Õpetajate Leht

Pallase stiilipidu Adamson-Ericu muuseumis

9. veebr. 2018 Liisi Selg Adamson-Ericu muuseumi haridustöö kuraator - Kommenteeri artiklit

Näituse „Kunstiühing Pallas 100. Sünd ja taassünd” vaade. Foto: Kristina Õllek

Värskelt avatud näitusel Adamson-Ericu muuseumis pakuvad kunstiühing Pallas ja modernismi maaletoojad nii mõtteainet, eneseharimisvõimalusi kui ka värvimängu.

Käesoleval aastal tähistame koos Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga veel mitmeid olulisi tähtpäevi rahvusriigi kontekstis. Üheks märkimisväärseks verstapostiks kunstimaastikul oli kunstiühingu Pallas loomine 21. jaanuaril 1918. aastal.

Pallase nime teavad paljud. Mõiste ise on aga mitmetahuline. Pallas seostub eesti kultuuriloos nii kunstiühingu, kunstikooli kui ka omaette kunstnike koolkonnaga. Kõige enam teatakse vahest 1919. aastal ühingu asutatud kunstikooli – Eesti esimest kujutava kunsti alast kõrgharidust andvat asutust, mis tõstis siinse kunstihariduse Euroopa tasemele. Selle õnnestunud ettevõtmise taga olnud ühing korraldas lisaks hulgaliselt näitusi, tutvustas ja levitas kunsti ning algusaastatel ka kirjandust, ja jõudis – enne sundlikvideerimist 1940. aastal – algatada Tartu Kunstimuuseumi loomise, olles koondanud selleks eraldi kunstikogu.

Näitus „Kunstiühing Pallas 100. Sünd ja taassünd” Adamson-Ericu muuseumis

Kunstiühingu Pallas 100 aasta juubelit tähistatakse Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3) värskelt avatud näitusega „Kunstiühing Pallas 100. Sünd ja taassünd”. 3. juunini avatud näitusel esitletakse ühingu sünni ja taassünniga seotud isiksusi põhiliselt kunstiteoste kaudu.

Väljapaneku teeb elamusrikkaks otsingute paljusus ja pallaslaste värvikäsitlus. „Valguse ja varju ning värvilahenduste koosmängus ongi Pallase koolkonna tugevus ning ajaproovile vastu pidanud eripära,” märgivad näituse kuraatorid, kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets ja kunstiajaloolane Ülle Kruus.

Noored modernistid ja kunstiühing Pallas

Kunstiühing Pallas oli oma algusaastatel suuresti sõpruskond. Sarnaselt mõtlevate, Euroopas palju reisinud ning sealsetes kunstikeskustes (Pariis, München) hariduse saanud inimeste ring, keda ühendas modernistlik mõttelaad, kirglik soov luua ja areneda ning muuta Eesti kultuuripilt kaasaegsemaks ja euroopalikumaks. Kunstiühing Pallas koondas lisaks kunstnikele ka teiste alade inimesi: kirjanikke, arhitekte, kunstiloolasi ja -toetajaid. Peamine oli ühingu (asutaja)liikmete nooruslik suhtumine ja mõtete värskus. Seetõttu mõjuvad modernismiideedest tulvil jäädvustused kunstis noorelt ka praegu, sada aastat hiljem. 1918. aastal loodud kunstiühingu nimevalik oli samuti teadlikult euroopalik, mitte eestipärane, nagu oli olnud näiteks kirjanike rühmitusel Siuru või noorte kujurite ühingul Vikerla. Sellega positsioneeriti end selgelt rahvusvahelisel suunal.

Muuseumitunnid õpilastele: „Stiilipidu” ja „Toonimeistrid”

Kooliõpilastele saab Pallase lugu tutvustada Adamson-Ericu muuseumi näitusel haridusprogrammides kahele eri vanuseastmele. Põhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumile suunatud muuseumitunnis „Stiilipidu” räägitakse 20. sajandi esimeste kümnendite stiilikirevusest kunstiajaloos ja nende moodsate muutuste leidumisest Pallase kunstnike loomingus, samuti modernismi sisemisest püüdest end pidevalt ületada ning teostes leiduvatest kunstnike minapeegeldustest. Muuseumitunnis on kesksel kohal ühingu asutamisega seotud loov­isikud Aleksander Tassa, Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Uuritakse eri stiile (ekspressionism, konstruktivism, impressionism, juugend jmt) 20. sajandi alguse Eesti kunstis. Tunni lõpus saab vaataja kunstnikega koha vahetada ning proovida töötoas kätt monotüüpiatehnikas teose loomisel.

Algklassiõpilastele on kohandatud Pallase koolkonna kunstnike värvitunnetuse ja käekirjaga esmase tutvuse tegemiseks muuseumitund „Toonimeistrid”. Tund näitlikustab eri toonide saamist põhivärvidest. Maalidelt valitakse välja mõned toonid ning püütakse koos arutledes ja katsetades need valmis segada. Lapsed kehastuvad toonimeistriteks, kelle ülesanne on maalida ka ise üks eriti värvikirev pilt.

Publikuprogrammid täiskasvanutele

Näitusega kaasnevad mitmed ajastut avavad teemaõhtud:

  • 15. veebruaril kell 17 „Pallase sünd”
  • 19. märtsil kell 16 „Tantsukunsti sünd. Gripenbergi skandaal”
  • 12. aprillil kell 17 muusikaõhtu. „Pariisi taeva all”
  • 19. aprillil kell 17 „Kunstiühingu Pallas taassünd 1988–1999”
  • 10. mail kell 17 „Helikunsti sünd”

Lisaks toimub näitusest inspireerituna täiskasvanute kunstikursus „Teistmoodi teisipäev” 06.02, 20.02, 10.04, 08.05 kella 17.30.–19.30, mida juhendavad professionaalsed kunstnikud Loit Jõekalda, Tiit Pääsuke, Kristiina Kaasik, Maria-Kristiina Ulas.

 

Adamson-Ericu muuseumi tegemistel tasub silma peal hoida adamson-eric.ekm.ee.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!