aasta õpetaja gala
SEIKLUS
KULTUUR
ÕPL tellimine

Omavalitsused hoiavad väikestest gümnaasiumidest kõvasti kinni

23. märts 2018 Priit Pärnapuu - 1 Kommentaar

Ehkki koolivõrgu korrastamise riiklik programm näeb ette, et juba viie aasta pärast tegutseb Eestis vaid sadakond gümnaasiumi, hoiavad kohalikud omavalitsused elus ka kõige väiksemaid gümnaasiume.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik – koolivõrgu juht Kalle Küttis soovitas Alutaguse vallal loobuda oma ainsa gümnaasiumi pidamisest.

Veebruari algul küsis Ida-Virumaal asuv Alutaguse vald haridus- ja teadusministeeriumi nõunikult – koolivõrgu juhilt Kalle Küttiselt ekspertarvamust Iisaku gümnaasiumi jätkusuutlikkuse kohta. Ministeeriumile saadetud kirjas ütleb Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar, et aasta algul toimunud gümnaasiumi hoolekogu ja lapsevanemate koosolekul jäid peale kooli säilitamise pooldajad.

Iisaku gümnaasiumi direktor Anneli Bogens kirjutas ministeeriumile saadetud ülevaates, et gümnasistide arv on viimase kümmekonna aastaga langenud piirini, kus klassis on vähem kui kümme õpilast. „Väikese õpilaste arvu puhul ei ole võimalik tagada õppe sisu, mis vastaks riiklikus õppekavas sätestatud nõuetele,” kirjeldas direktor väiksest õpilaste arvust tulenevaid probleeme. „Ei ole võimalik pakkuda valikkursusi, rakendada tsükliõppe põhimõtteid, teha rühmatööd ja seminare.”

Direktori hinnangul võimaldaks gümnaasiumiosa sulgemine pakkuda õpetajatele paremaid töötingimusi ja õpilastele paremat põhiharidust.

Koolivõrgu juht Kalle Küttis ütles oma ekspertarvamuses, et Alutaguse vallal tuleks julgelt lõpetada gümnaasiumihariduse andmine Iisaku gümnaasiumis. „Iisaku kooli gümnaasiumiosa pidamine on ebamõistlikult kallis ja saadav tulemus õpilaste lõpetamisel tagasihoidlik,” kirjutas Küttis. „Kokkuvõtteks peame oluliseks ja mõistlikuks Iisakul gümnaasiumihariduse andmine lõpetada ja koolipidajal keskenduda tugeva põhikooli säilitamisele.”

Alutaguse vallavanema Tauno Võhmari sõnul tellis vald pärast ekspertarvamuse saamist juurde veel kaks analüüsi. „Isiklikult ei pea ma laste arvu ja sündimust silmas pidades mõistlikuks gümnaasiumiastme jätkamist,” kirjeldas vallavanem enda seisukohta, kuid lisas, et kogukonnas domineerib gümnaasiumiastme säilitamise soov. Iisaku gümnaasiumi ümberkorraldamise otsust vallavanema sõnul tehtud ei ole.

Iisaku on üks paljudest

Riiklik elukestva õppe strateegia näeb ette, et viie aasta pärast on Eestis vähem kui sada gümnaasiumi. See arv hõlmab ka riigi- ja eragümnaasiume, mille sulgemine päevakorral ei ole. Gümnaasiumide arv saab väheneda seega üksnes kohalikele omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumide arvelt.

Arvutus näitab, et praeguse 134 asemel jääks alles maksimaalselt 60 kohalikule omavalitsusele kuuluvat gümnaasiumi. Kui seni on gümnaasiumide arv langenud tempos kuus tükki aastas, siis järgevatel aastatel tuleb sadakonna gümnaasiumini jõudmiseks lõpetada gümnaasiumihariduse andmine viieteistkümnes kohalikule omavalitsusele kuuluvas koolis aastas.

Eestis on 26 kooli, mis vastavad kõigile järgnevatele tingimustele: kuulub kohalikule omavalitsusele, statsionaarsete õpilaste arv on 50 või vähem, kõik kolm gümnaasiumiklassi on avatud ja tegemist ei ole täiskasvanute gümnaasiumi ega hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kooliga.

Ehkki kõikidest omavalitsustest ei õnnestunud vastust saada, jääb üldiselt kõlama koolide säilitamise soov ja püüdlus. Kas üldse ja kuidas jõuda gümnaasiumide arvu märkimisväärse vähenemiseni olukorras, kus omavalitsused kipuvad ka kõige väiksemaid gümnaasiume säilitama?

Küttise sõnul puudub plaan jõuga munitsipaalgümnaasiume sulgeda. „Tegevuslubade jõulist äravõtmist hoovaks kasutada ei ole mõistlik, sest oleme igati huvitatud produktiivsest ja heatahtlikust koostööst omavalitsustega,” kirjutas Küttis. Küttise sõnul rõhub riik eesmärgini jõudmiseks läbirääkimistele kohalike omavalitsustega.

Riik pidas läbirääkimisi liiga vara

Riigigümnaasiumide rajamine on meede, millega mitme väikse gümnaasiumi asemel jääb üks suur riigigümnaasium. „Rajatavate riigigümnaasiumide eeldus on selles omavalitsuses teiste gümnaasiumide töö lõpetamine,” kirjeldas Küttis hinda, mida riik omavalitsustelt riigigümnaasiumi rajamise eest nõuab.

Riigigümnaasiumide rajamine on juba vähendanud ning vähendab ka edaspidi gümnaasiumide arvu. Kuid leidub mitmeid omavalitsusi – Jõgeva vald, Saaremaa vald ja Lääne-Nigula vald −, kus riigigümnaasium on rajatud või rajamisel, kuid munitsipaalgümnaasium tegutseb edasi.

Probleem on selles, et riigi ja kohaliku omavalitsuse kokkulepped sõlmiti enne haldusreformi. Varasem vald või linn korraldaski oma koolivõrgu ümber. Hiljem liitus aga mõni naabervald koos oma gümnaasiumiga. Kuna riigigümnaasium oli juba rajatud või kokkulepped sõlmitud, siis haldusreformi käigus lisandunud gümnaasiumid konkureeriva koolivõrgu keelu alla ei mahu.

Nii rajati enne haldusreformi Jõgeva linna riigigümnaasium. Kokkuleppe osana korraldas Jõgeva linn oma koolivõrgu ümber. Haldusreformi käigus tekkis aga Jõgeva vald, mille kaasavaraks oli 42 gümnasistiga Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium.

Enne haldusreformi ei saanud riik kohustada Jõgeva linna naaberomavalitsuse gümnaasiumi sulgema. Pärast haldusreformi ei ole aga riigil munitsipaalgümnaasiumi sulgemise eest enam midagi pakkuda. 252-kohalisena mõeldud riigigümnaasiumis õpib 208 õpilast ehk täitmata on sama palju kohti, kui on valla ainsas munitsipaalgümnaasiumis gümnasiste.

Renoveerimine koolide sulgemise hinnaga

Teine meede, millega riik survestab omavalitsusi koolivõrku korrastama, on koolide renoveerimise rahastamine. „Koolide renoveerimise programmist jäeti Antsla gümnaasium välja, sest olime otsustanud gümnaasiumiosa alles jätta,” kirjeldas Antsla vallavanem Avo Kirsbaum meetme olemust oma valla kogemuse pinnalt.

Eitava vastuse sai ka näiteks Lääneranna vald Pärnumaal, mis soovis renoveerida Lihula gümnaasiumi. Koolihoonete lagunemisest hoolimata, ei plaani Antsla ega Lääneranna vald gümnaasiumi sulgeda.

Anija valla haridus- ja sotsiaalelu abivallavanema Marge Raja sõnul ei tee omavalitsused koolide sulgemise otsuseid üksnes saadava või kuluva raha põhjal. Rahast olulisem on tema sõnul kohaliku kogukonna soov pakkuda oma lastele haridust kodu lähedal.

Rahastamise saamise osas tunnevad omavalitsused ka ebakindlust, sest koolide sulgemine on tarvilik, kuid mitte piisav raha saamise tingimus. „Kui ministeerium saaks selgelt öelda, et gümnaasiumiastme sulgemise järel rahastab riik koolihoone nüüdisajastamist, oleks sellel mõju,” pakkus Alutaguse vallavanem Võhmar välja viisi, kuidas ministeerium saaks renoveerimise rahastamist gümnaasiumide sulgemise otstarbel ära kasutada.

Omavalitsused soovivad õpilaskodusid

Lisaks Võhmari ideele leiab ka teiste omavalitsuste ametnikelt soovitusi, kuidas riik saaks omavalitsusi mõjutada gümnaasiumide sulgemisotsuseid tegema.

Lääneranna valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalelu abivallavanem Andres Annast sõnas, et riigigümnaasiumide juurde tuleks rajada õpilaskodud. „Erinevalt kutseõppeasutustest, kus on õpilaskodud, riigigümnaasiumidel – vähemalt Haapsalus ja Pärnus − sellised võimalused puuduvad.”

Teiseks seadsid omavalitsused koolide sulgemise eelduseks senisest parema ühistranspordi. Elva valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalelu abivallavanem Marika Saar sõnas, et riik võiks rahastada koolibusse.

Kolmanda ideena sooviti oma valla lastele eritingimustel vastuvõttu mõnda riigigümnaasiumisse. „Lahendus oleks, et HTM tagab kõigile Mustvee valla gümnasistidele õppekoha mõnes riigigümnaasiumis ja võimalikult kiire ning takistusteta ülemineku,” kirjeldas Mustvee valla haridus- ja noorsootöö nõunik Raivo Vadi samme, mis paneks valda oma koolivõrku korrastama.

Need ideed on huvitavad selles mõttes, et Küttise ekspertarvamusest Alutaguse vallale leiab nii lubaduse tagada igale Iisaku gümnaasiumi õpilasele koht Jõhvi riigigümnaasiumis kui ka lubaduse katta nii valla kui ka õpilaste kulud.

Gümnaasiumide pidamine võib minna riigi vastutusele

Ehkki praegu panustab HTM läbirääkimistesse omavalitsustega, kaalub ministeerium Küttise sõnul haridusseaduse muutust, millega kogu keskhariduse korraldamise vastutus läheb kohalikelt omavalitsustelt üle riigile. Sellisel juhul jääksid munitsipaalgümnaasiumid alles üksnes suurtes omavalitsustes, kellega riik sõlmib halduslepingud.

Halduslepingute eeldus on, et gümnaasium vastab riigi määratud näitajatele, nagu õpilaste arv, pakutava hariduse kvaliteet ja mitmekesisus. „Peame ebatõenäoliseks, et halduslepingut pakutakse Alutaguse vallale Iisakus keskhariduse andmise jätkamiseks,” kirjutas Küttis Alutaguse valla küsitud ekspertarvamuses.

 


Gümnaasiumihariduse suunamine riigikoolidesse

  • Elukestva õppe strateegia näeb ette, et viie aasta pärast on Eestis alla saja gümnaasiumi. Gümnaasiumide arv saab väheneda üksnes kohalikele omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumide arvelt.
  • Arvutus näitab, et praeguse 134 asemel jääks alles maksimaalselt 60 kohalikule omavalitsusele kuuluvat gümnaasiumi.
  • Kui seni on gümnaasiumide arv langenud tempos kuus tükki aastas, siis järgevatel aastatel tuleb sadakonna gümnaasiumini jõudmiseks lõpetada gümnaasiumihariduse andmine viieteistkümnes kohalikule omavalitsusele kuuluvas koolis aastas.
  • Rajatavate riigigümnaasiumide eeldus on teiste gümnaasiumide töö lõpetamine selles omavalitsuses.
  • Leidub hulk omavalitsusi, kus riigigümnaasium on rajatud või rajamisel, kuid mõni munitsipaalgümnaasium tegutseb edasi.
  • Haridus- ja teadusministeerium kaalub haridusseaduse muutust, millega kogu keskhariduse korraldamise vastutus läheb kohalikelt omavalitsustelt üle riigile.

 

Eestis on 26 kohalikule omavalitsusele kuuluvat gümnaasiumi, kus 2017/2018. õppeaastal õpib Haridussilma andmetel 50 või vähem statsionaarset õpilast gümnaasiumiastmes. Lisaks on juba käimas viie gümnaasiumi järkjärguline põhikooliks muutmine. Kaart: Google Maps

 

Mida plaanib omavalitsus teha oma väikegümnaasiumiga ja millal ta seda plaanib?

1. Orissaare gümnaasium, 39 õpilast gümnaasiumiklassides. Saaremaa valla haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja Raivo Peeters: Endine Orissaare vald lubas kohalikele elanikele, et gümnaasiumiosa sulgemine tuleb kõne alla siis, kui laste arv klassis kukub alla üheteistkümne. Saaremaa vald ei näe põhjust seda lubadust murda. Kuressaarde rajatavas riigigümnaasiumis saab koha igal aastal maksimaalselt 180 põhikoolilõpetajat. Saare maakonnas on aga järgnevatel aastatel põhikoolilõpetajaid vahemikus 282–340. Neile ca 100–160 noorele, kes ei mahu loodava riigigümnaasiumi kümnendatesse klassidesse, peab vald looma võimalused haridustee jätkamiseks. Orissaare gümnaasium on üks nendest.

2. Lihula gümnaasium, 50 õpilast pluss 17 mittestatsionaarset õpilast. Lääneranna valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalelu abivallavanem Andres Annast: Õpilaste arv gümnaasiumiastmes kasvab ning Lääneranna vallal on piisavalt võimekust praeguste tingimuste juures Lihulas gümnaasiumi pidada. Ühe võimalusena näeme luua Lihulasse riigigümnaasiumi filiaal.

3. Tõstamaa keskkool, 18 õpilast. Pärnu linna haridusosakonna juhataja Ene Täht: Tõstamaa vald sundliideti Pärnu linnaga. Ühtse omavalitsusena oleme toiminud vaid pisut üle kahe kuu. Koolivõrgu korrastamise otsused vajavad põhjalikku analüüsi ja kogukonda kaasamata seda teha ei saa.

4. Kullamaa keskkool, 27 õpilast. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus: Valdade ühinemislepingus on Kullamaa keskkooli säilimine 2021. aastani fikseeritud. Ka kõik strateegiad ja arengukavad näevad ette Kullamaa keskkooli säilitamise ja arendamise. Koostatav Lääne-Nigula valla arengukava sõnastab konsensuslikult, et Kullamaa keskkool jätkab ka pärast 2021. aasta valimisi. Kui endine Kullamaa vald pidas prioriteediks oma keskkooli säilitamist, siis leian, et suures Lääne-Nigula vallas on see majanduslikult võimalik. Omavalitsus kui kohaliku kogukonna esindaja peab oma tegevuses lähtuma kogukonna soovidest ja nõudmistest. Väikesed gümnaasiumid annavad head haridust, mille baasil võib jõuda erialaselt tippu. Kullamaa keskkooli on lõpetanud näiteks Allar Jõks ja Aivar Riisalu. (Jõks ja Riisalu õppisid Kullamaa keskkoolis 1970. aastate lõpus, 1980. aastate alguses. Kooli kodulehe andmetel oli 1979. aastal õpilaste arv kõigi aegade suurim – 369. Praegu on kõigi klasside peale kokku 128 õpilast. – autor)

5. Paldiski ühisgümnaasium, 47 õpilast pluss 60 mittestatsionaarset õpilast.

6. Häädemeeste keskkool, 27 õpilast. Häädemeeste vallavanem Karel Tölp: Koostame eelarvestrateegia, see annab tuleviku kohta vastuseid.

7. Kallavere keskkool, 29 õpilast. Maardu linnavalitsuse haridusnõunik Vaido Niinesalu: Koolivõrgu korrastamine on Maardus päevakorral, aga otsused on veel tegemata. Praegu analüüsime olukorda ja valmistame ette järgmisi samme. Usun, et koolivõrk saab korda paari lähema aasta jooksul.

8. Kehra gümnaasium, 39 õpilast. Anija valla haridus- ja sotsiaalelu abivallavanem Marge Raja: Koolivõrgu küsimuste arutamisel ning otsustamisel lähtub Anija vallavolikogu ühinemislepingus sätestatust. Ühinemisleping ütleb, et senine koolivõrk säilib. Kooli jätkamine on olnud kogukonna kindel ja põhjendatud soov. Ida-Harjumaale ei ole veel loodud ühtegi riigigümnaasiumi ja ilmselt seda ei tulegi. Olukorras, kus kogukonnal on kindel soov, gümnasistide arv järgnevatel aastatel tõusuteel ning puudub riigigümnaasium, jätkame Anija vallas gümnaasiumihariduse andmist ja arendamist. Juhul kui kolmest nimetatud tegurist midagi muutub, siis tuleme koolipidajana teema juurde tagasi.

9. Aravete keskkool, 19 õpilast.

10. Järva-Jaani gümnaasium, 25 õpilast.

11. Koeru keskkool, 27 õpilast. Kõik kolm asuvad Järva vallas.

12. Tarvastu gümnaasium, 32 õpilast. Viljandi valla haridus- ja kultuurinõunik Maive Feldmann: Viljandi vallal seisab ees oluline otsus, kas arendada oma valla gümnaasiumi – Tarvastu gümnaasium on pea 14 000 elanikuga valla ainus gümnaasium − täiega või lasta sel vaikselt hääbuda. Viljandi vallavalitsus korraldab märtsis hariduse arenguseminari. Sealt alates saame rääkida järgnevate aastate tegevusest ning otsustest.

13. Rõngu keskkool, 44 õpilast. Elva valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalelu abivallavanem Marika Saar: Valla ühinemisleping ütleb, et jätkatakse olemasolevate haridusasutustega, kuid leping kehtib neli aastat. Arutelud, milline võiks olla kaugemas tulevikus valla koolivõrk, algavad valla arengukava koostamise käigus. Rõngu keskkoolis on kvalifitseeritud õpetajad, koolihoone on kaasaegne, kooli pind optimaalselt kasutatud ning järgnevatel aastatel lõpetavad põhikooli suhteliselt suured klassid. Rõngu keskkooli jääb õppima ¾ põhikoolilõpetajatest, mis näitab, et kogukond väärtustab kooli.

14. Väike-Maarja gümnaasium, 47 õpilast. Väike-Maarja vallavalitsuse haridusnõunik Aare Treial: Väike-Maarja gümnaasiumi sulgemine ei ole praegu päevakorral. Me ei näe põhjust sulgemiseks. Igal aastal ei ole me saanud küll üle kümne õpilase vastu võtta, kuid järgnevatel aastatel on siis jällegi suuremad klassid. Maakonna keskusesse Rakverre tuleb riigigümnaasium alles 2023. aastal. Ma usun, et kui kolmandat aastat järjest tuleb alla kümne õpilase, siis on mõtlemise koht. Praegu ei ole ette näha, et õpilaste arv langeks alla kümne.

15. Kunda ühisgümnaasium, 37 õpilast. Viru-Nigula valla haridusjuht Merike Trumm: Ootame ära, kuidas muutub Rakvere linna loodava riigigümnaasiumiga õpilaste huvi jätkata õpinguid Kunda ühisgümnaasiumis. Muutustest tulenevalt teeme Viru-Nigula hariduselu planeerimise otsused.

16. Oskar Lutsu Palamuse gümnaasium, 42 õpilast. Jõgeva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste: Uued omavalitsused peavad hakkama tegema ebapopulaarseid otsuseid, mida vanad omavalitsused on lihtsalt edasi lükanud. Paraku ei ole uued omavalitsused paari kuuga jõudnud kõike läbi analüüsida. Ka Jõgeva omavalitsus ei ole seda teemat arutada jõudnud. Lähiajal seisab ees uue valla arengukava koostamine. Selle käigus analüüsitakse ka gümnaasiumihariduse andmise võimalust Palamusel. Pikas perspektiivis ei ole näha õpilaste arvu kasvu ega leida häid argumente Palamuse gümnaasiumi jätkamiseks.

17. Antsla gümnaasium, 45 õpilast. Antsla vallavanem Avo Kirsbaum: Antsla gümnaasiumi jätkamise teemat ei ole pärast haldusreformi arutatud. Praegu ollakse kindlad, et gümnaasiumiharidust tuleb Antslas edasi anda, sest lähimad riigigümnaasiumid on 35 kilomeetri kaugusel. Liinibussiga koolis käimine võtab väga kaua aega ja kui on vaja noorele omaette elamine leida, siis ei ole enam vahet, kas see asub Võrus või Tartus. Gümnaasiumiastme sulgemine Antslas viib meie noored tõenäoliselt Tartu ja Tallinna gümnaasiumidesse. Tõenäosus, et nad tulevad oma kodukohta tagasi, väheneb oluliselt.

18. Kanepi gümnaasium, 22 õpilast.

19. Võnnu keskkool, 31 õpilast. Kastre vallavanem Priit Lomp: Minu arvates ei olnud Võnnu keskkooli arendamine haldusreformieelse Võnnu valla prioriteet. Kastre valla praegune eesmärk on teha siin pööre. Kastre vald plaanib teha olulisi investeeringuid, et tagada nii Kastre valla kui ka lähiümbruse valdade laste huvi Võnnu keskkooli vastu. Katusekatte paigaldamise hange on toimunud, sügisel renoveeritakse kooli söökla ja köök. Plaanis on renoveerida järk-järgult ka teised siseruumid ning ehitada uus staadion. Keskkool on piirkonnas ainuke. Õpilased käivad niigi koolis rohkem kui 30 kilomeetri kauguselt ja sulgemine tähendaks neile veel 30-lisakilomeetrist sõitu Tartusse. Pealegi Kastre valla elanikkond kasvab.

20. Vastseliina gümnaasium, 36 õpilast. Võru valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Siiri Konksi: Algses Võru valla ühinemislepingus lepiti kokku Parksepa keskkooli arendamine. Kuid seejärel sundliideti Vastseliina vald Võru vallaga. Vallavolikogu komisjonid ja vallavalitsuse ametnikud on paari kuu vältel külastanud Võru valla haridus- ja kultuuriasutusi, et viia end kurssi nende tööga. Vastseliina gümnaasiumi jätkamise küsimuse otsustab vallavolikogu lähemate aastate jooksul.

21. Värska gümnaasium, 25 õpilast.

22. Avinurme gümnaasium, 25 õpilast.

23. Peipsi gümnaasium, 45 õpilast. Mõlemad koolid asuva Mustvee vallas. Mustvee valla haridus- ja noorsootöö nõunik Raivo Vadi: Vahetult pärast valimisi valmis haridusvaldkonna analüüs. Analüüs ütleb, et nii haridusasutuste võrk kui juhtimine vajab ümberkorraldamist. Väikseid gümnaasiume on juba aastaid peetud põhikooli või millegi muu arvelt. Gümnaasiumiosa pidamine on meile ebamõistlikult kallis. Ülekaalukalt kõige suurem väljakutse on lahendada Mustvee linna koolide küsimus. Õigepea kuulutame välja konkursi direktori leidmiseks Mustvee koolidele. Tahame, et Mustvee koolil ja Peipsi gümnaasiumil oleks üks juht.

24. Iisaku gümnaasium, 22 õpilast. Loe põhilugu.

25. Toila gümnaasium, 46 õpilast. Toila valla sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja spordielu abivallavanem Kerda Eiert: Toila vallas ei ole gümnaasiumi ümberkorraldamine täna päevakorral. Pigem näeme, et Toila gümnaasium pakub turvalist keskkonda ja head haridust. Kooli tuleb teistest omavalitsustest õpilasi üha juurde. Täna ei ole riigis kehtestatud nõuet, kui suur peab gümnaasiumiosa olema, et ta saaks tegevusega jätkata. Peame olema paindlikud ning lähtuma kogukonna vajadustest.

26. Narva eesti gümnaasium, 48 õpilast.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Omavalitsused hoiavad väikestest gümnaasiumidest kõvasti kinni”

  1. Viktor Koop ütleb:

    Mäletan hästi aega , kui kiideti taevani tulevasi riigigümnaasiume . Lubati kas koolibusse või õpilaskodusid . Paraku ei ole Tallinnas , Tartus ega Pärnus mitte ühtegi õpilaskodu ega ei kavatsetavatki ehitada . Liinibuss sõidab 42 kilomeetrit tund ja kolm minutit . Eestis on kohti , kust kooli 60-70 kilomeetrit . Ei ole normaalne , kui õpilane kulutab ainult kooli ja kodu vahel pendeldamiseks kuni kaks ja pool tundi . Mingitest huviringidest pole juttugi , kui pead bussijaamas passima . Lapsevanem üürib siis linnas toa ja ülikool algab maalapsevanemale juba pärast 9.klassi . Ka käivad paljud gümnasistid poole kohaga tööl . Mis mõtet on kokkuhoiul kui selle tagajärjeks on laste kehv tervis ja stress? Järjekordne õnneuuring ei paku vist ka lahendust .

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!