgus kallim, kui õpetaja poleks korraldanud reisi ise, vaid oleks selle tellinud reisibüroost. Kui palju kallim on võtta reis reisibüroo kaudu, seda täpselt öelda ei saa: see on seotud reisi raskusastme ja maksumuse ning reisi koostamisega seotud vastutusega. „Reisi paneb kliendi jaoks kokku vajaliku haridusega kogemustega reisikonsultant, kes teeb seda tööd iga päev,” tõdeb Nõlvak. „Pikaajalise reiside korraldamise kogemusega konsultant suudab ette näha grupi suurusest või sihtkoha eripärast sõltuvaid asju, mida esmakordne korraldaja hoomata ei suuda. Seega võimaldab reisikonsultandi abi kasutamine ennetada paljusid muresid, mida reisil olles on lahendada juba keeruline. Näiteks õiges ja turvalises linnajaos asuv hotell, õpilastele sobiv giid, paslikud söögikohad.”

Ivo Kajak nõustub igati. Pikal reisil Läti, Leedu ja Poola kaudu Saksamaale ööbiti koolides. Tagantjärele tarkusena oskaks õpetaja Kajak koolidelt rohkem küsida. Praegu küsis ta, kas seal on võimalik ööbida ja süüa teha. Nüüd pööraks ta tähelepanu ka asjaoludele, kas koolimajas saab pesta, kas bussiga pääseb koolimaja juurde ja kuhu parkida saab.

„Näiteks Varssavi kool asus kitsaste tänavatega vanalinnas ja sinna ei pääsenud bussiga ligi. Vaesed bussijuhid, kes olid väga toredad, vist magasidki bussis kuskil äärelinnas. Ning meie reisiseltskonnas oli rahulolematust, kuna pesemisvõimalust polnud.”

Reis kui rätsepatöö

Õpetaja Kajak planeeris bussifirma abiga kogu kaheksanda klassi lõpureisi ise ja nendib, et muu elu kulges pikka keerulist reisi planeerides kaks viimast kuud autopiloodi peal.

„Kuid soe vastuvõtt ja isiklikud kontaktid, mis tekkisid suheldes võõrustajatega, kelleks olid teiste koolide õpilased ja õpetajad, tasusid end kuhjaga ära,” kiidab ta suure töö vilju. „Selliseid suhteid „valmisreisil” juba naljalt ei teki.”

Reisi eesmärk oli külastada Põhja-Saksamaal Kaltenkirchenis vahakriite ja akvarellvärve tootvat Stockmari tehast. Neid kriite ja värve kasutavad kogu maailma Waldorfi koolid. Ööbimisvõimalust paluti teele jäävatest Waldorfi koolidest.

„Raha reisiks olime kohvikute ja laatade abil hakanud koguma juba mitu aastat varem ning summa kattiski bussiraha,” meenutab õpetaja Kajak. „Bussifirmat, mis aitas kalkulatsioone teha ja marsruuti valida, soovitas üks lapsevanem.

Koolidega läbirääkimine oli paras katsumus: suhelda tuli nii saksa, inglise kui ka vene keeles, meilidele vastati kehvasti, Saksamaal ei võtnud pärast tööaja lõppu enam keegi kooli telefoni, kuid nad andsid oma mobiili numbri, Poolas vastupidi, tõsteti kooli telefoni toru hilise õhtutunnini, kuid mobiilinumbreid ei jagatud. Poznani kooli sain kätte alles kaks päeva enne reisi algust ja selgus, et nad ei saa meid majutada, sest maja on remondis. Siis otsustasid lapsevanemad ööbida hostelis ja nii tegimegi.”

Tagantjärele tarkusena oskaks õpetaja Kajak palju rohkem kohustusi delegeerida, näiteks hosteli ning veepargi broneerimise. Kui ideid – olgu need nii ambitsioonikad kui tahes – jagub, võib teostamiseks pöörduda reisibüroo poole.

Mari-Liis Nõlvak rahustab, et reisibüroo korraldab reise rätsepatööna, täpselt kliendi soovidele ja grupi eripärale vastavalt. „Hülgevaatlusest või rabamatkast kuni Euroopa linnareisini välja. Aga kõige olulisem on teada, et reisikonsultandi töö ei lõpe sugugi reisi broneerimise ja arve esitamisega. Reisi müües võtab reisibüroo endale kohustuse hoolitseda kliendi eest kuni tagasijõudmiseni.

Ametlikul reisikorraldajal on tema sõnul reisi jaoks alati tagatis, mis tagab reisijate kojutoomise reisil ette tulevate viperuste korral. Lisaks on näiteks Wris Reisibürool oma klientide jaoks ööpäev avatud SOS-telefon, millelt vastab nende konsultant kellaajast või nädalapäevast hoolimata, et aidata kliendil reisil tekkinud küsimusi operatiivselt lahendada.

Ning SOS-olukordi tekib ka kõige paremini planeeritud reisil. Näiteks ei ole teeremondi tõttu võimalik kokkulepitud ajaks kohale jõuda. Ivo Kajak naerab, et telefoni arve oli tal tagasi jõudes selline, et mobiilioperaator helistas ja pakkus paketivahetust.

Kirikusse või kaubamajja

Kas ja kuhu lapsi üldse vedada tasub? Ka see on küsimus, eriti vaesemas piirkonnas. „Siin tasub usaldada meie teise ala professionaali ehk õpetajat,” ütleb Wrisi turundusjuht. „Kui õpetaja on oma klassis autoriteet, mõistab laste huvisid ja oskab nende mõtteviisi õiges suunas juhtida, siis saab igast reisist vormida eluaegse mälestuse.”

Professionaalne reisikonsultant saab tema sõnul viia õpetajad kokku parimate giididega, kes suudavad muuta iga ekskursiooni ülipõnevaks; soovitada lisaks klassikalistele muuseumi- ja kirikukülastustele ka modernseid vaatamisväärsusi. „Ja miks mitte pikkida klassiekskursiooni miskit seikluslikku, millega lapsi motiveerida, kui nad väsima hakkavad,” arvab Mari-Liis Nõlvak.

Õpetaja Kajak on igati päri: ei ole mõtet oodata õpilastelt midagi, milleks nad võimelised pole, ning siis ise pettuda. „Kõik on hästi, kui lapsed tahavad lihtsalt linnas ringi kõndida. Nad näevad ikkagi linna ja see kogemus jääb neile alles. Programm ei tohi liiga tihe olla, lastele peab vaba aega jätma.”

Näiteks paljud Ivo klassi lapsed loobusid kokkulepitud Berliini loomaaia külastusest. Piletiraha tundus ahvatlevam kaubamajja viia. Kõik teismelised ju teavad, et välismaal šopata on äge.

Hoolimata programmimuudatustest läks reis hästi korda. Võõrustajatele viidi kingituseks suur klassifoto koos tagaküljel oleva Eesti kaardiga, millel Eesti Waldorfi koolid ära märgitud, Tartut tutvustav voldik, kommi ja parmupill. Igas koolis esitati tänutäheks kaks klassinäidendist pärit laulu ja Kalten­kirchenis, kus kooliaasta juuni lõpus alles kestis, oli tartlaste etteaste ülekoolilise kontserdi osa.

Ivo on nõus sellist suurt reisi taas korraldama. Tema praeguses klassis – Waldorfi koolides on sama klassiõpetaja esimesed kaheksa aastat – kogutakse igal aastal lapse kohta kümme eurot. „See 80 eurot lapse kohta on kaheksandas klassis olemas, lisaks laatadel kogutu,” on Ivo Kajak ettenägelik.

Reisibüroo ja -korraldaja – mis on mis?

Reisibüroo on firma, mis vahendab reise, ehk kaubamaja, kus reisipaketid müügil on.

Reisikorraldaja on firma, kes valmisreisi toodab – n-ö tehas. Reisikorraldaja korraldab enamasti süsteemselt toimuvaid grupireise kindlatel kuupäevadel näiteks tellitud charter-lendude ja/või -bussiga koos oma reisisaatjate ja giididega.

Reisibürood vahendavad reisikorraldajate reise volitatud edasimüüjatena sama hinnaga, mis reisikorraldajad ise kliendile pakuvad.

Reisibüroo saab kliendi jaoks kokku panna spetsiaalselt talle sobivatest üksikutest reisiteenustest individuaalse paketireisi: näiteks lennupiletid, majutus, päralesõit, giiditeenus sihtriigis asuvate partnerite abiga.

Wris Reisibüroo on juba 26 aastat kaks ühes: reise korraldatakse nii ise kui müüakse edasi ka teiste organiseeritud reise.

Usaldusväärsete turismifirmade nimekirja leiab Eesti turismifirmade liidu kodulehelt.