Uuring: Eesti üliõpilaskond on üha mitmekesisem

22. veebr. 2018 HTM - Kommenteeri artiklit

Üleeuroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent andmetel on nii Eesti üliõpilaskonna vanus kui ka muu taust üha mitmekesisem. Viiendik tudengitest on üle 30-aastased, iga viies on lapsevanem ning kaks kolmest töötavad õpingute ajal.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaeksperdi Janne Puki sõnul osutavad uuringu tulemused sellele, et elukestev õpe mõtteviisina on omaks võetud. „Õppimine on muutumas aktiivse eluhoiaku osaks ja inimesed õpivad muude kohustuste kõrvalt,” ütles Pukk. „See tähendab, et peame pöörama rohkem tähelepanu tudengite erinevast taustast tulenevatele vajadustele, samuti töötamise ja õppimise ühitamisele nii, et õppe kvaliteet ei kannata. Mida mitmekesisema taustaga on meie üliõpilased, seda enam on vaja paindlikke valikuvõimalusi – nii õpingute alustamisel ja õppe korraldamisel kui ka mobiilsuse ja praktika osas.”
Töötamine on üliõpilaselu lahutamatu osa
Õpingute ajal töötab 66% üliõpilastest. Keskmiselt töötab üliõpilane 31 tundi ja pühendab õppimisele 33 tundi nädalas. Oma elukorraldust ja rolli määratledes ütlevad enam kui pooled  (54%) töötavatest üliõpilastest, et nad on ennekõike töötajad, kes õpivad töötamise kõrvalt.
Praxise hariduspoliitika analüütiku Eve Mägi sõnul näitavad üliõpilaste töötamise sagedus, põhjused ja ajakasutus, et töötamine on üliõpilaselu lahutamatu osa. Kuigi 77% üliõpilastest töötab selleks, et elamiskulusid katta, ei töötata ainult raha pärast. „Näeme, et õpitav eriala ja töökogemus on omavahel tihedalt seotud ‒ enam kui pooled töötavatest üliõpilastest on ametis erialasel tööl ja 69% üliõpilastest soovib töötada kogemuse saamiseks,” ütles Mägi. „Üliõpilased valivad töötamise, sest peavad äraelamise kõrval tähtsaks oma konkurentsivõimet ja erialase kogemuse omandamist.”
Eesti üliõpilased sisenevad tööturule varakult, 20‒24-aastastest üliõpilastest töötab regulaarselt juba 41%. Analüüs näitab, et üliõpilaste töötamise tõenäosuse ja vanemate sotsiaalmajandusliku tausta vahel ei ole otsest seost.
Tööl käivate õppurite arvukust seletab suures osas Eesti üliõpilaskonna vanuseline mitmekesisus. Üliõpilaste keskmine vanus on 26 aastat ja sellega eristub Eesti paljudest Euroopa riikidest, kus keskmine vanus on veel 25 või alla selle. „Kui doktoriõpe välja jätta, on meil rohkem kui viiendik õppijaid 30-aastased või vanemad,” ütles analüütik Eve Mägi. „72% neist on lapsevanemad ja 87% töötab õpingute ajal. See tähendab, et meil on kõrghariduses palju täiskasvanud inimesi, kelle jaoks on õppimine vaid üks nõudlikest elusfääridest, mis võistleb aja ja tähelepanu pärast teiste elu tahkudega – eelkõige pere- ja töökohustustega.”
Üliõpilaskonna mitmekesistumisega on paljuski seletatav ka mobiilsuse vähenemine. Suurenenud on nende üliõpilaste osakaal, kes ei plaani minna õpingute ajal lühiajaliselt välisriigi kõrgkooli õppima. Peamisteks takistusteks peetakse kaasnevaid rahalisi kulutusi, lahusolekut lähedastest ja tasustatud töökoha kaotust, samuti takistusi välisriigis saadud õpitulemuste ülekandmisel. Ministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk märkis, et mobiilsuse ergutamiseks oleks vaja uute mobiilsusprogrammide väljatöötamisel senisest enam arvestada eri sihtrühmade võimaluste ja vajadustega. Samas tõi ta positiivse suundumusena välja, et Eestis on järjest rohkem välisüliõpilasi ja -õppejõudusid, mis loob võimaluse „rahvusvahelistumiseks kodus”.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!