Rahvusvaheline üldoskuste uurimise projekt sai Brüsselis ilusa punkti

26. märts 2018 Anne-Mai Saar SA Innove ATS2020 projektijuht - Kommenteeri artiklit

Innove osales üldoskuste uurimise projektis ATS2020 (Assessment of Transversal Skills 2020), milles katsetati üldoskuste mudelit ning hinnati õpilaste oskusi. Projekt toimus perioodil 2016‒2018 EK rahastatava Erasmus+ programmi raames.

Mudeli kese on digipädevused, kuid fookuses on ka kommunikatsioon ja koostöö, infokirjaoskus, iseseisev õppimine, loovus ja innovatsioon. Üle Euroopa osales lisaks Eestile mudeli katsetamises veel üheksa riiki, kus kõikides korraldati 2016/2017. õppeaastal projektiga seotud tegevusi. Enne ja pärast mudeli katsetamist hinnati laste üldoskusi kõikides osalevates riikides Innove hallatavas eksamite infosüsteemis (EIS). Eesti süsteemi kasutas ligikaudu 250 kooli, 1000 õpetajat ja 10 000 õpilast üle kogu Euroopa. Eestis osales 26 üldhariduskooli, 70 õpetajat ja umbes 900 kaheksanda klassi õpilast.

Projekti võttis kokku rahvusvaheline konverents

2. veebruaril toimus Brüsselis flaami parlamendis ATS2020 projekti lõpetav konverents, kus oli palju mainekaid esinejad, nende seas e-portfooliote vanaemaks kutsutud Helen Barrett. Helen Barrett keskendus oma ettekandes peamiselt e-portfooliotele ja digitaalsele jutuvestmisele (ingl digital storytelling), rääkides ka elukestva õppimise tähtsusest.

Helen Barretti ettekanne.

Konverentsil osalesid Eestist lisaks Innove projektimeeskonnale ka kolm projektis osalenud õpetajat: Terje Treimann-Tupits ja Maiki Lauri Tallinna Järveotsa gümnaasiumist, Gaida Kabral Rapla Vesiroosi gümnaasiumist. Nemad said võimaluse konverentsil osaleda seetõttu, et olid kahest vabatahtlikust koolist, kes olid projekti jooksul nõus osalema tunnivaatlustes ehk lubasid Innove peaspetsialisti oma tunde ja materjale piiluma. Õpetajad osalesid konverentsil kahes õpitoas ning lisaks oli nende ülesanne tutvustada oma koolis korraldatud tegevusi. Konverentsi ruumides sai tutvuda n-ö postrite sessiooniga, milles oli igast riigist vähemalt üks õpetaja teinud oma kooli kohta plakati ning oli seda ka kohapeal tutvustamas. Eesti oli esindatud kahe plakatiga: üks Tallinna Järveotsa gümnaasiumi ja teine Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kohta. Konverentsil osalenud 200 inimesel oli kõigil võimalus plakateid uudistada.

Konverentsil avaldati uuringu tulemused

Konverentsil avaldati ka ATS2020 kvalitatiivse ja kvantitatiivse uuringu esialgsed tulemused.

Kvalitatiivne uuring viidi läbi osalevate riikide 18 koolis, see hõlmas tunnivaatlusi, intervjuusid ning õpetajate tunnikavade ja õpilaste tunnitööde uurimist. Uuringu tulemused näitasid, et mudeli kasutamisel tekitas kõige rohkem probleeme koolide ebaühtlane internetiühendus ja ligipääs arvutitele. Samuti oli takistuseks mudeli kasutamise ajakulukus, kuna mudelit tuli kasutada mitmes järjestikuses tunnis. Samas näitasid uuringu tulemused, et õpilased jäid mudeli kasutamisega rahule, sest neile meeldis võtta tundides aktiivset rolli, olla ise oma õpitegevuste eest vastutavad ja läheneda õppimisele loomingulisemalt. Samuti jäid õpilased rahule sellega, kuidas õpetaja neid mudeli kasutamise ajal toetas. Eesti õpilastele meeldis enim mudeli kasutamise juures selle kommunikatsioonile ja koostööle keskenduv osa.

Kvantitatiivne uuring hõlmas õpilaste üldoskuste eel- ja järeltesti, õpetajate eel- ja järelküsimustikku ning õpilaste küsimustikku. Analüüsis kasutati üheksa riigi 224 koolist 700 õpetajalt ja 8000 õpilaselt kogutud andmeid. Üldoskuste testist selgus, et märkimisväärsed erinevused projekti- ja kontrollklasside tulemuste vahel järeltestis esinesid vähem kui pooltes projektis osalenud riikides. Eesti projektiklasside õpilaste keskmised testitulemused olid samal tasemel kontrollklasside õpilaste tulemustega nii enne kui ka pärast projekti läbiviimist. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et riikide olukord enne testimist oli juba väga erinev ning näiteks Eesti puhul ei pruukinud mudeli kasutamine olulist mõju avaldada, sest Eestis õpetatakse üldoskusi teiste ainete kaudu juba niigi tavapärase õppe käigus. Samas selgus uuringust, et enamikus riikides, ka Eestis olid tüdrukute üldoskuste testi tulemused paremad nii enne kui ka pärast mudeli kasutamist. Eesti puhul vähenes eksperimendis osalenud tüdrukute ja poiste vahe vähesel määral. Sellest võib järeldada, et tüdrukutele oli üldoskuste omandamise seisukohalt sobivam tavapärane õpe, ATS2020 metoodika aitas poistel vähendada vahet tüdrukutega. Enamiku riikide tulemused näitasid, et vanemad õpilased said üldoskuste testiga paremini hakkama, kuid Eestis sellist seost ei olnud. Lisaks selgus uuringust, et paljud õpilased õpivad üldoskusi pigem iseseisvalt, oma pereliikmetelt või eakaaslastelt. Samas saavutasid enamikus riikides parimaid tulemusi just need õpilased, kelle õpetaja pidas üldoskuste õpetamist väga tähtsaks. Samuti saavutasid paremaid tulemusi need õpilased, kes suhtusid paremini üldoskuste õppimisse ja pidasid ise nende õppimist tähtsaks. Eesti tulemused näitasid, et projektist said märgatavat kasu õpilased, kelle üldoskuste tase oli enne projekti kõige madalam. Testitulemused paranesid projekti jooksul enim neis klassides, kus viidi läbi rohkem ATS2020 õpitsükleid. Samuti on märkimisväärne asjaolu, et ATS2020-põhises õppetöös osalenute puhul ei erinenud eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste testitulemused.

ATS2020 Eesti delegatsioon Brüsselis (vasakult õpetaja Gaida Kabral, Eesti projektijuht Anne-Mai Saar, õpetajad Maiki Lauri ja Terje Treimann-Tupits).


 

Maiki Lauri (Tallinna Järveotsa gümnaasium): Kogu projekt oli huvitav nii mulle kui ka minu õpilastele. ATS2020 projektis kasutatud e-portfoolio keskkond Mahara oli põnev ja mõnus keskkond õppetegevuse mitmekesistamiseks.  Brüsselis konverentsil osalemine oli avardav, kõige rohkem pakkus mulle Helen Barretti ettekanne, kuna ta kirjeldas põhjalikult elukestva õppe vajalikkust ning seda, et me õpime kogu elu kõike kogedes ja tehes.  Väga huvitav oli postrisessiooni ajal tutvuda teiste maade õpetajatega, nende plakatitega ning kogemusi vahetada.

Gaida Kabral (Rapla Vesiroosi Gümnaasium): ATS2020 protsess oli huvitav ning tegin seda suurepärase seltskonnaga. Kohati tundsin, et aega jäi väheks ning mitmed ideed alles ootavad katsetamist. Üks tähtsatest väljakutsetest on, kuidas õpetada õpilasi endale eesmärke püstitama, ennast jälgima, analüüsima. Brüsselis oli eri riikidest õpetajatega väga tore ja innustav muljeid vahetada nii projekti, koolielu kui ka laiemalt hariduse teemadel. Korduvalt tundsin uhkust Eesti ja oma koolipere üle. Kui tublid ja tegusad on meie õpetajad!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!