Õpetajate Leht

Mis saab läti keelest Läti koolis?

29. märts 2018 Hannes Korjus - Kommenteeri artiklit

 

Haritlased hoiatavad: Läti gümnaasiumides minnakse küll üle lätikeelsele õppele, aga samal ajal hakatakse õpetama läti keelt võõrkeele õpetamise metoodika järgi – see toob paratamatult kaasa kakskeelsuse tekke ühiskonnas.

Õpetajate Lehes oli läinud aastal juttu Läti haridust puudutavatest reformikavadest – õppesisu reformist (üleminekust pädevusõppele), koolivõrgu korrastamisest, õpetajate koolitamisest, üleminekust lätikeelsele haridusele (gümnaasiumiastmes) ja kuueaastaste kooliminekust. Läti haridus- ja teadusministeerium rööprähkleb nüüd üheaegselt mitme reformi kallal, mis on pannud haridusinimesi kahtlema sellise tegutsemise mõistlikkuses.

Iga nimetatud reformikava kütab kirgi. Pealegi toimuvad sellel sügisel järjekordsed parlamendivalimised, mis võivad haridust puudutavatele reformidele pidurit tõmmata.

Tõtt-öelda peab Läti kool tegutsema permanentsete (kooli)reformide tingimustes. Samas tuleb tunnistada, et Läti praeguste koolireformide sihte ning neid tingivaid ja mõjutavaid murepunkte teadvustati juba läinud sajandi 80. aastatel. Need kitsaskohad puudutavad õppesisu, koolivõrku ja õpetajate koolitamist, aga ka koolimineku iga, riigi haldusjaotust ja taristut. Mõistagi oli venekeelne haridus toona püha lehma staatuses.

Nüüd on üleminek lätikeelsele keskharidusele pälvinud Läti muude haridusreformidega võrreldes tunduvalt laiemat tähelepanu, sealhulgas rahvusvahelist.

Üleminek lätikeelsele haridusele

Läinud aasta detsembris kuulutati ministeeriumide kantslerite nõupidamisel välja haridus- ja teadusministeeriumi ettevalmistatud haridusseaduse ja üldharidusseaduse muudatused tagamaks üldharidusasutuste järk-järguline üleminek riigikeelsele (täpsustus: lätikeelsele) õppele. Läti valitsus kinnitas nõupidamisel väljakuulutatud muudatused jaanuaris, Seimi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjon veebruaris. 8. märtsil pälvisid seadusemuudatused Seimi heakskiidu.

Lätikeelsele haridusele üleminekuks gümnaasiumiõppes on kavandatud järgmised sammud.

Koolieelsetes asutustes (alates viieaastased lapsed) hakatakse (kavandatu kohaselt 2018/2019. õa) rakendama uusi haridussuuniseid, et rahvusvähemuste hulka kuuluvad õpilased oleksid pärast eelkooliasutust suutelised omandama riigi- ehk lätikeelse alghariduse. 12. klassi riigieksamid toimuvad 2017/2018. õa ning 9. klassi riigieksamid alates 2019/2020. õa ainult riigikeeles. Haridusseaduse muudatused sätestavad, et 7. klassis minnakse üle uuele haridusstandardile, mis tagab, et põhikooli lõpetamisel omandatakse 80% õppekava ainetest riigikeeles, 1.–6. klassis peab olema tagatud, et riigikeeles omandatakse õppekava vähemalt 50% ulatuses.

Alates 2021/2022. õa õpetatakse gümnaasiumiastmes kõiki üldharidus­aineid läti keeles, välja arvatud võõrkeeled, rahvusvähemuste hulka kuuluvad õpilased võivad omandada emakeeles oma keelt, kirjandust ning kultuuri ja ajalooga seotud aineid (mooduleid).

Nõnda on lätikeelsele keskharidusele üleminekuks ajaraamid ette antud. Võiks arvata, et läti keele positsioon on nüüd Läti koolides varasemast tublisti kindlam.

Läti matemaatikaõpetajate ühenduse president ja Läti ülikooli pedagoogikaprofessor Rudīte Andersone toob aga välja ootamatu aspekti: „Kurb, et pädevusõppe projekti kaasatud ekspertide sõnul ei õpetatagi enam läti keele tundides grammatikat, selle asemel minnakse tänavale, uuritakse reklaame ning muid nähtavaid tekste ning õpitakse keelt sel viisil. Pole küll selge, mida võib grammatiliselt vigaste tekstidest, reklaamidest, siltidest õppida.”

Sotsiolingvist Vineta Poriņa väidab, et seda, mida soovisid saavutada 2012. a vene keelele teise riigikeele staatuse andmise poolt hääletanud rahvaesindajad, üritatakse nüüd teha pehmelt, intelligentselt ning justkui tänapäevaste eesmärkide nimel uue projektiga „Kool 2030”, mis näeb ette õppesisu reformimist (pädevusõppele üleminekut). Üleminek lätikeelsele haridusele on tema hinnangul Pyrrhose võit, kui sellega ei kaasne pädevusõppele üleminekut sillutava reformikava põhjalik parendamine ega töötata välja iseseisvat läti keele ja kirjanduse moodulit, sest läti keelt käsitletakse senise keeltemooduli raames kõigest ühena paljudest Euroopa Liidu keeltest Lätis. Läti kirjandus on aga arvatud kunstide moodulisse.

Sotsiolingvist Vineta Poriņa on seisukohal, et lätlased peavad läti keelt omandama emakeelena, mitte võõrkeelena, samuti peab keele omandamine toimuma süsteemselt ning tihedas seoses kirjandusega.

Tema sõnul tehakse haridusseadusesse praegu agaralt muudatusi, et pädevusõppele ülemineku reform saaks iga hinna eest tehtud. „Läti keele staatus on degradeeritud, läti keele positsioonid nõrgendatud,” tõdeb ta.

Ta toob mängu ajaloo ja selgitab, et nõukogude ajal mõistsid nn nõukogude rahvast kujundavad ideoloogid ja keeletegelased väga hästi, et põlisrahva keelt nõrgendades saab piirkonna hõlpsamini nõukogude rahvaste perega liita. Seepärast kujunes just Lätis tööstusest oluline migratsioonipump, millega põlistati vene keele juhtpositsiooni.

Sillutatud tee kakskeelsusele

Pädevusõppe reformist tuleneva läti keele staatuse degradeerimisega legitimiseeritakse tema hinnangul hariduses kakskeelsus, mis on Lätis suurem probleem kui Eestis ja Leedus. „Kakskeelsust mitte ei vähendata, vaid tugevdatakse, kujundades selle suisa enesestmõistetavaks,” leiab ta. „Avalikkus pannakse kenasti fakti ette, et Lätis on kõik keeled üheõiguslikud – läti keel on Euroopa Liidu üks keel, mitte et läti keel on riigikeel ja lätlaste emakeel.” Ta selgitab, et keeli tahetakse õpetada võõrkeele õpetamise metoodika abil, see on hästi näha 1. klassi jaoks välja töötatud läti keele ainekava visandist, kus pakutakse inglise keele õppijatele ette nähtud Youtube’i materjali jne. Teisisõnu, lätlased hakkaksid läti keelt omandama mitte emakeele, vaid võõrkeele õppimiseks ette nähtud metoodika abil. Ka läti kirjandus, mida koolides kasutatakse tavapäraselt emakeele õpetamiseks, sõnavara rikastamiseks jne, ei toeta pädevusõppe juurutajate kohaselt läti keele omandamist, sest sellist iseseisvat moodulit enam ei ole.

Läti noorte läti keele oskus jätab tihtipeale soovida. Läti kõrgkoolide õppejõud tunnistavad, et üliõpilastega on üsna keeruline rääkida ükskõik missugust ainet – füüsikat, matemaatikat, kirjanduslugu jt – puudutaval teemal, sest nende läti keel on tihti vaene. Lugedes lätlastest esmakursuslaste läti keeles kirjutatud töid, ilmneb, et läti keelt pole koolis süsteemselt omandatud. Riigijuhid peavad seega kiiresti otsustama – kas nad lasevad sündida sellel, mida tahtsid saavutada need, kes 2012. a Lätis toimunud rahvahääletusel vene keelt teiseks riigikeeleks nõudsid, või suudavad nad siiski seista oma põhiväärtuse, läti keele ning läti rahvuse kui läti keele edasikandja eest.

 

 Hannes Korjus Läti ajakirjanduse põhjal


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!