KULTUURISUVI
SEIKLUS OPL

Õpetajaameti suurim saadik on õpetaja ise

23. veebr. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - 3 kommentaari

Triin Noorkõiv. Foto: erakogu

Triin Noorkõiv on aidanud käima lükata nii „Noored kooli” kui ka „Tagasi kooli” programmi ning arendab juba alustavat õpetajat toetavate koolide võrgustikku. „Peame laskma lahti ootusest, et noori õpetajaid toob kooli võluvits ja see on kellegi kolmanda käes,” rääkis äsja presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Triin Noorkõiv intervjuus Õpetajate Lehele. „Õpetajaameti tähtsaimad saadikud on jätkuvalt need, kes parasjagu koolis töötavad. Oma saadikurollile tuleb rohkem mõelda ning ka oma tegevust teadlikumalt kujundada.”

Kui 14 aastat tagasi ülikooli lõpetasite, sõitsite aktust ära ootamata Singapuri, sest olite võitnud AIESEC-i juhatuse liikme konkursi ja tuli kiiresti tööle asuda. Peagi liikusite edasi Shanghaisse arendama suure logistikafirma DHL-i siseülikooli. Ees terendas vägev rahvusvaheline karjäär. Miks tulite Eestisse tagasi?

Eestist eemal elatud aastad oli põnev iseenda ja maailma avastamise aeg, mis andis väga palju, sealhulgas võimaluse kogeda kokkupuuteid ja -põrkeid ka teistsuguste õppimiskultuuride ja haridussüsteemidega. Läksin selleks, et näha lähedalt teisi maid ja ilmu, teistsugust elamist ja olemist.

Nii ei olnud ma pagemas, vaid lihtsalt uudishimulik, tahtsin kogeda uut. Eemal viibides sai nii mõndagi selgemaks. Muuhulgas tundsin, et minu jaoks on suur väärtus võimalus viibida oma juurte juures ning mind paeluvad lähedus ja sügavus, mis tekivad siis, kui olen oma keele- ja kultuuriruumis.

Lisaks mõistsin, kui palju vabadust ja võimalusi on Eestis enese arendamiseks ja tegutsemiseks. Ei ole liialdus järeldada, et saame elada peaaegu mitut elu: mistahes inimesed, kellega soovime kohtuda ja kellelt õppida, on meile lähedal ja hõlpsasti kättesaadavad. Meil ei ole suuri hierarhiaid, struktuure ja traditsioone ega neist tulenevaid takistusi ja viivitusi. Asjad saavad juhtuda kiiresti ning meie inimeste elud saavad tänu sellele olla mitmekihilised ja pakkuda imelisi eneseteostusvõimalusi.

Olete üks „Noored kooli” asutajaid 2006. aastal. Millised toonased otsused on taganud selle, et programm on nii tugevalt meie haridusellu juurdunud?

Minu mõte läheb kolmele asjaolule: pühendunud meeskond, eri osapoolte kaasamine ning lähedane võrgustik abilistest – toetajatest, ekspertidest, vabatahtlikest.

Noored kooli” meeskond oli (ja on senimaani!) väga pühendunud loomaks väärtust Eesti ühiskonnas ja hariduses, pidades silmas eesmärki, et iga meie laps saaks väga hea hariduse. See ei ole lihtsalt töö, vaid ka kirg ning soov panustada rohkem ja nutikalt ning võimaluste leidmine selleks. Minu jaoks algabki „Noored kooli” tugevast, targast ja pühendunud meeskonnast. See loob tingimused kogukonna tekkimiseks ja kasvamiseks ning laiapinnaliseks ühismõjuks.

Programmi ei loodud tühja koha peale ega üksi. Toimus lugematu hulk intervjuusid, fookusgruppe, kohtumisi ekspertide ning siht- ja sidusrühmade esindajatega, kaasati kriitilised osapooled. See võimaldas seada uus ettevõtmine püsti nii, et oli teada, millest selle ümber mõeldakse ning kuhu ja kuidas see kinnituda võiks. Usun, et just kaasamine aitab „Noored kooli” tegevusel jätkuvalt kasvada. Pidev kontakt eri osapooltega ning huvi nende vajaduste ja võimaluste vastu on võimaldanud oma tegevust pidevalt arendada.

Abiliste, toetajate, ekspertide ja vabatahtlike võrgustik ongi minu jaoks „Noored kooli” DNA. See on ka meeskonna tarkus arendada ja hoida seda võrgustikku. Organisatsiooni igapäevatöötajate meeskond pole suur. Koos abilistega jõutakse teha rohkem ja nutikamalt. Väga oluline on toetajate ring, kes on panustanud programmi pikki aastaid. Nendeta organisatsiooni ei oleks.

2010. aastal sai teist endast kaheks aastaks õpetaja. Kui tihti tundsite, et alustav õpetaja on nagu piloot, kes püüab samal ajal lennukit juhtida ja ehitada?

Oi, seda tundsin päris järjepidevalt! Iga päev püüdsin luua parimas liikumisvalmiduses ja sobivaimat lennukit oma õpilastele, millega koos avarustesse põrutada. Seejuures jagus kogu aeg avastamist, mis on veel teadvustamata, puudu, milliseid oskusi ja teadmisi tuleb arendada.

On selge, et algaja on õpetajarollis kõigepealt ise õppija, aga nüüdseks tean palju rohkem, kui tähtis on, et alustav õpetaja ei oleks oma õppimises üksi, oskusliku ja süsteemse toeta. Vastupidine põhjustab nii alustava õpetaja heaolu langust kui takistab ka õpilaste arengut.

Uuringutest on teada, et just esimestel tööaastatel kujunevad välja harjumused, töövõtted, uskumused ja hoiakud, mida on edaspidi keerukas ja kulukas muuta. Seetõttu tuleb meil alustavate õpetajate esimestele tööaastatele senisest oluliselt rohkem ja teadlikumalt tähelepanu pöörata.

Mis läks koolis teile kõige enam hinge?

Mõtlen õpilaste lugudele. Näiteks, kuidas juba 12-aastasena suures osas iseenda eest hoolitseda, kui üks vanematest on surnud ja teine töötab Soomes, et perele elatist teenida. Ja mis oleks võinud minna teisiti sama vana õpilasega, keda haaras elu juba nii, et koolis toimuv sellega sammu pidada ei suutnud.

Nende ja paljude teiste õpilaste lugude kõrval on minu jaoks lood õpetajatest ja koolijuhtidest – et teadvustataks enda tegevuse mõju, märgataks ja hoitaks iga õpilast ning õpitaks järjepidevalt, et luua paremat arengukeskkonda. See on suur töö, millest sõltub väga palju.

Miks ikkagi koolist ära tulite?

Jätkates inspiratsiooni ja küsimustega, mida õpetajana töötamine minus tekitas, ei olegi ma koolist eemal: nüüd teen koostööd koolide ja partneritega. Ikka selle nimel, et õppimine ja enesearendamine oleks tähenduslik võimalikult paljudele õpilastele.

Olete koos mõttekaaslastega asunud seisma alustavate õpetajate toetamise eest ja loonud võrgustiku, mille põhimõtteid järgitakse juba enam kui 40 koolis. Kuidas koole kaasate? Millal saab öelda, et see ongi aidanud õpetajail kooli jääda?

Usun, et meie võrgustiku liikmete kogemused ja teod kõnelevad järjest rohkem. Info püüame teha maksimaalselt kättesaadavaks, saadame selle otse kõigile Eesti koolijuhtidele e-postkasti. Võrgustik on avatud liitumiseks kõigile koolijuhtidele. Praegu oleme keskendunud üldhariduskoolidele, aga on näha ja kuulda, et sama tähtis on alustavate õpetajate toetamine lasteaedadele ja kutseõppeasutustele.

Juba praegu teame, et meie algatus on aidanud alustajatel õpetajatööd alustada. Jätkame selles vallas õppimist ning lahenduste katsetamist ja nende mõju uurimist. Süsteemselt saame rääkida mõjust, kui näeme muutusi riiklikes numbrites – kui pärast esimesi tööaastaid lahkub oluliselt vähem õpetajaid kui praegu.

Mida peaks tegema teisiti, et noori õpetajaid kooli tuleks?

Peame laskma lahti ootusest, et on olemas võluvits ja see on kellegi kolmanda käes. Õpetajate järelkasvu tagamiseks saame samme astuda kõik, et tekiks sünergia. Võrreldes praegusega võiks peagi olla teisiti see, et paigas on eri osapoolte tegevust selgelt koordineerivad rollid.

Õpetajaameti tähtsaimad saadikud on jätkuvalt need, kes parasjagu koolis oma igapäevast tööd teevad. Nende kaudu tekib noortel kogemus ja arusaam: õppimine ja õpetamine on oluline, vajalik, innustav ja äge tegevus ning eneseteostusvaldkond. Selle kinda – mõelda oma saadikurollile õpetajana ning kujundada sellest lähtuvalt oma tegevust senisest teadlikumalt – viskangi nüüd meie õpetajatele ja koolijuhtidele. Ise luban nii alustavat õpetajat toetava kooli kui teiste algatuste juures olla järjest paremaks toeks.

Mis on järgmine projekt?

Jätkan mõttetööd ja tegevust ikka sama põhiteema ümber: kuidas saaksime õppijate arengut paremini toetada.

 


KOMMENTAARID

 

Iiris Oosalu, Noored kooli” valiku- ja vilistlassuhete juht:

Minu ja Triinu teed ristusid kaheksa aastat tagasi „Noored kooli” 4. lennus. Triin on õppija, muutuste eestvedaja, kes minu arvates kehastab ägedat sümbioosi unistajast ja tegutsejast. Imetlen, millise pühendumuse, hoolivuse ja visadusega Triin väljakutseid vastu võtab. Ta näeb suurt pilti, usub muutuste võimalikkusse ja koostöö jõusse. Triinuga kohtudes tõmbab tema avatud ja lahke olek ning selge sihikindel silmavaade kaasa ja inspireerib andma ka enda panust. Triin on kohal igas hetkes.

 

Eevi Kooskora, Triinu emakeeleõpetaja Elva gümnaasiumis:

Mäletan Triinu väga hästi. Igati tubli ja tark tüdruk. Koolis oli ta tagasihoidlik, põhjalik ja õpihimuline. Kõigi vastu sõbralik ja abivalmis. Jälgin Triinu käekäiku huviga ja rõõmustan ta agara tegutsemise pärast selles vallas.

Edu talle igas mõttes!

 


Triin Noorkõiv

Hariduskäik

  • 1999–2004 Tartu ülikooli majandusteaduskond Baccalaureus artium majanduspoliitika ja rahvusvahelise juhtimise erialal (võrdsustatud magistrikraadiga)
  • 1997–1999 Tallinna inglise kolledž
  • 1990–1997 Elva gümnaasium
  • 1988–1990 Tallinna reaalkool

Töökäik

  • 2016–… „Alustavat õpetajat toetav kool”, eestvedaja
  • 2016–… omanäolise kooli arenduskeskus, haridusalgatuste arendusjuht
  • 2007–… „Tagasi kooli” eestvedaja (kuni 2014), nõukogu liige (alates 2014)
  • 2012–2016 haridus- ja teadusministeerium, analüüsiosakonna nõunik, õpetajaosakonna peaekspert
  • 2010–2014 Tallinna ühisgümnaasium, inglise keele ja karjääriõpetuse õpetaja
  • 2007–2010 „Noored kooli”, kommunikatsioonijuht, värbamise koordinaator kommunikatsiooni, turunduse ja valiku juht
  • 2005–2010 vastutustundliku ettevõtluse foorum, arendusmeeskonna liige, koolitaja ja konsultant
  • 1999–2007 Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskus, projektimeeskonna liige
  • 2005–2006 DHL Logistics Management University Hiinas, koolituskoordinaator, e-õppe projekti spetsialist
  • 2004–2005 AIESEC Singapur, liikmete koolituse ja arenduse valdkonnajuht
  • 2002–2003 AIESEC Eesti, liikmete koolituse ja arenduse valdkonnajuht

3 kommentaari teemale “Õpetajaameti suurim saadik on õpetaja ise”

  1. Tartu õpetaja ütleb:

    “Mida peaks tegema teisiti, et noori õpetajaid kooli tuleks?” Vastus sellele on mitte midagi ütlev, kuigi ta on tegelikult selge: palk peab olema tunduvalt kõrgem!

  2. Tartu inimene ütleb:

    Samuti ei saa vastust küsimusele, miks ta siis koolist ära tuli õpetaja ametikohalt? Kui see talle nii südamelähedane on, siis oleks kindlasti ka õpetajana olnud võimalus “suuri tegusid” teha.

    • Laine ütleb:

      Koolieluga on nii, et ei ole lihtne ette kujutada, milliseid olukordi ja sõlmi seal eriti murdeealistega tegelemisel ette võib tulla. Mõnikord on kambavaim isegi selline kui kooliteemalistes filmides.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!