ÕPL tellimine
aasta õpetaja gala
SEIKLUS
KULTUUR

Teistmoodi ajalooõpetus Taanis

9. veebr. 2018 Anu Viltrop Eesti sõjamuuseumi projektijuht - Kommenteeri artiklit

Peder Kragh räägib oma õpilastele Taani lipust Dannebrog’st. Legendi kohaselt kukkus see taanlastele taevast alla 15. juunil 1219, kui kuningas Valdemar Võitja sõdis Lindanise linnuse all. Tänu sellele võitsid taanlased lahingu. Dannebrog tähendas vana-taani keeles „taanide riie”. Foto: Peder Kragh

 

Taani koolis õpitakse oma riigi demokraatia ajalugu, eksamil hindab õpilast teise kooli ajalooõpetaja, õpetus lähtub õpiväljunditest, ainekavad on ekstreemselt vabad.

2017. aasta novembris toimus Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi eestvedamisel Eesti rahvusraamatukogus konverents „Suur põgenemine üle kahe mere”. See käsitles Teise maailmasõja aegseid põgenemislugusid mitmes paigas üle Euroopa. Konverentsil esines muuhulgas Peder Kragh, kes töötab aastast 2003 Taanis Greve gümnaasiumis ajalooõpetajana. Peder Kragh oli lahkelt nõus jagama oma töökogemusi Õpetajate Lehega. Teda küsitlesid Anu Viltrop Eesti sõjamuuseumist ning ajalooõpetaja Triin Viiron ja ajaloo-, filosoofia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Maarja Tinn Tallinna 32. keskkoolist.

Eestis on näiteks põhikooliastmes ajaloo õppeaines kuus kohustuslikku kursust, millest kaks käsitleb ainult Eesti ajalugu. Eesti ajalugu on integreeritud veel kolme moodulisse. Millistele teemadele keskendub ajaloo õpetamine Taanis?

Ma julgen oletada, et teie lähtepunkt on suuresti seotud Eesti riigi vanusega. Taani koolides on õppeprogramm ekstreemselt vaba, ilmselt kõige vabam kogu Euroopas. Meie õppekavad on väljundipõhised. Õppekavas on kirjas, millised oskused peab õpilane üht või teist teemat käsitledes omandama. Ajaloo kui õppeaine eesmärk on õpetada õpilasi nägema seoseid tänapäevaga ning arendada nende kriitilise mõtlemise oskust. Saan üsna vabalt valida, milliseid teemasid tunnis käsitlen ja kuidas neid õpetan. Loomulikult on mõned kohustuslikud teemad, näiteks Taani demokraatia ajalugu, antiikajalugu, renessanss, Euroopa integratsioon jms. Aga näiteks Euroopa integratsioonist rääkides võin keskenduda sellele, kuidas Euroopa Liit alguse sai, või hoopiski sellele, kuidas Eesti liitu integreerus.

Kui palju ja kui sageli keskendute ajalootundides Baltimaadele ja eriti Eestile?

Ma arvan, et suurem osa õpilasi ei õpi põhi- ega keskkoolis Baltimaade ajaloo kohta suurt midagi. Kui aga nende ajalooõpetaja tunneb Baltimaade vastu huvi, saavad tema õpilased neid teadmisi jällegi üsna palju. Minu tundides on Balti riikidest, sealhulgas Eestist päris palju juttu.

Aga kas Taani õpilased oma lipu sünnilugu ikka teavad?

Jaa, seda õpitakse juba algkoolis!

Kas Taanis on kooli lõpus (riiklik) ajalooeksam?

Eksam on ikka. Taanis on aga puhas juhus, milliseid eksameid õpilane kooli lõpus tegema peab. Riik otsustab, kes millisele riigieksamile läheb. See on nagu loterii.

Kuidas üldse korraldatakse eksamit, kui koolides käsitletav teemaring on niivõrd vaba?

Ajalooeksami valmistan oma koolis ette ise. Valin teemad vastavalt läbitud materjalidele. Moodustan allikakataloogid, tavaliselt 10–15 lehekülge allikaid iga teema kohta. Õpilane saab endale teemapealkirja ning allikakataloogi. Tal on 24 tundi aega püstitada teemapealkirjast lähtuvalt endale huvitav probleem, mille ta peab lahendama etteantud allikate abil. Kui ta neid allikaid ei kasuta, kukub ta eksamil läbi või peab väga veenvalt põhjendama, miks ta seda ei teinud. Eksam kestab pool tundi. Esimese kümne minuti jooksul presenteerivad õpilased valitud probleemiasetust, järeldust ning seda, kuidas nad allikate abil probleemi lahendasid. Umbes 15 minutit on pühendatud õpilase ja õpetaja dialoogile. Mina küsin ja õpilane vastab. Eksami viimased viis minutit on pühendatud hindamisele. Terve eksami aja viibib ruumis veel üks erapooletu ajalooõpetaja mõnest teisest koolist, kes paneb kuuldu põhjal hinde. Kuigi saan ka arvamust avaldada, on tema arvamusel rohkem kaalu. Selline süsteem on ühesugune kõikjal Taanis.

Ajalooliselt on Eesti õpetajad õpetanud enamasti üht õppeainet. Tänapäeval vaevab eriti maakoolides meid aga õpetajate nappus. Seetõttu on kasvanud ootus ja surve, et õpetaja suudaks anda mitut õppeainet. Kuidas see Taanis on?

Taani koolisüsteemis on väga tavaline, et õpetaja õpetab vähemalt kaht õppeainet, mõnikord ka kolme või nelja. Ehk vaid matemaatikaõpetajatel on piisavalt koormust, et piirduda ühe õppeainega. Ka mina olen terve oma õpetajaelu jooksul õpetanud kaht ainet: ajalugu ja füüsikat.

Ajalugu ja füüsika?! See on väga huvitav valik!

Minu teada on Taanis seitse inimest, kellel on samasugune õppeainete kombinatsioon. Ülikoolis oli füüsika minu põhiaine ja ajalugu kõrvalaine. Kuigi valik võib tunduda kummaline, ühilduvad ajalugu ja füüsika minu meelest väga hästi. Ka minu ülikooli lõputöö käsitles Taani füüsikut Nils Bohri ning tema kontakte Nõukogude Liiduga kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Ma kasutasin füüsika lõputöö tegemiseks väga palju ajalooteadmisi ja metoodikaid.

Eestis on käsil õppekava reform, mille eesmärk on aineid omavahel paremini lõimida. Näiteks tahame kombineerida ühiskonnaõpetust, inimeseõpetust ja ajalugu. Praegu on meil Eestis palju vaid ühe aine õpetajaid ning uus lähtenurk tundub pelutav. Samuti tähendab integreeritud õpe eri ainete õpetajate tihedat koostööd ja sellesse suhtutakse tihti halvasti.

Taanis on meil õppeaine nimega baasfilosoofia teooria. Selles saavad õpilased lahendada kompleksseid probleeme erinevate õppeainete abil. Kui 2005. aastal selline õppeainereform tuli, oli palju vastuseisu ning seesugune integreeritus tundus kohati väga kunstlik. Nüüd juba näeme ja teame, mis töötab ja mis mitte. Kaks korda õppeaastas, augustis ja jaanuaris, on meil koosolek, kus kõik ühe klassi õpetajad kohtuvad ja lepivad kokku põhipunktid järgmiseks poolaastaks. Samuti lepivad aineõpetajad kokku ühiseid tegevusi. Pikaajaline planeerimine ja tihe omavaheline suhtlus on väga olulised.

Kuidas õppeaineid integreerida, et see oleks ka sisukas?

Näiteks Taani ajaloo teemat saame käsitleda koos taani kirjandusega. Saame kõrvutada 100–150-aastast perioodi ja õpilastega koos võrrelda, kuidas on ajalugu ja kirjandus kõrvuti arenenud. Samuti püüame pidada integreeritud tundi, kus vaatame teemasid samaaegselt ajaloo-, loodusteaduste ja taani kirjanduse aspektist. Näiteks Taani 18. sajandi valgustusajastu pakub selleks põnevaid võimalusi. Sel ajal olid filosoofia ja loodusteadused omavahel tihedalt seotud ning usuti, et igal küsimusel on asjakohane vastus, nagu moodsal teadusel ikka. 19. sajandi alguses haaras meid endasse romantiline periood, kus usuti, et elu on alati rohkemat kui see, mida me näeme ja katsuda saame. Usuti, et on olemas teispoolsus, jumalad. Kogu loodus usuti olevat jumala antud ja inimesed ei saavat kunagi mõista elu kõiki aspekte. Kirjanduses on näha, et sellel ajaperioodil kiigati igatsevalt viikingiajastu poole, sest toona elasime me loodusega kooskõlas.

Eesti õpilased saavad PISA testides suurepäraseid tulemusi, kuidas Taaniga lood on?

5–6 aastat tagasi käisid meie kooli õpetajad Soomes, et uurida, mis on soomlaste edukuse saladus PISA teste tehes. Saime teada, et Soomes käsitletakse üht teemat kaheksa nädalat ja siis tuleb kohe eksam. Sellist süsteemi me küll ei taha! Taanis hindame me kõrgelt õpilaste omavahelist koostööd ning seda, et neil oleks klassis koos hea. Isegi Taani poliitikud on hakanud aru saama, et PISA test ei ole kuigi hea mõõdik õpilaste oskuste mõõtmiseks.

Meile näib, et Eesti lapsed ei ole koolis väga õnnelikud. Tüdrukud kipuvad olema stressis, sest tahavad saada parimaid hindeid. Poistes tekitab stressi arusaamatus, millist praktilist kasu nad õpitust saavad. Kui õnnelikud on Taani õpilased?

Mulle tundub, et üldiselt on lapsed Taani koolis üsna õnnelikud ja õpihimulised. Muret teeb see, et meie hindamissüsteem on suunatud edule. Paljud keskkooliõpilased, eriti tüdrukud, tajuvad survet saada vaid maksimumhindeid. Samuti on palju poisse, kellel oleks potentsiaali õppida väga hästi, aga ometigi nad ei tee seda. Nad kukuvad koolist välja ning avastavad alles 20. eluaastate keskel, et peaksid kooli ära lõpetama ning midagi kasulikku ette võtma. Taanis oleme püüdnud survet leevendada sedasi, et kolme esimese kuu jooksul saavad õpilased hinnete asemel vaid kirjalikku tagasisidet.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!