Õpetajate Leht

Narva lühikonspekt

2. veebr. 2018 Kaarel Tarand kolumnist - 2 kommentaari

Kaarel Tarand.

Suure pidulikkusega kuulutas Narva linnavõim välja, et Narva kavatseb kandideerida 2024. aastaks Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Kohal viibinud ülearu jutukas president Kersti Kaljulaid lisas õli Narva võimude eneseimetluse lõkkesse ja väitis koguni, et Narvale saab anda imelise post­industriaalse tuleviku ning sellest kujunevat Eesti järgmine suur edulugu.

Faktide vaatamine teeb sellise õhina osas nõutuks. Jah, Narvas eksisteerib mõni kultuurielu element. Narva nähtavaim ja tähtsaim kultuuriasutus on sealne muuseum. Ja just seda asutust on Narva linnavõimud, needsamad Euroopa kultuuripealinlased, pikka aega süstemaatiliselt taga kiusanud. Eks ikka seetõttu, et muuseum on ajanud Eesti asja ja see on üks eestlaste pesa.

Visiitkaardi-projekt

Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov (nagu kultuuriinimesele kohane, kohtus süüdi mõistetud kelm) muuseumi vaenamise juhina pole varjanudki eesmärki vabaneda eeskätt muuseumi tülikast juhist. Teisisõnu, soovist eestlane linnast välja saata.

See oleks nagu järelmäng sõjajärgsele stalinlikule linnapuhastusele, mil Narva sõjaeelseid elanikke purustatud linna tagasi ei lubatud, aga näe, üks on siiski läbi lipsanud ja vajab nüüd erimenetlust.

Kultuuriministeerium on muuseumi probleemiga maadelnud terve aasta, mille käigus on selgunud riigivõimu hambutus kohalike vürstide tujude ohjeldamisel. Muuseumis toimunu on märk Narva kohaliku võimu üldistest arusaamadest kultuurielu arendamisel. Kuidas küll saaks selliste kätte usaldada mingit riigi visiitkaardi-projekti?

Laiem küsimus on, kuivõrd on Narva üldse arenguvõimeline koht linnana, see tähendab korrastatud ruumina koos inimestega seal sees. Narva peaarhitekti Ivan Sergejevi seisukoht on, et kunagi 85 000 elaniku jaoks loodud linnaline moodustis vajab täielikku ümberplaneerimist lähitulevikus usutavalt 40 000 tegeliku elaniku tarvetele vastavaks.

Kui kultuuripealinna projekt näeks ette poolte Narva barakkelamute lammutamist ja linnaruumi totaalset ümberkujundamist, siis võiks seda ju isegi toetada, kuid esiteks sellist eesmärki ei seata ja teiseks poleks niisugusel plaanil mingit pistmist kultuuripealinluse põhimõtetega.

Pealegi, Narva viimase veerandsaja praktika ei näita just märkimisväärset ehitamisvõimekust. 40 korda väiksema elanike arvuga Moostegi teeb tulemustes Narvale kaugelt silmad ette. Iga viieteist aasta kohta ilmub küll piirilinna üks võimekas Katri Raik, kes läbi halli kivi minnes suudab linna ühe maja ehitada. Sellises tempos kuluks euroopaliku linnaruumi tekitamiseks Narvas sajandeid. Linnajuhtide võimekust mõõdab hästi fakt, et linna sümbolhoone raekoja remondiks võeti hoogu üle 20 aasta. Post­industriaalsele kaubandusühiskonnale tunnuslikult on ka Narva peateede äärde rajatud erineva suurusega plekk-karpe, aga see ei tee veel linna, pigem saab rääkida laiendatud funktsioonidega bensiinijaamast.

Noored lahkuvad

Väga suure rahaga võib hetkeks imet teha. Seda raha Narvas pole ja millegigi suurema realiseerimiseks peaksid Narva arendamises osalema kõik Eesti maksumaksjad. Praeguse valitsuse, eeskätt tsentristide ind avaliku raha eest endale Narvast hääli osta on muidugi raugematu, kuid miks peaksid saarlane, tallinlane või võrokene loobuma oma kodukohas investeeringuplaanidest selle nimel, et kuskile kaugele sisuliselt tühja koha peale uut linna rajada?

Narva demograafiline seisund ja trendid kõnelevad pikast ja kindlast hääbumisest. Kui Narva elanikud ise oma elukeskkonnast lugu peaksid, oleksid nad sellega ka ammu midagi ette võtnud. Kuid nad elavad kinnisveendumuses, et keegi teine ehk „riik” peab neile linna ehitama. Ja kuni ei ehita, kolivad kõik elujõulisemad parematesse kohtadesse ära, nagu nad on juba iseseisvuse taastamise hetkest saadik ka teinud.

Narva rahvastikupüramiid piltlikustab arengu lootusetust ilmekalt. Täpsemalt, see ei ole püramiid ega mitte sirge seinaga post, vaid ülalt ja eriti naiste osas laienev geomeetriline kujund. 25% linna elanikest on naised vanuses 55 ja rohkem. Kõik vanuserühmad kuni 40. eluaastani jäävad osakaalult tublisti alla Eesti keskmise.

Kuid mis veel olulisem, kui lapsed Narvas sünnivadki – mida juhtub samuti alla Eesti keskmise –, siis leiavad nad õige pea koos vanematega viisi parematele jahimaadele kolimiseks. Noored naised kipuvad aga lahkuma juba enne võimalikku pereloomist. Parimas paljunemiseas aastakäikudes ehk vanuserühmas 20−40 valitseb krooniline naiste defitsiit, igal kuues mees jääb lihtsalt ilma.

Kuna postindustriaalne linn, millest juhid unistavad, koosneb majanduses põhiliselt teenustest, mis traditsiooniliselt on tööjõus pigem naisenamusega (nagu näiteks Tartu), siis Narva olemasoleva rahvastiku peale seda naljalt ei ehita.

Küllap ongi Eesti mehed Raimond Valgre vana laulu liiga tõsiselt võtnud ning kõik vabad naised Narvast vastavalt võimalustele ära kosinud. Narva õhulosse ehitava presidendi ja valitsuse jaoks olekski lahendus selles, kui õnnestuks Valgre sõnum pea peale pöörata. Tuldagu aga Tartusse, kus valitseb kõrgharitud naiste väärilisteks elukaaslasteks kõlbavate noorte meeste suur defitsiit, ja veendagu need tuhanded noored tartlannad ära, et toredaimad töölismehed eluõnneks ootavad neid Narvas.

Nii mõjuka ja võimeka jutupuhuja jaoks nagu Eesti praegune peaminister ei tohiks see ju mingi kontimurdev ülesanne olla. Asi see siis kuulutada välja auhindadega suur meestejaht Narvas kõigile Tartu naismagistritele ja küll kultuuripealinngi õitsele lööb.


2 kommentaari teemale “Narva lühikonspekt”

  1. Narvalane ütleb:

    Autorit saab andestada, kuna autor ei ole ise narvalane. Aga! Autor kirjutab: “Narvas eksisteerib mõni kultuurielu element”. Kas autor teab, et Narvas tegutseb mitu rahvusseltsi, mille liikmed osalevad aktiivselt Narva kultuurielus ja tantsudes ning lauludes näitavad oma rahvale omast koloriiti? Rahvusseltside seas on ka Eesti selts http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kultuur,_sport,_vaba_aeg/kultuur/page:835 . Narvas toimub iga aasta Chopini konkurss http://chopin.narva.ee/est/uudised/ , mis on ammu muutunud rahvusvaheliseks. Linnas tegutseb teater Ilmarine ja varsti ehitatakse Vaba lava. Narvas korraldatakse iga aasta vabariiklik kooliteatrite festival http://rugodiv.ee/polozhenie-festivalya-zolotaya-rybka-2018/?lang=et . Narvas tegutseb 2 muusikakooli ja üks koorikool, mitu amatöörteatrit. Peale selle on olemas linnaorkester. Ka olemas kunstikool ja kunstigalerii, rääkimata kontserdimajast Geneva, kus toimuvad külalisetendused ja näitlejad saabuvad mitte ainult Venemaalt. Kinos näidatakse peale filmide ka balleti otseülekandeid ja saalid on alati täis, balletile ostetakse pileteid aegsasti. Ja palju muud. Miks narvalased ei vääri mingit head kultuurisündmust, kas nende seas ei ole häid ja korralikke inimesi? Kas seal praegu elavad inimesed ei vääri normaalset suhtumist? Andres Toode ei meeldi narvalastele mitte selle tõttu, et ta on eestlane, vaid selle eest, et ta ei teinud mitte midagi Narva muuseumit juhtides. Mida me nägime aastaid: tühjad ruumid muuseumis, näitused, mis ei muutunud aastaid. Selle poolest on Rakvere kindlus Narva kindlusest mitu sammu ees ja palju atraktiivsem. Mina mäletan hästi telesaadet mitu aastat tagasi, kus istudes Narva kindluse juures ütles Andres Toode, et Narvas ei ole midagi vaadata peale Narva lossi. Punkt! Sellest momendist mina ei austa seda härrat. Miks ta ei läinud kohe direktori ametikohalt, kui talle ei meeldinud linn, kus ta töötama hakkas? Kas sellise “armastusega” saab innukalt töötada? Veel mäletan seda, et kõik lootsid Andres Toode peale, et tema nimelt eestlasena saab anda uut elu Narva lossile. Tema valdab keelt erinevalt meie narva valitsusest, järelikult temal on sidemed ülejäänud Eestiga, järelikult ta võis tuua siia rohkem eesti kultuuri, aga … tühjad ruumid, sündmuste puudumine, muutumatud näitused. Tema ei läinud kontakti tavaliste narvakatega, kes tulid tema juurde ideedega. See on tavaliste inimeste pilk. Ma ei tea, kust autor võttis, et lapsed süünivad alla Eesti keskmise, sest http://www.stat.ee räägib hoopis teist asja. Samuti vähendas autor elanike arvu 18000 võrra. Narvalastel on mida eesti valtisusele ette heita. Näiteks seda, et omal ajal Eesti valitus müüs Kreenholmi rootslastele, millest algas selle ettevõtte allakäik. Kuhu läks ettevõtte müümisest raha? Narvakad kindlasti seda ei näinud. Kreenholmis töötas tol ajal umbes 10000 inimest, pärast algasid vallandamised ja lõpuks ettevõtte pankrott. Ettevõte, mis tegutses sajandeid, elas läbi 90ndad… Ja see on üks näidetest. Muidugi töö otsides hakkasid inimesed kolima, aga kas mujal Eestis ei ole sama tendentsi? Ma ei räägi Tallinnast ja Tartust. Mina, narvalane, armastan oma linna ja meid on selliseid tuhandeid. Ma olen tänulik presidendile, et tema äratab tähelepanu meie linnale. Muide, barakkelamusid on Eestis väga palju, igas linnas ja Tallinn ei ole erand. Kas Tallinn neid lammutab? Pidage meeles, autor, et seni kuni Narvas keegi elab, lootust on!!!!

  2. Aleksander Trummel ütleb:

    Õpetajate leht on muudetud paskvilliks, kus võib kõike, mida sülg suhu toob, valimatult ka välja ajada. Kui mu mälu ei peta, siis hooples üks Tarand, et “päästis” 1993 Narva EW-le. Milles see “päästmine” siis seisnes, kui linnas on ainult sõrme otsaga kultuuri ja noored ning keskealised lahkuvad linnast niikuinii. See on sama kui ilmasõja kaotanud sakslased sõidavad Mercedestega ja võitjate osaks on Moskvitsid, mille esimene variant oli samuti viksitud Opeli pealt. Või ei meeldi Kaarel Tarandile, et Narva volikogu ei lasknud lõpmatuseni linna eelarvest kinni taguda muuseni restorani kahjumit, mis oli Tartu puhul isamaalis-respublikaanliku jõugu liikme Tõnis Lukase “äriidee” köögiseadmete skandaalse konkursi korraldamisel.Loomulikut pole midagi väärt teadmine, et Narval on oma sümfooniaorkester, mida pole näiteks nii Pärnul, Viljandil või Rakverel, linnades,kus asuvad kutselised teatrid. Olen kindlalt veendunud, et sellised paskvillid jätkavad oma perioodilt ilmumist ka edaspidi, aga siit soov Õpetajate lehe toimetusele, saatke need Delfisse, sealme p…..sein on nende jaoks sobivam koht.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!