LOODUSHARIDUS
SEIKLUS OPL

Ideaalne maandumisplats noorele mehele

29. märts 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Igas koolitunnis võiks olla üks õpetaja nali, arvab Jõhvi põhikooli noor õpetaja Hendrik Pillmann.
Kuid naljadel on piirid. Vaja on vastastikust austust. Foto: Noored Kooli

 

Olen algusest peale end koolis hästi tundnud – pulmaisana olen harjunud igasuguseid inimesi juhtima,” tõdeb Jõhvi põhikooli geograafia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Hendrik Pillmann ja lisab, et ideaalse maandumisplatsi on talle loonud ka Eesti haridussüsteem, kus noori mehi napib.

Tartu ülikoolis riigiteaduste bakalaureuseõppe lõpetanud Hendrik Pillmann liitus „Noored kooli” programmiga tuttavate mõjutusel, kes olid sama teed pidi õpetajatööle sattunud ning oma eluga rahul. Kuna Pillmann oli kõrvalerialana ajalugu tudee­rinud, oleks ta kooliski sama ainet õpetanud. Aga ajalooõpetaja pakkumisi oli programmis väga vähe ja nii jõudis ta hoopis geograafia ning ühiskonnaõpetuseni.

Sõelale jäi Jõhvi, kust on hea liikuda pere juurde Tartusse ja Tallinna programmi koolitustele. Vähemasti üks tuttav õpilane oli juba ees – Jõhvis elavad elukaaslase õde ja vend. „Seega Jõhvi valis mind ja mina Jõhvi,” ütleb Pillmann.

4. septembril kell 10.10 algas noore õpetaja esimene täispikk tööpäev. „Väike värin oli vast sees, aga mitte midagi erilist,” meenutab Pillmann. „Lennukaaslased mäletavad, et kui minult küsiti, mida ma kardan, vastasingi: ei karda midagi.”

Tunde ette valmistades toetub Pillmann mitmele vaalale: häid materjale kolleegidelt leidub nii „Noored kooli” varasalvedes kui ka veebis, raamatukogus, ülikoolis.

Tänapäeva õpetaja jaoks on palju tööd ära tehtud,” märgib Pillmann. Võta kas või ERR-i saadete arhiiv lahti. Kui tunnis peaks aega üle jääma, vaadataksegi õpilastega ETV loodussarjadest katkendeid. Ja muidugi ammendamatu YouTube.

Minu asi on vaid õiged asjad üles otsida ja tunni teema konteksti asetada. Ise ei pea midagi tootma. Õpetaja on tore olla!” ütleb Pillmann.

Vahepeal laseb ta tunnis õpilastel ka nutiseadmeid kasutada, et teha interaktiivseid viktoriine, grupitööd.

Küsi kohe

Ühiskonnaõpetuse tundides laseb õpetaja otsida infot kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide lehekülgedelt ja lõimib ühiskonnaõpetust geograafiaga.

Niisama telefoni kasutamist tunnis ma ei poolda, pole vaja liiga palju segavaid faktoreid, mis hajutavad tähelepanu,” ütleb Pillmann.

Noored kooli” programm pakub alustavale õpetajale tugevat ainedidaktiku tuge. Inspiratsiooni on andnud ka Eiki Bergi poliitgeograafia loengud ülikooli ajast.

Kui tekib mõni küsimus, saab abi kooli mentoritelt. „Küsin kohe, kui vaja, tühimikku ei tohi tekkida,” ütleb Pillmann. „Moodsa inimesena tarbin palju infot interneti kaudu ja uurin ka ise, ei näita üles laiskust. Aga kui küsimused ikkagi jäävad, uurin spetsialistide käest. Teavet on palju, noorematel inimestel on infokilde, mis kipuvad segamini minema. Siis tulevadki vanemad inimesed, kel info on arhiveeritud, ja aitavad meid välja.”

Pillmanni hinnangul meeldivad õpilastele ühiskonnaõpetuse tunnid rohkem kui geograafia. Üks põhjus on võimalus avaldada oma arvamust eluolu ja ühiskonnas toimuva kohta. Ilmaasjadega kursisolek on klassiti erinev. Vanemad õpilased teavad ja saavad rohkem aru. Aga uudiseid tarbivad noored siiski minimaalselt ja see pole nii mitte ainult Jõhvis. „Pigem pakuvad õpilastele huvi kollase taustaga uudised, näiteks mis soengu tegi keegi kuulsus, seda arutatakse koolis rohkem kui poliitikat,” ütleb Pillmann.

Skandaal koduõuel

Õpetaja proovib ergutada noori uudiseid lugema. Seob näiteks tunni- või kodutöö ülesandega infot otsida. Aga on tunda, et seda tehakse vastumeelselt.

Päris palju oli üllatusi, kui õpilased avastasid seitse kuud hiljem, et nende koduvallas on olnud mitmeid skandaale.

Küll aga pakuvad huvi vene ja eesti ühiskonna vastandumise teemad. Pillmann tahabki edaspidi uurida ja täpsemalt teada saada, kuidas vene ja eesti kodukeelega lapsed uudiseid tarbivad, millise kanali arvamusele tuginevad ja kas nende seisukohtades on erinevusi.

Kui põhikooli lõpetanud gümnaasiumi lähevad, toimub harjumustes ja huvides ehk suurem muutus. Loodan, et olen selleks alged loonud,” sõnab Pillmann. „Näen juba praegu, et nad on muutunud maailmale avatumaks, kui septembris olid.”

Hendrik Pillmann on „Noored kooli” kodulehel kirjutanud enda tutvustuseks, et iga õpilasega tuleb suhelda positiivselt ja julgustavalt. Seda liini püüab ta ka jälgida. Igas tunnis võiks olla ka üks õpetaja nali. Kuid kuskilt lähevad piirid. Vaja on vastastikust austust. Pillmanni kinnitusel tajuvad seda mõlemad osapooled.

Õpetajate päeval andsid õpilased Pillmannile kõige chillima õpetaja tiitli. „Võin olla ka chill, aga pigem olen endast jätnud ikka karmi mulje,” arvab Pillmann.

Jääb ka hingamisaega

Erinevalt paljudest noortest õpetajatest pole Pillmann end tundide ettevalmistamisse ära uputanud. Kui kool läbi, käib ta treeningul. Pikka aega on hobiks olnud jäähoki.

Koju jõudnud, püüab ta paari tunniga järgmise päeva ette valmistada ja leida õhtul aega hingamiseks või lugemiseks.

Ei tohi ennast kaotada, peab saama puhata, et tunde hästi läbi viia,” sõnab Pillmann. „Mul on kõik tasakaalus. Hea planeerimise tulemusel olen oma ainekavadega seal, kus peab olema. Olen selle aastaga tohutult palju õppinud.”

Kas tõesti raskusi polegi?

Kõige raskem oli algul oma perest eemal olla,” tunnistab Pillmann. „Nüüd olen harjunud ega muretse enam. Istun kohvri otsas ja liigun pidevalt Tartu ja Tallinna vahet. Juba ongi kevad käes.”

Ja üleüldse võiksime rohkem rõõmutseda nii koolis kui ka kodus. Hendrik Pillmann kirjutas sellest ka südamliku luuletuse (vt allpool).

Mulle meeldib see „rõõmutsemise” sõna, mille minu õppejõud Rein Taagepera on kasutusele võtnud,” ütleb Pillmann.

Ta on juba kogenud, kuidas laps ei julge kontrolltöö eest saadud neljaga koju minna – osal vanematel on oma järeltulijaile liiga kõrged ootused ja 4,8 punkti on juba läbikukkumine.

Septembris mõtlesin, et koolile hinnangute andmiseks pean olema seal ühe õppeaasta ära ja nägema teekonda punktist A punkti B,” sõnab Pillmann. „Probleeme on süsteemis, õpetajais, õpilastes, aga ma ei tooks eraldi midagi välja. Peamise hädana näen, et väga vähe on rõõmutsemist ja liiga palju muretsemist. Aga paljusid asju ei oska ma veel sõnastada.”

 


Hendrik Pillmann

Sündinud 7. mail 1994

Hariduskäik

  • 2017 – … TLÜ, „Noored kooli” programm
  • 2013–2017 TÜ, riigiteadused (bakalaureusekraad)
  • 2001–2013 Tartu Karlova gümnaasium

Töö

  • Alates 2017 sept Jõhvi põhikool, geograafia, ühiskonnaõpetuse ja karjääriõpetuse õpetaja
  • Alates 2013 õhtujuht ja pulmaisa (vabakutseline)
  • Alates 2016 vabatahtlik tegevus heategevusorganisatsioonis Minu Unistuste Päev

 


Rõõmutsegem

Luuletus olevikust ning tulevikust
õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele.

Teadmiste edasi andjana näen
muretsevat  pilku nii noores kui vanas.
Ei, me ei ole omadega mäel,
rõõmu ja jõudu tarvis on manada.

Palju me muretseme seepärast
mis saab, kas saab, kuhu ja kuidas.
Sedasi kaugele mõttemerel avaral,
triivime tundmatusse hädas.

Nii võtangi sõna, mida kasutavad meistrid
filosoofilistel mõtisklustel, rännakutel kaugele.
Sõna, mille abiga luuakse mustrid,
mis aluseks kõigele heale, õigele.

Mis oleks, kui rõõmutseks hommikust alates?
Lõunal ja õhtul niisamuti?
Vingumise, virina,
laiskuse asemel
väe otsimist pooldame.

Väe, mis aitaks meil üheskoos minna,
väe, mis aitaks meil üheskoos luua,
et rõõmu ka teiste
palgeile tuua.

Ida-Virumaa, Jõhvi 2018

 


KOMMENTAAR

Liina Mihkelson.

Liina Mihkelson, Jõhvi põhikooli direktor:

Jõhvi põhikooli perel on väga hea meel, et pärast mitmeid katseid saada programmist „Noored kooli” uusi õpetajaid oli Hendrik Pillmann see, kes otsustas meie pakkumise vastu võtta.

Oleme tänu Hendrikule palju võitnud, sest iga uus õpetaja loob koolile lisaväärtust. Hendriku puhul on tegemist noore inimesega, kellel on väga lai silmaring ja palju hobisid. See on ta muutnud õpilaste seas populaarseks, sest temaga on noortel oma küsimusi ja probleeme lihtne selgeks rääkida ja arutada. Ka kooli arenguplaanidesse toob ta värskust ja oma ettepanekuid.

Hendriku tunnid õpilastele meeldivad, minu arvates on just Hendrik selline õpetaja, kes oskab leida õpilastega ühise keele ning kõik vajaliku selgeks teha. Eks Hendrikulgi on tekkinud õpilastega arusaamatusi, kuid tal on väga vajalik oskus lahendada neid nii, et mõlemad osapooled jäävad rahule.

Olen Hendrikuga arutanud õpilaste motivatsiooni ja keeleoskuse teemadel. Hendrik on aktiivse inimesena hämmastunud, kuidas paljud õpilased millestki ei huvitu ning on õppimise ja oma tuleviku suhtes niivõrd apaatsed. Teine mure on Hendrikul tekkinud osa vene emakeelega õpilaste keeleoskuse pärast. Tal on tihti kuri kahtlus, et osa tunnis läbivõetust jääb mõnele õpilastest arusaamatuks.

Kord juhtus Hendrikuga lugu, mis on ühelt poolt õpetlik ja teiselt natuke naljaks. Nimelt jäi meil üks õpilane koduõppele ning kui oli vaja leida õpetajaid, kes saaksid ja tahaksid teda kodus õpetada ning ka õpilasele sobiks, oli üheks sobivaks õpetajaks Hendrik. Ta läks esimesel korral nagu alati heatujuliselt õpilase juurde koju, kuid tagasi tuli turtsuvana ja punaste silmadega. Mida me keegi koolis ette ei osanud näha, oli see, et õpilasel on kodus kass ja Hendrikul on kasside vastu allergia. Tänu ravimitele sai asi õnneks lahendatud ja koduõpe jätkub.

Väga loodan, et Hendrikul õpetamise tuhin üle ei lähe ning ta jõuab ja tahab realiseerida kõik oma ideed, mis tal kooli tulles olid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!