„Noored kooli” programm sõelub uusi õpetajaid

Inglise keele tunnis tuli tõsta inglise sõna puhul üles Union Jack, ameerika sõna puhul Stars and Stripes.
Fotod: Raivo Juurak

24. märtsil andsid „Noored kooli” programmi kandideerijad Tallinna ülikoolis näidistunde ja tegid õpetajate näidiskoosolekuid.

Näidistunnid on üks näitaja, mille põhjal sõelutakse välja need, kes on juba enne „Noored kooli” programmiga liitumist kõige rohkem õpetaja moodi. Otsustamisel võetakse siiski arvesse ka kandideerimisavaldusse märgitud õpi- ja töökogemusi ning eestvedaja rollis olemist, aga ka rühmatöös näidatud koostööoskusi. Ligi poolteist tundi kestval intervjuul uuritakse õpetajakandidaatide eneseanalüüsioskust, toimetulemist stressirikkas keskkonnas ja tulevikunägemust oma rollist Eesti haridusmaastikul. Valikusõel on väga tihe, sest tänavu kandideeris „Noored kooli” programmi 327 noort ja vastu võetakse vaid 30–35.

Õpetajakandidaatide koosolek nutitelefoni kasutamise teemal.

Näidistundide õpilasteks ja hindajateks olid „Noored kooli” programmi vilistlased. Mul oli võimalus jälgida ühe rühma seitsme noore näidistundi ja nad kõik jätsid hea õpetaja mulje. Minu omaaegsed õpetajad olid niisama sõbralikud ja heatahtlikud. Mõtlesin, et kui inimene on käinud 12 aastat koolis, siis pole talle hea õpetaja jäljendamine probleem. Lähemas vestluses aga selgus, et „Noored kooli” pürgijad jäljendasid pigem oma ülikooli õppejõude. Nad ütlesid, et mitte kool, vaid ülikool on koht, kus võetakse õppijat endaga võrdsena, kasutatakse rühmatööd ja muid uusi õppimisviise.

Üks Eesti hariduse tüüpiline viga torkas ka kandidaatide juures kohe silma: kõik näidistunnid algasid selle selgitamisega, mida laps saaks ise avastada. Õpilased pidid kõigepealt defineerima, mis on mineraalsed maavarad, mis on triaaž, mis on metafoor jne. Kui definitsioon oli sõnastatud, siis paluti tuua selle kohta paar näidet. Tegelikult tuleks alustada näidetest, mitte definitsioonist.

Deduktiivsest meetodist hoolimata läks mõni tund päris põnevaks. Näiteks triaaži teema puhul pidi osa õpilasi teesklema mitmesuguseid traumasid ning teised pidid otsustama, keda on vaja aidata esimeses järjekorras. Üks noormees teeskles jalaluumurdu ja karjus, nii et klass kajas. Vaiksemat oigamist oli päris palju kuulda.

Näidistundide andjaid ka kiusati, et vaadata, kuidas nad õpilaste tunnisegamisele reageerivad ja ootamatuid olukordi lahendavad. Nii küsis üks õpilane keset tõsist juttu, kas õpetajal Facebook on. Üks tüdruk magas, pea laual, teine viilis küüsi. Kui inglise keele õpetaja jagas välja Inglise ja Ameerika lipukesed, hakkasid kõik nendega vastu lauda koputama. Üks noormees ahvis õpetaja häält järele. Noored õpetajad said võrukaeltega hästi hakkama. Kui üks noormees kuulas kõrvaklappidest muusikat, ütles õpetaja ütles talle sõbralikult: „Tibukene, võta nüüd kõrvaklapid ära, sest meil tuleb väga huvitav rühmatöö.”

Mõned tunnisegajad käitusid üllatavalt. Üks tüdruk laulis kogu aeg vaikselt. Teine küsis, kas ta võib õppida püsti seistes, sest käib juba kuues tund. Kolmas tahtis tunnis plastiliini voolida, sest see rahustab teda. Sellega testisid hindajad, kuidas õpetajakandidaadid arvestavad õpilaste erivajadustega.

Teise katsetööna pidid „Noored kooli” programmi pürgijad korraldama õpetajate koosoleku. Teemaks oli nutitelefonide kasutamine koolis. Noortele anti teada, et nad töötavad põhikoolis, kus vahetunni ajal ei tohi nutitelefoni kasutada, kuid neid kasutatakse salaja, näiteks WC-s. Lisaks kasutavad 8.–9. klassi õpilased nutitelefoni avalikult, ignoreerides õpetajate korraldusi. Koosolek kestis pool tundi ja jättis tüüpilise õpetajate toas peetud arupidamise mulje. Mõned noored olid aktiivsed ja võtsid juhtimise enda peale, teised ütlesid ainult korra või paar sõna sekka. Otsustati, et nutitelefoni keeldu hakatakse vähendama järk-järgult, pakkudes lastele vahetundideks põnevaid ühistegevusi, ja et õpetajad ei tohiks ka ise vahetundide ajal kogu aeg nutitelefonis olla.

Pärast rühmatööd läksid kandidaadid tegema loogilise mõtlemise testi ja hindajad asusid arutama, mida nad kandidaatide näidistundides ja grupitöös märkasid. Kokkuvõttes lubati selle grupi seitsmest kandidaadist intervjuuvooru edasi ainult kolm. Nendes kolmes nähti lisaks õpetajapotentsiaalile ka eestvedaja omadusi. Kõigist 43 kandidaadist sai intervjuu vooru edasi 18. „Noored kooli” järgmise lennu koosseis selgub lõplikult aprilli keskpaigaks. Tublidel noortel, kes suure konkursi tõttu „Noored kooli” programmi ei pääse, soovitatakse astuda ülikooli õpetajakoolitusse, mida paljud ongi teinud.