Kes kaitseb õpetajat õpilase eest?
Kadriliis Rämmann.
Tarvis on seadusega täpsemalt ja ühesemalt reguleerida, missugused on õpetaja õigused ja kohustused ning missuguseid meetmeid tohib ta õpilasi korrale kutsudes või ohuolukorras kasutada.
Raivo Juuraku artikkel „Kes kaitseb õpetajat õpilase eest” vaatles kiusamisprobleemi vaatenurgast, kus kiusav pool on õpilane ning kiusatavaks õpetaja. Kuna kiusamine võib ilmneda väga erineval moel, siis ühest seadust või punkti, mis õpetajat kiusamise eest kaitseks, ei ole. Et ühtset seadust õpetaja õiguste ja kohustuste kohta pole, tuleb probleemi ilmnemisel vaadata dokumente, kus on määratletud õpetaja õigused, kohustused ning vastutusala. Üks reguleeriv seadus on näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (nt tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes on sätestatud § 58; õppetöö planeerimisest on juttu § 25 lg 5).
Põhiseaduse § 13 sätestab, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Sellest johtuvalt on õpetajal vajadusel õigus seadustest tulenevale igakülgsele kaitsele. Näiteks reguleerib õpetaja kui Eesti riigi kodaniku üldisi õigusi ja kohustusi Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kõik seadused võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (põhiseaduse § 102). Sellest lähtuvalt peavad olema kooskõlas ka kõik teised lähemalt õpetajaametit puudutavad seadused (nt põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, töölepinguseadus, haridusseadus), sh konkreetse kooli kehtestatud õigusaktid.
Õppe- ja kasvatusprobleemides, nt kui õpilane segab sihipäraselt õpetaja tööd (protestib ning keeldub tunnitööd tegemast), leiab õpetaja abi põhiseaduse § 37-st, mis sätestab kooliealistele lastele õppimise kohustuse. Õppimise vastu protestivat õpilast võib lugeda kiusajaks, kuna oma sihipärase halvakspaneva tegevusega rikub ta klassikaaslaste põhiõigust (§ 37) õppida ning takistab õpetajal täita tema ametijuhendis määratud tööülesandeid. Õpetajal on tulenevalt haridusseaduse § 2 lg 3 p 2-st eesmärk kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi, st eesmärgistada oma tööd õpilaste kasvatamiseks õppetöö kaudu. Samuti toetab õpetajat põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9, mis sätestab õpilase koolikohustuse. Reguleerida tuleb olukord, kus õpilastel tuleb täita õpetaja korraldusi, mis on talle seadusega antud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 ja lg 3 määratlevad koolikohustusliku isiku, kellel lasub seadusega ettenähtud kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas määratletud õppes ning tal tuleb täita õpiülesandeid ning omandada võimetekohaselt teadmisi ja oskusi (§ 9 lg 1). Õpetaja saab vastuhakkajate puhul tugineda eespool välja toodud seaduseparagrahvidele. Samuti toetab õpetajat põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lg 1, mis sätestab, et õpilase suhtes võib rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid (need on välja toodud § 58 lg 3), et mõjutada õpilast kooli kodukorra kohaselt käituma ning teistest lugu pidama.
Vaimse kiusamise/vägivalla korral, nt häbematute ja halvustavate sõnade, repliikide või märkuste puhul, mis on suunatud õpetaja kui isiksuse vastu, saab õpetaja tuge põhiseaduse § 12-st, mis määratleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida seaduses nimetatud aspektides. Nii õpilasel kui ka õpetajal on põhiseaduse kohaselt ühtviisi õigus väärikale kohtlemisele, turvalisusele ning kaitsele vaimse ja füüsilise vägivalla eest ning põhiseadus sätestab kaitse nii õpilasele kui ka õpetajale. Samuti sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 3, et õpilaste ja kõigi koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused koolipidaja ning selle korraldab kooli direktor.
Erakorralise ohu korral kaitsevad õpetajat riigi jõustruktuurid, kes oma tegevuses tuginevad korrakaitseseadusele. Kuna tänapäeva maailmas on ette tulnud koolitulistamisjuhtumeid, tuleb mõelda, kuidas tagada kõigi koolis viibijate kaitse. Õpetaja Lehe artiklis diskuteeriti, kas õpetaja tohiks ja peaks õpilast läbi otsima või mitte ning kuidas tagada turvaline koolikeskkond. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 3 sätestab, et nii õpilastele kui ka koolitöötajatele tuleb kooli kodukorras sätestada vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõud. Hädaolukorra juhul sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 45 lg 2 ja lg 3, et kooli direktor peab korraldama kõigi õpilaste ja koolitöötajate kaitse ning koolipidaja looma selleks võimalused.
Läbiotsimisõiguse andmine õpetajale n-ö ennetava abimeetmena tuleb hoolikalt läbi mõelda ning arutada, et protsess oleks kooskõlas põhiseaduse ja teiste isiku läbiotsimist puudutavate õigusaktidega ning vastaks kõigile protseduurireeglitele. Kindlasti eeldab see õpetajate koolitamist sel teemal.
Olen nõus arvamusringi keskse mõttega, et häid suhteid ei saa alati luua seadustega. Õpilane ja õpetaja peavad töötama meeskonnana, vaid siis saavutatakse edu ning mõlemad on rahulolevad ning õnnelikud. Probleemkohad tuleb püüda ennekõike lahendada mõistvuse ning sallivusega. Kui aga üldinimlikkus ei aita, on hea teada, et ka õpetaja saab tugineda seadustest tulenevale kaitsele. Võib-olla tasub mõelda sellele, et seadus sätestab kaitse juba toimunule, kuid ehk tuleks senisest rohkem tegeleda ennetustööga ning abimeetmetega, et probleem lahendataks enne seadusepunktide rakendamist.
Arvan, et läbiotsimise lubamine peab olema reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. See annaks ohuolukorras läbiotsimiseks loa kõikidele õppeasutustele, mitte üksnes mõnele koolile. Kriisisituatsioonis rakendatav meede peab olema kooskõlas põhiseadusega ning tagama kõigile osapooltele väärika ja õiguspärase kohtlemise.
KOLLEEGID!
Ja nii olemegi jõudnud Eesti koolis (töös LASTE ja alaealistega) ABSURDI – õpetajakoolitusest on visatud välja ped. psühholoogia pedagoogika ajalooga ning asemele tuuakse JURISTIKA… Kuhu me nii tahame jõuda?