Tapjaklounid, kaitseinglid ja youtuber’id

23. veebr. 2018 Reet Hiiemäe „Koolipärimus 2018” üks korraldajaid - Kommenteeri artiklit

Kirjanik Mika Keränen ja eelmise kogumisaktsiooni üks korraldajaid Piret Voolaid 2006. aastal Soomes Roihuvuori algkooli eestikeelsetes klassides koolipärimust kogumas. Foto: Andres Kuperjanov

 

24. veebruarist 24. maini toimub koolipärimuse kogumisaktsioon „Koolipärimus 2018”. Ootame aktiivset osavõttu.

Koolipärimuse kogumine algab Eesti Vabariigi 100. aastapäeval. Kaasa saavad lüüa kõik 4.–12. klassi õpilased ja kutsekooliõpilased üle Eesti, täites kas elektrooniliselt või paberil küsitluskava. Vastata saab ka vene keeles. Õpetajad, kes soovivad oma klassi(de)ga osaleda, leiavad kogu vajaliku lisainfo veebilehelt www.folklore.ee/kp.

13. märtsil toimub koolipärimuse kogumise hetkeseisu ja kogumisviiside tutvustamiseks Tartus õpetajate koolituspäev „Tapjaklounid, kaitseinglid ja youtuber’id: koolipärimus 2018”, mille kava ja teave koolituspäevale registreerumise kohta leidub samuti projekti veebilehel http://www.folklore.ee/kp/2017_18/kp_6s.pdf.

Koolipärimuse kogumise põhifaasis ootame lisaks küsitluskava vastustele sisukaid õpilasuurimusi, oleme valmis abistama õpilastele uurimistööde teemade leidmisel ja nende juhendamisel.

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel toimuva projekti patroon on kirjanik Mika Keränen. „Koolipärimus 2018” valiti muuhulgas Euroopa kultuuripärandi aasta üheks sõlmsündmuseks.

Mida põnevat koolipärimuse katseprojekt andis?

Kogumisaktsiooni põhifaasi valmistas ette detsembris toimunud katsefaas, mille käigus laekus üle 300 täidetud küsitlusankeedi. Kõige altimad olid õpilased vastama küsimustele nimede (iseenda hüüdnimed, lemmikloomanimed), vaba aja veetmise ja fänluse, ent samuti hirmude ja usundiliste kaitseviiside kohta. Vähem ärgitasid vastama küsimused tähtpäevade tähistamise ja huumorikasutuse teemal (näiteks kurdeti, et kõik anekdoodid on juba liiga teada ega paku seetõttu huvi).

Ootuspäraselt on Eesti kodudes kõige populaarsemad tähtpäevad jaanipäev ja jõulud, kuid mainiti ka munade värvimist ja mardiskäimist. Kooli­traditsioonide kirjeldused viitasid koolide pingutusele õpilaste koolielu meeldejäävaks ja huvitavaks muuta, näiteks mainiti Muhu saarel toimuvat Lembitu retke, jüriöö jookse, mardipäeva kostüümivõistlusi, talendisõusid, rebastenädalat, playback-võistlusi, stiilinädalaid, rahvaste ja riikide teemanädalaid, pahupidipäeva, kooliöid, nurgakivipäeva (10. klassile teklite kätteandmise päev).

Huumorikasutuse osas domineerisid katsematerjalis traditsioonilised teemad, näiteks blondiinianekdoodid, Juku-anekdoodid, Tiku ja Taku lood, ent oli ka uudseid pärleid, näiteks saime teada kuulujuttude liikumiskiirust mõõtva ühiku – 100 mutti tunnis. Lisaks olid mõned vanemad naljad saanud tänapäevase kuue.

Õpilaste mängudes kordusid samuti paljud varasemadki lemmikud, näiteks nooremate laste huvi politsei ja päti või trifaa (uka-uka) mängimise vastu ei rauge vist küll kunagi, ent mängude alguslugemises on „Üks helevalge tuvi” asendunud „Zuu-jee-faa-ga”. Võrdlemisi uudne on arvutimängude mänguline matkimine (näiteks kehastub üks laps arvutimängust teada tapjaviiruseks ja ajab teisi taga).

Katsefaasi materjal andis aimu huvitavatest tendentsidest eeskujude ja iidolite vallas, mis on eriti kõnekad võrdluses vanema materjaliga. Ühe 1922. aasta küsitluse järgi olid tolleaegsete poiste suurimad eeskujud väejuht Julius Kuperjanov, riigimehed Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts, ajaloolistest suurkujudest Christoph Kolumbus, tüdrukutel aga luuletaja Anna Haava ja kirjanik Friedebert Tuglas.

2017. aasta pilootfaasis mainisid õpilased eeskujudena kõige rohkem popkultuuri iidoleid, kuulsaid sportlasi või oma pereliikmeid. Pereliikmetest eeskuju võtmist märgiti sageli ka eelmise, 2007. aastal korraldatud koolipärimuse kogumisaktsiooni vastustes.

Õpilaste kartustes olid segunenud psühholoogilist laadi, reaalelulised ja üleloomulikud hirmud ning ootuspäraselt võis märgata tugevat meediamõju. Katsematerjalis välja joonistunud hirmude esiviisik oli tapjaklounid, pimedus, ämblikud, UFO-d/tulnukad ja kummitused. Mõningates vastustes mainiti küll usku tulnukate olemasolusse, kuid see ei seostunud niivõrd hirmu, kuivõrd uudishimuga. Leidus ka kirjeldusi tahtlikest kontaktivõttudest üleloomuliku maailmaga, kusjuures täheldada võis moderniseerumismomente, näiteks kirjeldati viise, kuidas on võimalik vaimudega telefonitsi suhelda.

Sul hakkab arbuus kõhus kasvama!

Mõnevõrra üllatav oli tõdeda, et meie pedagoogikaõpikute ja lastekasvatuse kursuste ajastul leidub endiselt arvestatav hulk lapsevanemaid, kes oma lapsi mitmel moel hirmutavad. Meetmete spekter ulatus reaalelulistest (näiteks hirmutamine telefoni äravõtmise või vitsaandmisega) kuni üleloomulikeni – mainiti kommi- ja kotionusid, kolli, näkki, lapsi söövat onu Vellot (üks kord), musta kaubikut (üks kord), UFO-sid. Samuti kohtas ohutule käitumisele manitsevaid hoiatusi, näiteks „kui arbuusiseemned alla neelad, hakkab arbuus kõhus kasvama” või „kui nätsu alla neelad, kasvavad kummikud jalga”.

Üldmuljena torkas materjalis siiski silma sõbralikkus. Kui 2007. aasta vastustes leidus vihjeid ka koolikiusamisele, pereprobleemidele või halvustavaid hüüdnimesid, siis 2017. aastal laekunud katsefaasi vastustes oli valdav soe ja positiivne õhustik. Jääb vaid loota, et see jätkub ka aktsiooni peagi algavas põhifaasis. Kuigi õpilased kirjeldasid mitmeid hirme, olid nad enamasti teadlikud ka kas realistlikest või üleloomulikest viisidest, mille abil hirmudest võitu saada. Siingi osutus oluliseks lähedaste inimeste roll, näiteks tajusid mitmed õpilased sidet oma juba siitilmast lahkunud vanavanematega ja tundsid nende üleloomulikku kaitset. Samuti mainiti kaitseingleid ja hingeloomi, mitmesuguseid kaitseesemeid (näiteks poolvääriskivid, kaelakeed või medaljonid). Vähem kirjeldati aktiivseid kaitserituaale, nagu näiteks: „Kasutan kaitseks täismõõdus ladinakeelset issameiet („Pater noster”), mida retsiteerin peast vigadeta” (17-a tüdruk).

Seega andis juba katsematerjal kõneka pildi tänapäeva laste ja noorte mõtete, tunnete ja uskumuste maailmast. Sellest tunduvalt suuremahulisema põhiaktsiooni „Koolipärimus 2018” vastused moodustavad ilmeka ajastudokumendi, millesse iga osaleja saab anda oma väikese panuse. Tublimaid osalejaid (nii õpilasi ja klasse kui ka õpilasi vastama suunanud õpetajaid) ootavad mitmesugused auhinnad. Koolipärimuse katseprojekti korraldamist on toetanud Euroopa Liidu regionaalarengu fond Eesti-uuringute tippkeskuse kaudu. Eesti sponsoritest on ettevõtmisele juba praegu õla alla pannud hasartmängumaksu nõukogu, rahvusooper Estonia, teater Vanemuine, Apollo, Eesti meremuuseum, Lennusadam, Viiking Spaa hotell, Estonia spaa ja Megazone.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!