aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Kuidas laps kõne saab

16. veebr. 2018 Annika Poldre - Kommenteeri artiklit

Logopeed Astrid Pulsi tunnis on seekord teemaks auto ja selle koorem: „Roosa auto toob laigulise jope, sinine auto toob kirju pluusi.” Foto: Annika Poldre

 

Lapsed õpivad rääkima erinevalt. On lapsi, kelle sõnavara areneb aeglaselt, ja lapsi, kelle keeleareng on kiire. Lasteaias pööratakse laste kõne arendamisele palju tähelepanu.

Logopeed Astrid Puls töötab Sindi suurimas ja Pärnu kõige väiksemas, nelja rühmaga Männipargi lasteaias kõneravi vajavate lastega. „Minu töö ei hakka sõimes. Ma olen sõimerühmas ja jälgin lapsi aasta läbi, aga minu huviorbiiti tulevad nad siis, kui suuremaks saavad,” kirjeldab Puls oma tööd.

Kõikidele kolmeaastastele teeb ta kõneuuringu, et selgitada välja, millised on kellegi võimalikud kõnehäired. Mõnel ei kosta selge s, teisel puudub r või k või on muu häire, kuid on ka lapsi, kel kõnearengu probleemid ning kes seetõttu lähevad Rajaleidja suunamisel kõnearendusrühma. „Mida varem asjaga tegelda, seda kergem lapsel on. Koolimineku ajaks peaksid kõnehäired olema kadunud,” on Pulsi eesmärk.

Paraku võib olla takistuseks lapsevanem, kes ei näe probleemi nii, nagu seda näeb logopeed. „Kui vanem otsustab, et tema laps ei vaja logopeedi abi, ei saa last isegi nõustaja juurde saata,” ütleb Männipargi lasteaia direktor Virve Lepa. „Vahel on kahju näha, kuidas laps püüab, aga vanem ütleb: pole probleemi, küll ta hakkab rääkima. Ja hiljem on lapsel koolis raske,” lisab Puls.

Mängud on abiks

Igapäevatöös juhendab logopeed häälikute hääldamist, jutustamist, kõne arendamist ja sõnavara laiendamist. „Selleks on meil suur hulk kõnearenduse materjali: raamatuid, mõtlemis-, lugemis- ja lauamänge,” ütleb Lepa ja toob välja mängukarpe, mappe ja kaustu, kõik omamaiste autorite, ka eripedagoogide toodang. „Kivipõllu-Verbitskase ja Kuntu materjalid on ka väga head, sest nemad on ise lastega töötades näinud, mida on vaja,” ütleb Puls pärnakate koostatud kõnearendusmängude kohta.

Lastele põnevad mängud on suurepärane kõnearendusmaterjal. Need on head suured mängud laual mängimiseks. Puls kiidab ka Pärnu Mai lasteaia kolleege, kes on töötanud välja kõnekaardi, mis koostatakse igale lapsele.

Lasteaias tehakse lapse kõneoskusega tööd, kuid sama tähtis on see, kui palju lapsega kodus räägitakse. Vahel on sõnavaraga kimpus need lapsed, kelle kodus räägitakse teist keelt kui lasteaias, kuid üldiselt on lapsed tublid.

Sõltub ka sellest, kuidas lastega kodus räägitakse. Kui mõlemad vanemad oma emakeeles, on asi selgem, kui räägitakse segakeelt, siis on lapsel raskem. Kuid suuri probleeme kakskeelsete lastega pole,” ütleb Puls.

Männipargi lasteaias käib 78 last. Logopeed on tööl vaid veerand kohaga, kuid tööd jaguks talle rohkem, arvab juhataja. Logopeedi nimekirjas võib olla 7,5 last, kuid on 11 – osa on ootel. Lisaks laste individuaalsele juhendamisele töötab logopeed ka rühmas ja korraldab koolitusi. „Ideaalne oleks, kui ma tegeleksin väikestega, siis poleks suurematega enam probleeme,” ütleb ta. „Aga koolieelse rühmaga on kõige kiirem ja nii tuleb nendega töötada.” Direktori sõnul käivad ka lapsevanemad logopeedilt nõu küsimas. Teisalt on vanemaid, kes ei oska ega tea, kuidas last kõne arendamisel aidata.

Oleme andnud koju ülesandeid ja teeme siin nii palju kui võimalik,” lausub Puls, kes lasteaiaõpetajana hakkas õppima eripedagoogikat ning on logopeed aastast 2010. Tema põhitöö on Pärnumaa suurimas, 13 rühmaga Sindi lasteaias. Puls ütleb, et kõneprobleemidega abivajavaid lapsi tuleb aina juurde. Neil on tegemist hääldamisega, raskendatud on sidusa kõne loomine, mõnel on sõnavara väike.

Logopeed rõhutab, et just vanemad peaksid oma lastega palju rääkima. Kust laps oma kõne saab? Ikka koos tegutsedes, kinnitab logopeed. Talle meeldib silt Sindi lasteaia uksel: „Valmistu parimaks hetkeks oma päevas – kohtumiseks oma lapsega.”

Kõneoskus tasandusrühmast

Pärnu Raeküla lasteaias on kuus rühma: üks sõime-, neli aia- ja üks tasandusrühm. Õppealajuhataja Älis Kasela rääkis, et tasandusrühmas on kõnepuude ja spetsiifilise arenguhäirega lapsed, kes valdavalt vajavad logopeedilist abi ning saavad sellesse rühma Rajaleidja soovitusel.

Kokku 12 last igas vanuses õpivad kõneoskusi Krista Tähepõllu juhendamisel. „Kõnepuue, spetsiifiline arenguhäire, kognitiivne areng,” loetles Kasela probleeme, mille puhul laps abi saab. Tähepõld on tasandusrühmas tööl iga päev. „Oleme paindlikud sõltuvalt sellest, kui palju lapsi on kohal,” sõnas Kasela.

Tavaarenguga laste kõne areng on nii rühmaõpetajate kui ka aiarühmade eripedagoogi tähelepanu all. Kuid lasteaias töötab veel teine eripedagoog, kes tegelebki tavarühmaga ja toetab laste arengut kolmel-neljal päeval nädalas. Tema hooleks on laste hääldamisoskus, kõneareng ja tunnetuslikud protsessid.

Õppe- ja abimaterjale selleks tööks on Kasela sõnutsi valida piisavalt. Sealhulgas on ka kolleegide Kivipõllu-Verbritskase ja Kuntu koostatud kõnearendusmängud. Neid kasutavad eripedagoogid ja rühmaõpetajad.

 


Kõnearendusmängud.

Sõnast lauseni mängu kaudu

Pärnu pedagoogide loodud kõnearenduse lauamängud osutusid väga populaarseks ning on läbi müüdud. Nüüd lisandus nendele järg – töövihikud eripedagoogidele, logopeedidele ja lapsevanematele.

Pärnu väikelastekooli õpetaja ja koolijuht, Surju põhikooli eripedagoog Hilve Kivipõld-Verbitskas ja Pärnu Mai lasteaia eripedagoog Kristiina Kunto on koostanud õppematerjali „Kõnearenduslikud mängud ja materialiseeritud õppevahendid väikelastele”. Kuue mängukomplektiga on võimalik erineva keelearenguga lastel mängida mitmel tasemel. Alustatakse väga lihtsatest 2−3-aastasele sõimelapsele kohastest mängudest ja liigutakse järk-järgult edasi kuni koolieelikute kõnet arendavate mängudeni.

Sel viisil omandatakse omadus- ja tegusõnu ning mängud aitavad arendada väikelaste kõnet. Iga õppematerjali juures on lisamäng, mille kaudu õpitut kinnistada. „Kristiina Kuntoga tegime koostööd esmakordselt. Ta võttis mu koostööettepaneku rõõmuga vastu ja töö sujus algusest peale kenasti,” rääkis Kivipõld-Verbitskas. Pildid joonistasid Natalja Remmer, Julia Boldinova ja Tiina Saidla. Ettevõtmist toetas asjaliku nõuga Tartu ülikooli õppejõud Kaja Plado.

Kõik lasteaiaõpetajad tegelevad oma igapäevatöös laste kõne arendamisega. Igaühel on välja kujunenud oma tööstiil, püütakse kasutada metoodikat, võtteid ja vahendeid, mis toimiksid parimal viisil,” selgitas Kivipõld-Verbitskas. „Meie pakkusime välja ühe võimaluse paljudest.”

Kui laps oskab juba kuulata ja saab kaasvestlejast aru, siis vajab ta sõnu, kuid mitte ainult. Eesti keel on väga rikas grammatiliste vormide poolest, ka need peavad fookuses olema. Loomulikult ei hakka laps rääkima, kui ta ei tunne selleks vajadust, seega on motivatsiooni loomine väga oluline. Laps vajab ainest, mis annaks tõuke enese väljendamiseks. Lapse taju tuleb teadlikult suunata. Siin ongi abiks kõikvõimalikud õppevahendid. Loodud on kuus õppemängu, igaüks omaette karbis, mis koosnevad materialiseeritud õppevahenditest.

Mänge tellisid paljud lasteasutused üle Eesti ning kõik on läbi müüdud. „Me ei tee neid juurde,” ütles Kivipõld-Verbitskas. Kui tema ja Kunto oma õppematerjaliga Eestis ringi sõitsid ja seda tutvustasid, kuulsid nad eripedagoogide ja logopeedide arvamusi, et nemad vajavad samasuguseid, kuid väiksemas mõõdus õppemänge, mida kasutada individuaalselt lapsega tegeldes. Selle soovi peale tegidki autorid oma loodud mängude järgi töövihikud, mida nüüd saab neilt tellida. „Need on sisult samad, kuid minimängud,” selgitas Kivipõld-Verbitskas. Tugispetsialist saab mängud välja lõigata ja kasutada individuaalses töös lastega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!