SEIKLUS
ÕPL tellimine

Infotehnoloogiaga oleme tipus, aga kuidas edasi?

29. märts 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

IT-hariduse eestkõneleja Ants Sild tegi kuulajaile selgeks, milline on meie digipädevus. Fotod: Annika Poldre

 

Pärnumaa kutsehariduskeskuse eestvedamisel arutleti Pärnus IKT-erialade õppimise ja õpetamise tuleviku üle. Peakõneleja oli Baltic Computer Systems AS-i juhatuse liige ning IT-liidus hariduse ja teadusarenduse eestseisja Ants Sild, osavõtjaiks IT-õpetajad, ettevõtjad ja õpilased.

Eesti on IT-valdkonnas oma teenustega konkurentsitult tipus, number üks e-riik. Aga tõelises hädas oleme IT rakendamisega teistes valdkondades. 62% Eesti IT-spetsialistidest töötab oma valdkonnas, ülejäänud kolmandik teistes sektorites. Maailma arenenud riikides on vastupidi.

Kõik vajavad IT-oskusi

Meie IT-sektor on väike, praegu vaid 25 000, varsti ehk 30 000 töötajaga. Et ülejäänud valdkonnad saaksid oma IT-spetsialistide vajaduse kätte ja oleksime lähedal teiste riikide tasemele, on meil neid vaja 37 000. Kuid 7000 pole kuskilt võtta, isegi ümberõppe ja aruka sisserände puhul jääks puudu. Eesti edu ei peitu aga IT-sektoris, vaid IT oskuslikus kasutamises majanduse teistes valdkondades.

Ettevõtete ja koolide koostöö on paremaks läinud, tööandjad on ilmselt suures tööjõupuuduses aru saanud, et peavad koolidele lähemale liikuma, koole toetama ja praktikante võtma. Aga põhimõtteline vastuolu on selles, et ettevõte ja kool on teineteisele tülikad partnerid. IT-kutsehariduses on õpipoisiõpe hoopiski kõlbmatuks tunnistatud. Ükski osaline pole sellest huvitatud. Huvi võib tekkida 5. taseme õppes, kui on võimalik teha tööandja vajaduste järgi õpipoisiõppe programme.

Kuidas jõuda ettevõtete tegelike vajadusteni? Koostöö on kunstlik, kui kliendi ja pakkuja suhe pole selge. Kool otsib praktikakohti, ettevõte soovib saada töötajaid. Koolituse korraldajad peavad kindlustama praktikakohad. Kool seisab piltlikult öeldes kas või pea peal, et ettevõtjad praktikakohti pakuksid ja selle käigus õpetaksid vajalikud väljundid. Ettevõtjale on need väljundid koolist ette kirjutatud, aga temal võib vaja olla hoopis teiste oskustega töötajaid ja teda ei huvita, mida kool tahab. Ettevõttele ei pruugi sobida kooli planeeritud aeg. Me peaksime olema paindlikumad ka praktika väljundites, tõdesid õpetajad.

Kui palju anda tööandjale võimalust praktika asjus dikteerida? Kui kooli juures on praktika, siis tuleb kutseõpetaja kooli õpetama. Töökohas on keerukas praktikat juhendada, sest seal tehakse tööd, eesmärgiks on kasum. IT-õppes on häda selles, et koolist praktikale tulnule ei olegi reaalset tööd pakkuda, see tuleb talle välja mõelda.

Praktika on peavalu

Saata õpipoisiõppe 12 õpilast kümnesse ettevõttesse on peavalu, ütles koolirahvas, sest nende kümne huvid on erinevad. Lihtsam on suurettevõtetega, kus on kogu grupp koos ja tööandja vajadused selged. Milline oleks lahendus väikeettevõtetele? Võib-olla kombineeritud variant: suurettevõtted saavad praktikakohti pakkuda suuremale rühmale. Kui kooli partneriks on väikesed ettevõtted, siis ehk teha üks pilootettevõte puhvriks, kes korraldab praktikat ja annab selle põhiosa ning viimases osas saadab praktikandid edasi väiksematesse ettevõtetesse kitsamalt spetsialiseeruma.

Praktika võiks olla kooliski, kui koolil oleks selleks piisavalt inimesi ja reaalse elu kogemust, aga seda ei ole.

IKT-valikainetes võiksid olla muud valdkonnad, nt puidu- või metallieriala või kokandus. Või vastupidi: koka erialal valikainetes digipädevuste arendamine. Kuid häda on selles, et valdkondadevahelisi õppekavasid on raske arukalt teha, sest kelle eriala on see, mis jääb kahe valdkonna vahele?

Tulevikus on suund vähendada kutsehariduskeskusi, kes õpetavad IT-spetsialiste selle valdkonna jaoks, ning teisi hariduskeskusi suunata teiste valdkondade poole, kus IT-õpetajaid on vähe.

Kohtumisel ja arutelul osalesid IT-õpetajad, ettevõtjad ja õpilased.

Kuidas edasi?

Nagu kutsehariduse edendamise innovatsioonikohviku (KEIK) kohtumistel tavaks, võttis arutelu head mõtted kokku Pärnumaa kutsehariduskeskuse avalike suhete juht Anneli Rabbi. IKT-erialal võiks õpetada baasdigipädevusi süvendatult ja seejärel valida teise kutseala suund, näiteks teenindus, puit jne. Seda saaks teha valikainete arvelt. Iga kutsekool võiks spetsialiseeruda mõnele valdkonnale, mis koolis on tugev, arvestades eelkõige piirkonna vajadusi.

Praktikat võiks ja peaks olema rohkem, see peab olema terviklik, mitte üksikute oskuste praktiseerimine. Ellu võiks rakendada head praktikad selliste mudelite näol, mis teistes Euroopa riikides toimivad hästi. Praktika peaks olema praegusest paindlikum ning lähtuma konkreetse tööandja vajadustest ja soovidest. Teooriat peaks samuti omandama praktilise tegevuse kaudu.

Baasdigipädevused (DigComp) tuleb omandada igal erialal, need tuleb tugevalt lõimida eri moodulitesse ja vajadusel juurde õpetada valikainete arvelt.

Iga õppekava juures võiks olla kohustusliku ainena ka erialane digikompetentsuse õpetamise moodul, nagu on näiteks karjääri- ja ettevõtlusõpe.

Vaja on välja selgitada täpsed vajadused koostööks ettevõtetega – mida peab koostöö sisaldama ja kuidas toimima ning kui palju peaksid kool ja ettevõte koostööd tegema, et see oleks tulemuslik.

Tuleks leida oma kooli IKT-õppekava juurde teise kutseala suund. OSKA raport näitab, et puudu on eri valdkondades IKT-oskustega töötajaid.

Erialaseid digipädevusi tuleb Eestis tõsta. Selleks on vaja kasvatada IKT-spetsialiste teistes valdkondades.

Täiendusõppes peaks olema rohkem valdkonnakoolitusi IKT-oskuste arendamiseks.

Tuleks õpetada noori ise leidma vastuseid, mitte anda kätte valmis lahendusi. Õppija peab ise hakkama saama, õpetaja on pigem nõustaja ja toetaja.

 


Mis on KEIK

  • Pärnumaa kutsehariduskeskus (PKHK) alustas aasta tagasi kutsehariduse edendamise innovatsioonikohviku (KEIK) tegevust. Koos tööandjate, erialaliitude ja spetsialistide ning õppevaldkondade esindajatega arutletakse ja leitakse ideid, kuidas kooli erialasid populariseerida ja mainet tõsta ning õppetööd paindlikumalt korraldada, informeerida avalikkust ja propageerida vähepopulaarseid elukutseid. Eesmärk on kujundada positiivset hoiakut kutseõppe suhtes ja tekitada huvi õppimise vastu. KEIK keskendub tööturul nõutud erialadele.
  • Praktika- ja koostööpartnerite ning õppekavarühmade esindajate kohtumised toimuvad kord kvartalis kokku kuus korda alates jaanuarist 2017 kuni juunini 2018. Esimene KEIK-i kohtumine aasta tagasi märtsis oli tervise ja heaolu teemal.
  • PKHK õppevaldkonnad on informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; ärindus, haldus ja õigus; tehnika, tootmine ja ehitus; tervis ja heaolu; teenindus; põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria.
  • KEIK-i tegevust rahastavad Euroopa sotsiaalfond ja Eesti riik ning tegemist on PRÕM („Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine”) tegevuse 8.7 „Kutsehariduse maine tõstmine” vahenditega.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!