Keelekümblus annab kooliteele valikuvõimalusi

Õppealajuhataja Maarit Kiviselg tutvustab nn rääkivat seina. Fotod: Annika Poldre

Pärnu Kellukese lasteaed on linna ainuke keelekümblusega liitunud lasteasutus. Siin on lapsi nii vene kui ka eesti peredest. Lasteaiast edasi minnes on lastel võimalik valida eesti-, venekeelse või keelekümblusega kooli vahel.

Keelekümblusega liitus Kelluke 2014. aastal, kui lasteaeda oli asunud tööle õpetaja, kel oli selleks vajalik koolitus. Aasta varem hakati keelekümbluseks valmistuma – õpiti ja koguti materjali. „Enne keelekümblusrühmade avamist küsisime lastevanemate arvamust. Keegi polnud vastu,” sõnas direktor Marika Merila. Vanematele on tehtud pidevalt selgitustööd, et võimalikud hirmud kaoksid. Nad on lasteaia tegemistega kursis ning saavad järjekindlalt kahes keeles infot.

Varem vene lasteaiana tuntud Kellukeses on eesti lapsi, kelle vanemad soovivad, et laps õpiks vene keelt. Kevadistele lahtiste uste päevadele tulevad uudistama ka paljud eesti pered ning otsustavad seejärel Kellukese kasuks. „See on viimase paari-kolme aasta tendents,” lausus Merila.

54 aastat tegutsenud Kellukeses on kõik neli aiarühma osalise keelekümblusega ning sõime- ja tasandusrühm. Viimases ei kümmelda, kuid tegeldakse vene keele kõnearendusega ja kaks korda nädalas on passiivne eesti keele õpe.

Üks õpetaja ja üks keel

Osaline keelekümblus tähendab, et pool päeva õpitakse üht ja teine pool päeva teist keelt ja nii vaheldumisi. Näiteks kui hommikul töötab lastega eesti keele, siis õhtupoolikul vene keele õpetaja. Reegel – üks õpetaja ja üks keel – puudutab nii õpetajaid kui ka nende abisid. See põhimõte tähendab, et eesti töökeelega õpetaja ei räägi lastega teises keeles. Neli õpetajat jagavad omavahel kogemusi, õppetegevus käib korraga igas rühmas ja ühel ajal on kõigil üks keel kasutusel. Õpetaja abid on eesti- ja venekeelsed ning kasutavad ainult oma emakeelt.

„Kriitilises olukorras, kui laps on arusaamisega hädas, võib õpetaja tema selja tagant aidata teda tema emakeeles, kuid üldiselt kasutavad nad miimikat, kehakeelt, kordamist, salme, luuletusi, rütmilist ja palju käelist tegevust. Näpud ja aju töötavad koos,” kirjeldas õppealajuhataja Maarit Kiviselg õppetegevust. „Me ei tähtsusta õppimist, keel omandatakse mänguliselt,” lisas Merila. Lapsed omandavad keelt sel viisil lihtsalt ega saa arugi, et õpivad.

Lasteaias töötab tasandusrühmas vene logopeed, kes toetab ka teiste rühmade vene laste keelearengut ning aitab teha venekeelset kõneuuringut. Eesti laste keele- ja kõnearengu vaatab igal aastal üle Rajaleidja logopeed.

Enamik võib jätkata koolis keelekümblust

Keele omandamine on individuaalne, sõltub lapse arengust. Osa taipab kiiremini, osa aeglasemalt, mõni omandab keele passiivselt, teine aktiivsemalt. Oluline on ka see, kui palju laps kohal käib. Enamik Kellukese keelekümbluslapsi võib minna siit edasi Pärnu Tammsaare kooli keelekümblusklassi või isegi eestikeelsesse kooli. Aga nad võivad valida ka Tammsaare koolis vene õppekeele. „Kui mullu külastasid meid Pärnu logopeedid, kõlas nende otsus, et meie lapsed võivad minna eesti kooli,” lausus õppealajuhataja.

„Meil on esimene aasta, kus kolm last läksid eesti kooli,” ütles direktor. Üks oli segapere, teine eesti ja kolmas vene pere laps. „Osalise keelekümbluse puhul peab suure töö tegema ka lapsevanem,” tõdes Merila. Lastevanematele on selgeks tehtud, et lapse emakeele arengut toetada on oluline. Kogenud pedagoogid teavad, et lapsel tekib trots, kui ema räägib kodus võõrkeelt. Lapsele võib luua kodus teise keelekeskkonna, näidata multikaid, viia teda sõprade juurde, kuid teda ei tohi survestada teist keelt õppima või rääkima. Ka keelekümbluse põhimõtte järgi pole soovitatav last kodus teise keele õppimisel järele aidata. „Samas on rahuloluküsitlustest selgunud, et lapsed laulavad kodus omal algatusel teises keeles viisijuppe, mida on lasteaias õppinud,” lausus Merila.

Kellukeses räägivad isegi uksed.

Seinad räägivad

Kellukese maja seinad räägivad. Rühmatubade seinad on täis keeleõppimiseks vajalikku materjali: kahes keeles silte, pilte, joonistusi ja skeeme. See teema, mida parasjagu õpitakse, on lastel silmade kõrgusel, õpitu nihutatakse ülespoole. Mis seinale koguneb, jääb sinna kevadeni. Mida vanem rühm, seda rohkem täis seinad on. Pinnad tehakse lagedaks mais ja uuesti täitma hakatakse neid septembris.

Lisaks kirevatele seintele on igas rühmas oma hommikunurk, kus on omad reeglid ja tavad: lapsed alustavad päeva ja räägivad oma tujust, ilmast jm. Kõikides rühmades on interaktiivsed QOMO tahvlid – õppevahend, mis toetab keeleõpet ja mille juures on seletamise asemel kasutusel pilt. Vanemates rühmades on ka robootikamängud Blue Bot – käega katsutavad visuaalsed vahendid, mis samuti toetavad keeleõpet. „IT pole meil omaette eesmärk, vaid õppevahend,” lausus direktor.

Õuesõpegi on lõimitud keelekümblusega. Õuemajas ehk õuesõppekeskuses asuvas muinasjututoas on palju mänge. Aias on tegevusrada. „Kõik need võimalused teevad keeleõppe huvitavaks,” ütles Kiviselg.

Tervisenädal Znaika ja Sipsikuga

Lasteaia tervisenädalad on samuti kakskeelsed. Lastekirjandusest või multifilmidest pärit eesti- ja venekeelse tegelase abil omandavad lapsed teadmisi tervisest. Näiteks on sel aastal tervisenädala tegelasteks Znaika ja Sipsik, varem olid Lotte ja Maša. Üks on hästi teadlik ja teine küsija, kes palju uut teada saab. Rollid vahetuvad, kord on esimeseks eestikeelne, teisel korral venekeelne tegelane. „Neid kuulates lülituvad lapsed kergesti ühelt keelelt teisele,” rääkis õppealajuhataja. „Lapsed, kes on varakult õppinud teist keelt, oskavad kergesti omandada ka järgmist,” sõnas direktor.

Kellukesel on head suhted Pärnu kahe eesti lasteaia, Tralli ja Pöialpoisiga – lapsed käivad üksteisel külas ja koos mängimas. Eesmärk on leida sõpru eesti lasteaedadest. Tihe koostöö, ühised üritused ja traditsioonid on Pärnu ainsa venekeelse Tammsaare kooliga, kus lasteaiaõpetajad külastavad lahtisi tunde, koolipere käib kevaditi lasteaial külas ning vanem rühm osaleb kooli emakeelepäeval esinedes eeskavaga.

Direktor tunnistas, et keelekümbluse õpetajaid on väga raske leida. Selleks tööks pole eraldi õpet, sobivad kõrgharidusega filoloog või lasteaiaõpetaja, kel on eeldused pedagoogiliseks tööks ning kes suhtub sallivalt mõlemasse kultuuri, eelistamata üht teisele. „Meie anname edasi eesti keelt ja kultuuri, kuid seome selle vene kultuuriga, peame nii vene kui ka eesti pühi,” rääkis Merila. Näiteks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine seotakse maslenitsaga, et näidata mitmenäolist ja -rahvuselist Eestit.

96 lapsega Kelluke on Pärnus ainuke vene lasteaed, kuid paljud vene pered valivad oma lapsele eesti lasteaia, kartes, et tal on hiljem eesti koolis raske. Ent igal aastal toob mõni vanem oma lapse hiljem Kellukesse. „Eesti lasteaias jääb tema oma kultuur tagaplaanile. Siin on laps oma keskkonnas ja tal on lihtsam teist keelt omandada,” ütleb direktor. „Meie tugevus on selles, et siit kooli minnes on vanematel valikuvõimalus.”

KOMMENTAARID

Kristel Teearu, lapsevanem (4,5-aastane poeg käib kolmandat aastat Kellukeses):

Valisime Kellukese, sest see on meie kodule kõige lähem lasteaed. Olen filoloog ja puutunud kokku mitmekeelse pere lastega ning näinud, kui ruttu õpivad lapsed teist keelt. Mõtlesime, et las poiss õpib vene keelt, see on keeruline keel ja hiljem suurest peast on seda raskem õppida. Kui panime poja Kellukesse, ei teadnud me, et seal on keelekümblus, see selgus hiljem. Laps on rahul. Talle meeldib seal. Ta hakkas üsna ruttu aru saama venekeelsest kõnest. Tema isapoolne vanaema on vene päritolu. Nüüd ütleb vanaema, et ei saa enam salajuttu rääkida, sest poiss saab aru. Laps räägib temaga eesti keeles, aga vene keelest saab aru küll. Ta teab sõnu ja ütleb lauseid. Kodus pole põhjust vene keelt rääkida, aga me teame, et ta saab aru. Me oleme selle lasteaiaga väga rahul.

Jelena Nikiforova, lapsevanem ja Kellukese hoolekogu esimees (7-aastane poeg alustas Kellukese sõimes enne 2-aastaseks saamist):

Mulle see lasteaed väga meeldib ja pojale samuti. Ta läheb sinna suure rõõmuga. Ta tunneb eestikeelseid tähti ja oskab lugeda eesti keeles. Sügisel läheb ta edasi Tammsaare kooli kümblusklassi. Sinna lähevad ka tema sõbrad. Ta sõbrad on venelased, aga suvel läks ta õues ise eesti poistega mängima. Meil on sugulaste seas eestlasi. Nendega räägib ta vene keeles, aga saab eesti keelest aru.