Archimedes

Ettevõtluspisikuga nakatamine

29. märts 2018 Elbe Metsatalu Eesti ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi esimees - Kommenteeri artiklit

Vändra gümnaasiumi ettevõtlus- ja karjäärinädala töötubades ja loengutes tutvustasid ülikoolid õpilastele oma tegemisi. Fotod: Margit Kadak

 

Eesti ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi ja Innove eestvedamisel on „Edu ja tegu” programmi käigus valminud plaan, kuidas lõimida ettevõtluspädevus kõigisse õppeainetesse ja lõimimine on lahti kirjutatud ka ainekavade õppeprotsessi kirjeldustesse.

Selle töö tegid ära 15 aineõpetajast oma valdkonna spetsialisti ja tulemus peaks olema õpetajatele ainetundides ettevõtlikkuse ja ettevõtluspädevuse kujundamisel toeks. „Edu ja tegu” üldhariduse töörühmas saavad kohe valmis ka uued ettevõtlusõppe ainekavad põhikoolile ja gümnaasiumile, mis on kooskõlas ja ühtlustatud kutseõppes rakendatavate ainekavadega ning järgivad ettevõtluspädevuse arendamist noortes.

Kuidas suurendada ettevõtlusõppe võlu?

Paljud koolijuhid ja lapsevanemad kipuvad endiselt pidama ettevõtlusõpet ja ettevõtluspädevust üheks kitsaks alaks, mis valmistab ette ärimehi. Tegelikult peab iga tulevane töötaja mõistma ettevõtte toimimist, saama aru, kuidas kujuneb palk ja tootlikkus, milline on meist igaühe roll riigi ja enda heaolu kasvus jne. Me võime kuulata rokkar Tanel Padarit, aga samas tasub koolilastel teada, et ta on rokkarina ettevõtja. Ettevõtjad on ka hambaarstid, giidid, taksojuhid, ettevõtlus on igal pool.

Ettevõtlusõpe valmistab ette iseseisvalt toime tulema ning teadmistele lisaks annab juurde julgust ise ettevõtjaks hakata, oma ideid ükskõik mis valdkonnas ellu viia. Ettevõtlus- ja majandusõpetajate seltsi 22 tegevusaasta jooksul on mõned koolid paistnud teistest rohkem silma, kuid rõõmuga kinnitan, et igas Eesti nurgas on ettevõtlusõpet edendatud.

Kui gümnaasiumiõpilaste seas on hakkajaid noori, kes kooli juhtkonda vajadusel survestavad ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lisama, siis põhikoolis on oluline kaasata lastevanemaid ja teha neile selgeks, et ettevõtlusõpet ei tehta üksnes tulevaste ettevõtjate kujundamiseks. Majandusteadmised ja ettevõtlikkus kuluvad elus toimetulekuks igaühele ära. Toeks on, kui lapsevanemaid võimalikult palju õppetegevustesse kaasata.

Näen ise enda viienda klassi õpilaste miniminifirmade tegevusest, et lastevanemate suhtumine muutub järjest toetavamaks, kui neid informeerida, anda õpilastele ülesandeid, kus nad kaasavad vanemaid ja nemad omakorda näevad laste tublidust, hakkamasaamist ja arengut.

Südame teeb eriti soojaks, et kui kooli jõuavad lapsed, kelle vanemad on juba ise koolis ettevõtlus- ja majandusõpet omandanud. Sama on ettevõtjatega, kes järjest paremini mõistavad vajadust uue põlvkonna ettevõtlikkust kujundada ja on nõus koolidega koostööd tegema. Mis puutub ettevõtlikkuskonkurssi „Edu ja tegu”, siis minu viiendikes on juba nii palju ettevõtlikkust, et esimese raadioreklaami järel tulid nad uurima, kas nemad saavad ka osaleda.

Hea sõna annab hoogu juurde

Ettevõtlusõppe vedajate seas on häid eeskujusid palju. Koolijuhtidest arendab Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits koos meeskonnaga ettevõtlikku vaimu ja ettevõtlusteadmisi oma õpilaste hulgas. Ta on küll alles noor koolijuht, aga tal on selge visioon ja kolleege innustav suhtumine ettevõtlikkusse ja ettevõtlusõppesse.

Suurepärased on ettevõtlikkuse kujundamise tulemused Vändra gümnaasiumis. Sealne kollektiiv korraldab loovalt – igal aastal eri nurga alt – ettevõtlusnädalaid, teeb koostööd kohalike ettevõtjate, vilistlaste, ülikoolide teadlaste ja lastevanematega. Üks eestvedaja on algklassiõpetaja, ka meie seltsi liige Silja Enok, teda toetavad gümnaasiumi majandusõpetaja Riina Sikkal, direktor Marget Privits ja kolleegid.

Ettevõtlikkuse lõimimine ainetundidesse ning kõigi õpetajate ühine arusaam ettevõtlikkusest ja ettevõtluspädevusest on väga oluline, siis toimib ka koostöö ja õpetajad hakkavad pöörama tähelepanu õpilaste ettevõtlikkuse kujundamisele. Siin on hea näide Kuressaare ametikool, kus õppejuhi Jane Mägi vedamisel on koolitatud peaaegu kõiki õpetajaid, üheskoos kujundatakse ettevõtluspädevust ja koolis tegutsevad õpilasfirmad. Tublit tööd teeb Tartu kutsehariduskeskus meie seltsi liikme, õpetaja Tiina Aidniku eesvedamisel.

Paljud koolijuhid ja õpetajad toovad ettekäändeks suure üldainete mahu ja vähesed võimalused, miks ei saa ettevõtlusõpet kooli õppekavasse lülitada, eriti põhikooli kolmandas astmes. Ometi on koole, kus läbi kõigi kooliastmete seda tehakse. Näiteks Raeküla põhikool Pärnus, kus õpilastele antakse heal meelel võimalus vedada ja vastutada, samuti Tallinna 21. kool, kes sai 2017. a Euroopa ettevõtliku kooli tiitli. Eriti vahvaks teeb nende õpetuse see, et ettevõtlustundidesse ja õpilasfirmade juhendamisse kaasatakse väga palju ettevõtjatest mentoreid. Maakoolidest on aastaid ja järjepidevalt seda teinud Värska gümnaasium ja Rõuge põhikool, Põlva kool jt.

Ettevõtlikke noori õnnestub kujundada õpetajal, kes ise on loov, ettevõtlik ja innustunud, soovib sütitada ja tahab pingutada, näeb raskustes võimalusi ja on valmis ennast selleks arendama.

Soovin kõigile ettevõtlikkust, sihipärast pingutamist ja eduelamusi!

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!