Kui nüüdisaegsed on Eesti õpetaja pedagoogilised teadmised?
2016. aastal korraldati pilootuuring, mille käigus hinnati Eesti õpetaja pedagoogilisi teadmisi. Uuringut esitletakse avalikult 19. veebruaril kell 15 Tartus HTM-i saalis.
Kuna õpetajate pedagoogiliste teadmiste hindamiseks universaalne küsimustik seni puudus, oli selle väljatöötamine pilootuuringu peamine ülesanne. OECD algatatud ITEL-i (Innovative Teaching for Effective Learning) projekti raames töötatigi 2016. aasta kevadel välja õpetaja teadmiste küsimustik (Teacher Knowledge Survey). Lisaks uuriti õpetaja õpetamismotivatsiooniga seotud aspekte, sh enesetõhusust ja isiklikku vastutust.
Koos Eesti õpetajate ja õppejõududega osalesid uuringus Ungari, Slovakkia, Kreeka ja Iisraeli kolleegid. Eestis korraldatud pilootuuringus koguti andmeid 167 õpetajakoolituse üliõpilaselt, 163 õpetajalt ning 46 õpetajakoolituse õppejõult. Järgnevalt mõned nopped uuringu olulisematest tulemustest.
Vähesed teadmised õppija arengu toetamisest
Õppimis- ja arengualased teadmised olid nii üliõpilastel kui ka õpetajatel kõige tagasihoidlikumad. Küsimused õpimotivatsioonist, õppimisest, õppimise toetamisest ja mõtlemisprotsessidest valmistasid vastajatele raskusi. Ka hinnati oma enesetõhusust just õppijate õppimise toetamisel madalamalt kui teiste aspektide puhul.
Kui enamik õpetajaid on täiesti nõus, et nad tunneksid end isiklikult vastutavana, kui nende õpilane ei väärtustaks nende aine õppimist, siis vaid 17% õpetajaid tunneb end isiklikult vastutavana selle eest, kui õpilane on nende aines väga madalate saavutustega. Ehk õppija arenguteadmiste kõrval vajab suuremat tähelepanu ka õpetajate arusaam enda rollist õppija ja õppimise toetamisel.
Seega tuleb nii esmaõppe kui ka täiendusõppe õppekavades üle vaadata õppimist ja arengut puudutavate teemade sisu, et see vastaks nüüdisaegsetele teaduspõhistele teadmistele, aga ka nende teemade õpetamisviis.
Väljakutsed innustavad õppima
Huvitava tulemusena ilmnes, et teadmiste testis said mitme alaskaala lõikes kõrgemad tulemused need õpetajad, kelle klassis on erivajadustega õpilasi. Erivajadustega lapsega töötav õpetaja peab kõigi õpilaste õppimise toetamiseks olema valmis tavapärasest erinevateks olukordadeks ning võib eeldada, et need õpetajad vajavad seetõttu tavalisest suuremat teadmiste pagasit.
Sama teemat puudutas Ayelet Becher oma doktoritöös, uurides õpetajate ja sotsiaaltöötajate ettevalmistust Iisraelis. Becher hoiatab, et õpetajate professionaalsele arengule on ohtlik, kui nad vastutavad väga kitsa tööosa eest ja suunavad näiteks kõik ainesisu õppimise nišist väljuvad probleemid teistele spetsialistidele. Sellises olukorras lõigatakse õpetaja ära võimalusest uusi olulisi teadmisi omandada, nende abil keerulisi situatsioone analüüsida ning lahendusi välja töötada. Pilootuuringu tulemused Eestis viitavad samuti, et väljakutsed (näiteks erivajadustega õppija klassis) innustavad õpetajat õppima ja vajalikke teadmisi juurde hankima.
Erivajadustega õppija toetamine fookuses
Kaasava haridusega seotud õppimisvõimalusi hindasid üliõpilased pea kõigis aspektides kõrgemalt kui tegevõpetajad. Eriti suured erinevused on diferentseeritud õpetamise, õppija erivajaduste väljaselgitamise, nende kaasamise ja mitmekultuurilise hariduse rakendamisel. Vaid alla poole õpetajatest on õppinud teemasid, mis on seotud mitmekultuurilise hariduse, kaasamise, andekuse märkamise, erivajadustega õppija kaasamise ning sooliste eripärade arvestamisega õppeprotsessis. Kuigi üliõpilased tajusid kaasava haridusega seotud õppimisvõimalusi enam, tõid nii üliõpilased kui ka õpetajad välja, et õpetajakoolituse esma- ja täiendusõppe õppekavad peaksid pöörama enam tähelepanu õpetajate teadmiste ja oskuste arendamisele heterogeensete õpilasrühmadega ning erivajadustega õpilastega toimetulekul.
Entusiastlikul õpetajal on paremad teadmised
Uuringus ilmnes vastutuse võtmise ja teadmiste seos ning seda just üliõpilaste puhul. Üliõpilased, kes tundsid end isiklikult vastutavana nii õpilastega loodud suhete kui ka õpetamise kvaliteedi eest, vastasid teadmiste testi küsimustele paremini. Ka oma õpetamisoskusi kõrgemalt hinnanud tudengid omasid paremaid teadmisi. Õpetajate puhul selgus, et mida suurem on õpetaja entusiasm õpetada, seda paremad on tema teadmised. Seega tuleb pöörata suurt tähelepanu tööle suunduvate üliõpilaste ja juba töötavate õpetajate motivatsiooni hoidmisele, et neil ei kaoks enesekindlus ning entusiasm teha just õpetajatööd.
Uuringust selgus et Eesti õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude pedagoogiliste teadmiste tase on teiste riikide õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude teadmiste tasemest kõrgem, samas tuleb meil pöörata õpetajaõppes siiski rohkem tähelepanu nüüdisaegsete õppimisteadmiste kujundamisele, õppimise diferentseerimisele ja õppijate erivajaduste arvestamisele õppeprotsessis.
Need on vaid mõned teemad, mis pilootuuringust välja tulid. Uurimistulemusi on põhjalikumalt käsitletud eestikeelses uuringuraportis, mida esitletakse 19. veebruaril kell 15 Tartus HTM-i saalis. Kõik huvilised on väga oodatud!
Pilootuuringu korraldasid Tartu ülikool ja Tallinna ülikool haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel.