Õpetajate Leht 29. märtsil

27. märts 2018 - Kommenteeri artiklit

Koolid otsivad abiõpetajaid

Üha rohkem on lapsi, kes vajavad õppimisel lisatuge. Õpetajal oleks lihtsam, kui tal oleks kõrval abiõpetaja, lisaks on muidki ressursse, mida saaks praegusest paremini ära kasutada. Oma kogemust jagavad Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor Erle Põiklik ja õppejuht Ülle Teltvei. Sellest, kas kooli oleks vaja abiõpetajat ja kuidas töö praegu korraldatud on, räägivad ka teised koolijuhid.

Keda noored valiksid?

Eesti noorteühenduste liidu noorsoopoliitika nõunik Karl Andreas Sprenk arvab, et noore valijaga suhtlemine ei pea väljenduma pelgalt kõnejärje haaramises kooliüritustel või jõulises koolikeskkonda tungimises, vaid algatuseks näiteks aruteluõhtu korraldamises, noorte mõtete ärakuulamises ning nende arvestamises kohaliku elu kavandamisel. „Kui iga neljas noor loobus oma valimisõigusest, kuna tal puudub huvi poliitika vastu, siis iga kümnes noor loobus valmisõigusest pettumuse tõttu poliitikutes või poliitikas üldisemalt,ˮ nendib ta viimaseid KOV-ide valimisi kommenteerides.

Õpetaja peab suutma andestada

Legendaarne eruõpetaja Mare Rossmann leiab, et solvamist ei saa koolides ära keelata – demokraatlikus riigis peame leppima sellega, et meid võidakse solvata. Õpetaja saab aga solvamiste ja solvumiste ahela läbi lõigata sellega, et püüab ausalt ja kõiki tagamaid avades jõuda solvumise tõeliste põhjusteni.

Mis saab läti keelest Läti koolis?

Läti gümnaasiumides minnakse küll peatselt üle täielikult lätikeelsele õppele, aga samal ajal tunnevad mitmed sealsed haritlased muret läti keele õpetamise ja omandamise kvaliteedi pärast. Nii mõnegi keeleteadlase hinnangul hakatakse läti keelt õpetama võõrkeele õpetamise metoodika järgi – see toob paratamatult kaasa kakskeelsuse tekke Läti ühiskonnas.

Mine lõpuni välja!   

Kasvatusteadlane Maie Tuulik paneb vanematele südamele: innustage oma lapsi harrastustega tegelema ja endale eesmärke seadma. Kindel soov eesmärgile jõuda teeb noore kirglikuks ja visaks. Sellisel noorel on paremad hinded, kõrgem enesehinnang ja tal läheb edasises elus hästi. Ta viitab uuringutele, mille põhjal võib järeldada, et lapsed, kes tegelevad mõne harrastusega kauem kui kaks aastat, lõpetavad suurema tõenäosusega edukalt ülikooli ning osalevad vabatahtlikuna kogukondlikus töös.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!