Kool täna ja homme

23. märts 2018 Eero Ääremaa Gustav Adolfi gümnaasiumi IT-juht ja 11. klassi õpilane - Kommenteeri artiklit

Eero Ääremaa.

Rääkides koolist täna ja homme, meenub esmalt õpiruum, milleks on praegu eelkõige klassiruum, kuid tulevikus see muutub, sest õppida saab igal pool. Näiteks meie kooli Kotzebue tänava hoones saab õppida aatriumis suurtel lamamispatjadel pikutades, aga ka koridoris, õues ning virtuaalses maailmas. Tulevikus võib juhtuda, et õpetaja ja õpilane ei peagi enam samas füüsilises ruumis koos olema. Juba praegu on maailmas häid näiteid, kus oma erialal tunnustatud õpetajad õpetavad korraga õpilasi eri geograafilistes asukohtades. Õpetaja ja õpilased panevad oma kodus ühel ja samal hetkel virtuaalsed prillid ette ja sukelduvad siis üheskoos ookeani põhja uurima.

Õpetaja roll. Homses koolis ei pruugi õpetaja olla ainus, kes õpilasi harib, seda võivad teha ka teised õpilased. Mina näiteks olen 11. klassi õpilane, kuid samal ajal õpetan 1.–6. klassi õpilastele neljas huviringis programmeerimist. Lisaks olen oma kooli IT-juht.

Homses koolis ei ole välistatud, et mõnes valdkonnas õpetavad õpilased hoopis õpetajaid. Gustav Adolfi gümnaasiumis on süsteem, kus igas klassis on vähemalt üks nn IT-õpilane, kes on tundides õpetajatele abiks, juhul kui õpetajatel peaks olema arvutiga probleeme. Hädas olev õpetaja pöördub IT-õpilase pole ja see tuleb talle kohe appi. Kasu saavad mõlemad: õpetaja saab tundi anda, teades, et arvutiprobleemide pärast ta muretsema ei pea, õpilane aga tunneb uhkust, et sai õpetajat mõnes küsimuses õpetada. Lisaks saavad IT-õpilased preemiaks koolitusi ning pääsevad ligi kooli kõige uuemale tehnikale, sealhulgas kaameratele ja robotitele.

Õppematerjalid. Miks ma pean istuma klassis ja kuulama õpetajat rääkimas seda, mis on õpikus nagunii olemas?. Tulevikus töötavad õpilased endale ise õppematerjalid välja, tehes näiteks mingit teemat õpetavaid arvutimänge, pannes neid YouTube’i üles, et kõik õpilased saaksid neid kasutada..

Gustav Adolfi gümnaasiumil on selliste õppematerjalide tõhususe tõestamiseks videomaterjalid, mis on õpilaste ja õpetajate lemmikuteks saanud, sest niiviisi on õpilasel vabadus liikuda materjalis edasi ja tagasi omal soovil ning õpetaja säästab energiat, mis oleks muidu läinud klassile materjali seletamisele. Kuid miinuseks on, et niisuguseid materjale luua on töömahukas ning neid uuendada pole lihtne.

Seljakott. Kui praegu pean ma gümnaasiumiõpilasena rasket seljakotti kaasas tassima, siis tulevikus see loodetavasti nii ei ole. Ideaalses homses koolis pole õppematerjal mitte ainult digitaalne, vaid ka interaktiive. See tähendab, et õppematerjali läbides saavad kõik õpilased liikuda endale sobivas tempos ning, mis veelgi parem, iga õpilane saab leida oma tee läbi õppematerjali. Ühel ja samal ajahetkel ei pruugi kaks sama klassi õpilast üldsegi ühe ja sama teemaga tegeleda, kuid õppeprotsessi lõpus on mõlemad materjali läbinud. Lisaks saaks individualiseeritud õppe abil leida õpilase tugevad küljed ning neid veelgi enam arendada.

Hindamine. Praegu on maksimaalne hinne, mis õpilane saab, viis. Aga miks ei võiks olla maksimaalne hinne näiteks 200? Või ärgu ülemist piiri üldse olgu. Süsteem töötaks nii, et õppematerjali läbides saaks õpilane iga läbitud ülesande eest mingi arvu punkte. Sellega innustaks süsteem õpilast üha rohkem õppima, sest mida rohkem õpilane õpib, seda rohkem punkte ta saab. Õppetöö lõpus arvutataks kõik punktid kokku ning õpilase tulemus koosneks saadud punktidest. Lisaks võiks kogu klassi punktisumma kaasa tuua preemia. Näiteks kui klass saab kokku mingi arvu punkte, antakse talle üks kontrolltöö küsimus enne tööd kätte või suurema punktisumma puhul minnakse üheskoos ekskursioonile. Klassi punktisumma motiveeriks õpilasi töötama koos, sest üksteist aidates koguksid nad rohkem punkte.

Homse kooli õpikeskkond, rollid, õppematerjalid ja hindamissüsteem ei pruugi tänase kooli omadega kuigivõrd sarnaneda. Kuid üks on kindel – selles ei puudu soov saada targemaks ning selle nimel tuleb unistada suurelt, teha palju tööd ja mitte peljata muutusi.

 

Lühendatult ettekandest HITSA seminaril „Progetiigri käpajälg”.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!