ÕPL tellimine
aasta õpetaja gala
KULTUUR
SEIKLUS

Kui suur on ProgeTiigri käpajälg?

9. märts 2018 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Kõige kõvemini aplodeeriti ProgeTiigri konverentsil koolitajatele, kes on viie aasta jooksul nii paljudele kooli­õpetajatele programmee­rimise alused selgeks teinud. Fotod: Raivo Juurak

 

Oomipood tutvustas konverentsil oma uusi õppeotstarbelisi roboteid.

Viie aasta jooksul on ProgeTiiger jõudnud oma tegevusega 85%-ni Eesti koolidest ning 44%-ni lasteaedadest ehk 630 õppeasutuseni.

5. septembril 2012 jooksis maailma meediast läbi põrutav uudis, et Eestis õpivad juba 6–7-aastased lapsed programmeerimist. The Guardian küsis oma lugejatelt, kas Suurbritannia ei peaks Eestist eeskuju võtma (theguardian.com).

Selliseid kommentaare kutsus maailma meedias esile Eestis 2012. aastal käivitatud ProgeTiigri programm. Välismeedia reageeris muidugi üle, sest ProgeTiigri eesmärk ei olnud õpetada programmeerimist igale 6–7-aastasele Eesti lapsele. Tegelikult on vaid mõni üksik kool võtnud programmeerimise tunniplaani. Teisalt algas ProgeTiigriga siiski märkimisväärselt jõuline kampaania, millega on ette valmistatud suur hulk programmeerimisõpetajaid, avatud rohkesti programmeerimise ja robootika huviringe ning äratatud väga paljude õpilaste huvi programmeerimise ja robootika vastu.

2. märtsil korraldas HITSA Tallinnas konverentsi, kus vaadati üle, kui kaugele on ProgeTiigriga viie aasta jooksul jõutud ehk kui suure käpajälje on Proge­Tiiger selle ajaga Eesti haridusmaastikule vajutanud.

Programmijuht Kristi Rahn märkis, et ProgeTiigri 200 koolitusel on osalenud kokku üle 4100 tegevõpetaja. Viie aasta jooksul on ProgeTiiger jõudnud 85%-ni Eesti koolidest ning 44%-ni lasteaedadest, kokku 630 õppeasutuseni. Viie aasta jooksul on programmis antud 446 koolile ja lasteaiale enam kui 830 000 euro eest seadmeid nii robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise kui ka multimeedia õpetamiseks.

Programmeerimine muudab mõtteviisi

Toomas Talts.

Konverentsi esimese osa kõige põnevama ettekande pidas programmeerimisfirma Codeborne tegevjuht Toomas Talts. Ta tutvustas õpetajatele mõnevõrra ootamatuid põhimõtteid, millest programmeerimisfirmad oma tegevuses lähtuvad. Neil kehtivad üsnagi teistmoodi reeglid kui need, millega koolid on harjunud. Järgnevalt mõned väljavõtted Toomas Taltsi ettekandest, et koolid saaksid mõelda, missuguseid neist võiks kooliski rakendada. Näiteks paaristööd julgeks küll soovitada.

  • Plaanist ei pea kramplikult kinni hoidma, sest igas plaanis on alati paratamatult vead sees. Kiire reageerimine muutustele on olulisem kui plaani jäik ellurakendamine.
  • Võimalikult palju asju tuleb tegemata jätta. Mida programmeerija saab tegemata jätta, selle ta tegemata ka jätab, sest mõnigi kiiruga tehtud asi võib osutuda aegunuks, ülearuseks jne.
  • Tähtsad otsused tuleb teha viimasel hetkel. Mida hiljem otsus tehakse, seda rohkem on värsket infot, millega peab arvestama. Otsustamise edasi lükkamine pole venitamine.
  • Tohutuid analüüse pole enne töö algust vaja teha, sest olukord võib väga palju muutuda. Hakake oma tööd otsast tegema ja tegemise käigus selgub, mida on vaja veel teha ja juurde õppida.
  • Tehke paaristööd. Programmeerimine kahekesi ühe ekraani ees annab palju parema tulemuse.


Tänusõnad õpetajatele

Konverentsi teises osas öeldi tänusõnu programmeerimis- ja robootikaõpetajatele. Praeguseks on Eestis 260 õpetajat, kes valdavad programmeerimist väga heal tasemel, 60 õpetajat on tipptasemel. ProgeTiigri oluliseks saavutuseks peeti seda, et maakondadesse on suudetud luua haridustehnoloogide ja õpetajate võrgustikud, mis haaravad jõudumööda kaasa koole, kus pole seni veel programmeerimise õpetamiseni jõutud. ProgeTiigri ambitsioonikas eesmärk on, et aastal 2020 tegeleks 90% Eesti koolidest ja 60% lasteaedadest programmeerimise või robootikaga.

Probleemidest rääkides märgiti, et puudu on veel süsteemsetest digitaalsetest õppematerjalidest. Selle lünga täitmiseks on valmimas digiõpikud I ja II kooliastmele. Eelolevast sügisest saab neid kasutama hakata. Sellega on loodud eeldus digioskuste süsteemseks arendamiseks igas koolis.

ProgeTiigri programm on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse: 2016. aastal valis Euroopa Komisjon ProgeTiigri parimate digioskusi arendavate projektide hulka Euroopas. ProgeTiiger pakub endiselt suurt huvi Eestit külastavatele välisdelegatsioonidele. Eesti kogemusega tullakse tutvuma nii Euroopast kui ka Aasiast.

 


Mis konverentsilt veel meelde jäi

Konverentsil esinesid sõnavõttudega mitmed ProgeTiigris kaasa löövad õpetajad. Järgnevalt mõned väljavõtted nende mõtetest.

  • Programmeerimine on puhas MÕK, kusjuures MÕK koosneb sõnadest Me Õpime Kõike.
  • Õpetaja peab olema laisk ja laskma õpilastel enda eest kõik ära teha.
  • Õpetaja peab laskma õpilastel ennast õpetada.
  • Kõige parem on, kui õpilased mõtlevad ise programmeerimise ülesandeid välja.
  • Õpetaja ei ole klassi ees, vaid käib ühe iseseisvalt tegutseva rühma juurest teise juurde.
  • Viga on hea – see paneb lapsed uusi lahendusi otsima, probleemi lahendama.
  • Liikuvaid asju on õpilastel palju põnevam ehitada, kui vaikselt õpetajat kuulata.
  • ProgeTiigri õpetaja ja õpilased on loojad, mitte tarbijad.
  • Ozobot on nii väike robot, et seda suudab iga õpetaja programmeerida.
  • Tee kakskümmend projekti. Kui sellest viis ebaõnnestub, on see väike asi.
  • Tehke programmeerimise lahtisi tunde. Näidake oma kolleegidele, kui lihtne on programmeerida ja kui väga see õpilastele meeldib.
  • Võtke klassiekskursioonile kõik oma kooli robotid kaasa, külastage ekskursioonil koole ja pidage seal robotite turniire (sõpruskohtumised).
  • Võtke e-Twinningus teemaks programmeerimine ja programmeerige koos teiste maade õpetajate ja lastega.
  • Õpilased usuvad, et tulevikus on õpetajal selline peapael, millelt õpilased saavad tema mõtteid lugeda.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!