Torma koolis on Jakobsoni ideed tänini au sees

16. märts 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Torma õpilased koolinoorte laulu- ja tantsupeol. Fotod: Torma põhikool

 

17. märtsil 330. sünnipäeva tähistav Torma põhikool kannab uhkusega oma kunagise koolmeistri C. R. Jakobsoni nime ja järgib tema põhimõtet „Eluga peab kool ikka ühendatud jääma ja elule üksi peab ta kasvatama”.

Ehkki Carl Robert Jakobson töötas Tormas vaid kolm aastat (1859–1862), jõudis pedagoogilise eriharidusega koolmeister teha hulga muutusi: laiendas õppekava ja juurutas uut metoodikat, pani rõhku loodusteadustele ja keeleõpetusele, tutvustas „Kalevipoega”.

Seega on meil uuenenud õpikäsitus juba Jakobsoni aegadest,” muheleb õppealajuhataja Külli Võsu. „Vaatame iga päev, kuidas seostada õpetatavat sellega, mida lapsel elus edaspidi vaja läheb. Ühiskond muutub ja kool peab ka muutuma. Toetame laste algatusi. Oluline pole ainekava või õpikut ära õpetada ja ainult oma rida ajada, vaid tunnid huvitavaks teha, eluga kaasas käia, lõimida oma ainet teiste ainetega.”

Klassiõpetaja Reet Neimann on tähele pannud, et õpilastele meeldib väga arutleda ilmaelu ja ühiskonnas toimuva üle. Isegi neljanda klassi laps küsib õpetajalt, kas ta ikka nägi uudist sellest või teisest asjast.

Tore on kuulda laste arvamusi ja nende omavahelist väitlust,” lausub Neimann. „Õppekava täitmisega omandab laps hariduse, aga haritus kujuneb sellest, mis selle ümber toimub. Kurb on, et kodudes räägitakse lastega ühiskonnaelust üha vähem. Kui õpetaja vaid ainet annab ega seosta seda millegagi, jääbki lapse silmaring kitsaks.”

Külli Võsu lisab: „Elule õpetamine tähendab ka suhtlemise õpetamist. Meil on algklassides VEPA („Veel paremini”) programm. Selles õpitakse, kuidas oma tunnete-emotsioonidega paremini toime tulla, keskenduda, kaaslasi abistada. Õpetaja koondab hajunud tähelepanu suupilliga. Päris hästi lähevad lapsed kaasa.”

Arendame ettevõtlikkust

Et olla eluga paremini ühendatud, on kool loonud sidemed ka ümbruskonna ettevõtetega (Torma POÜ, Rauduks OÜ, Loov Energia OÜ jt). Õpilasi viiakse koolimajast välja, et neil tekiks tunne: haridust läheb vaja, et tulla oma tööga hästi toime.

Kool ühines hiljuti „Ettevõtliku kooli” programmiga ja kõigepealt õpivad õpetajad ise, kuidas ettevõtlikkust õppekavasse tuua.

Ettevõtlikkus peaks tähendama ka seda, et küsime laste arvamust ja laseme neil tegutseda. Õpetaja jääb rohkem suunaja rolli, haarab laste ideedest kinni ja läheb kaasa,” märgib Külli Võsu.

Plaanis on varasemast rohkem kaasata vanemaid, et nad tunneksid kooli ja laste arengu vastu huvi. Tee koolimajja peaks paljudele tuttav olema – korraldatud on tutvustuspäevi, kus vanemad veetsid koolis laupäeva koos lastega, osalesid õpitubades, külla kutsuti keemiateater. Ühiselt söödi torti ja tehti koolimajale kalli – 128 õpilast, nende vanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad haarasid kätest kinni ja moodustasid maja ümber ringi.

Õuesõppeks pole vaja kaugele minna, loodus on ju ümberringi. Osaletakse ka KIK-i haridusprogrammides.

Tundides tuleb tuua elulisi ja ilmekaid näiteid, et lapsed saaksid aru, kuidas teema on igapäevaeluga seotud,” ütleb noor keemia-, füüsika- ja matemaatikaõpetaja Kädi Koppel. „Arutamegi koos asju, käime õues õppimas. Kõike ei jõua muidugi läbi teha. Keemiatunnis kooki küpsetada ei jõua, et vaadata, kui suur süsihappegaasi mull tuleb. Aga kui lapsi juhatada, siis mõistavad nad paremini.”

Puhume pilli

Jakobsoni nimega on koolis seotud veel mitmeid traditsioone. Nimelt pani Carl Robert Jakobsoni isa Adam, kes samuti Tormas koolmeister olnud, suurt rõhku muusikaõpetusele ja asutas 1848. aastal pasunakoori, mis tegutseb Tormas senini. Kool pakub lastele puhkpilliõpet, juhendab õpetaja Vairi Niinep. Pasunapuhumine on populaarne – neljanda klassi 19 lapsest 11 võtab puhkpilliringi tööst osa. Lapsed musitseerivad pillidel, mis on annetanud kunagise puhkpilliorkestri dirigendi pärijad. Oma pille annab noortele mängijatele Torma puhkpilliorkester.

Vanemate klasside õpilased mängivad juba päris hästi,” ütleb Reet Neimann. Orkester astub üles koolipidudel, üritustel, aktustel. Vanemad on õnnelikud, et lapsed saavad kodu lähedal pilli õppida, et neid ei pea linna sõidutama.

Traditsiooniks on kujunenud Jakobsoni kõnevõistlus, mis tänavu aprillis toimub juba üheteistkümnendat korda. Osa võtavad ka teised koolid nii oma maakonnast kui mujalt vabariigist. Võistlejad peavad lähtuma Jakobsoni ideedest ja esitama lisaks oma kõnele ka Jakobsoni isamaalise kõne.

Lõpuklassid käivad ekskursioonil Kurgjal, õpilased hooldavad ka Jakobsonidega seotud paiku.

Kehalise kasvatuse õpetaja Enda Kalm on Tormas lapsi õpetanud 1972. aastast ja kiidab sportimistingimusi, mis on selle ajaga tunduvalt paranenud. Kooli uut võimlat kadestavad linnakoolidki. Lapsed vaimustuvad mitmekülgsetest sportimisvõimalustest.

Korv- ja võrkpallimängijad on tublid üle Eesti tänu treeneritele Andres Annokile ja Aarne Neimannile. Pika ajalooga on tennisemäng (treener Arvo Raudsepp), mida maakoolides pigem harva harrastatakse. Aastaid on osaletud ETV võistlussarjas „Tähelepanu, start”.

Aga kipub olema nii, et üks laps teeb kõike ja osa ei tee midagi,” lausub Enda Kalm. „Vanasti oli kõigil peenramaa ja pere viibis koos värskes õhus, nüüd on isegi maalaps õues üha vähem.”

Enda Kalm kiidab ilmataati, kes tänavu saatis nii ilusa talveilma, et lapsed saavad suusatada. Kes korra jalgele jäänud, see saab suusatamise ka selgeks! Kuid laps peaks saama ka kodus suusatada. Paraku on vaid neljandikul lastel suusad. Õnneks jagub tublisid peresid, kes viivad lapsi välja.

Oma olümpia

Enda Kalmu eestvõttel korraldatakse Torma koolis iga nelja aasta tagant olümpiamänge.

Võistlusi korraldades tunnen kolleegide tuge, kõik löövad kaasa ja vanemad tulevad appi,” räägib Kalm. Ka lasteaia vanem rühm osaleb olümpial. See on aastaringne sündmus, mis hõlmab joonistus-, laulu-, luuletamisvõistlusi ja paljut muudki. Tehakse särke, diplomeid, on oma maskott. Vanemad tulevad kohtunikeks. Ümbruskonna ettevõtted annavad auhindu.

Tore on, et siin paistavad silma ja saavad medali ka need, kes muidu ei jõua pjedestaali ligigi,” sõnab Kalm.

Koolipere teeb rõõmsaks, et juurde on saadud digivahendeid. 21 tahvelarvutit on tundides aktiivselt kasutuses. Huvihariduse täiendav rahastamine riigi poolt andis võimaluse avada robootikaringi. Praegu tegutsebki kaks ringi, aga tahtjaid sinna oleks veelgi.

Et lapsed omavahel rohkem suhtleksid, on koolis kehtestatud mobiilivaba aeg, mis algab 8.15 ja kestab kuuenda tunni lõpuni, ühtlasi on traditsiooniks õuevahetunnid. „Kaheksandikud on korrapidajad, teevad märkusi ja õpilased kutsuvad isegi üksteist korrale,” ütleb Kädi Koppel.

Eelmisel aastal tuli Torma kooli tööle noor tehnoloogiaõpetaja Tauri Punder, kes õpib Tartu ülikoolis kutseõpetajaks.

Kooli tööõpetusklassis on uued seadmed. Poisid tahavad tunnis kaasa teha ja õppida.

Tänapäeva masinaid juhivad arvutid, nendega töötamiseks peab oskama matemaatikat, programmeerimist, keeli,” ütleb Tauri Punder. Poisid teevad tunnis kooli jaoks väiksemaid remonditöid, näiteks vahetasid ise toolide katted ja panid suusaklambreid.

Olen alati tahtnud olla õpetaja, see on parim töökoht, mis mul olnud on,” lausub Punder. „Meil on vähe õpilasi, saab igaühele individuaalselt läheneda ja lapsi tundma õppida. Varem eeldasin, et maalapsed oskavad rohkem käelist tegevust. Õnneks õpivad nad kiiresti. Loodan, et meil jagub õpilasi ka edaspidi ja kool on jätkuvalt tehnoloogiliselt kõrgel tasemel.”

 


Nii Reet Neimann kui ka Kädi Koppel on Torma kooli vilistlased

 

Reet Neimann lõpetas kooli 1987. aastal ja töötab õpetajana alates aastast 2011.

Enne töötasin lasteaias, aga hing ihkas kooli. Ka mu lapsed on käinud siin koolis, õpetan juba oma klassikaaslaste lapsi. Minu kooliaegseid õpetajaid on siin veel tööl. Tajun järjepidevust,” lausub Neimann.

 

Kädi Koppel lõpetas kooli 2001. aastal ja töötab õpetajana alates aastast 2007.

Meil on ühtehoidev rahvas ja hubane kool. Sõbralik keskkond, toredad õpilased,” räägib Koppel. Talle läks eriti hinge sõbrapäeval juhtunu. Õpilased müüsid laadal omavalmistatud asju ja teenisid klassile sellega raha. Pärast laata teatas aga klass, et nad otsustasid annetada raha ühe õpetaja taastusraviks.

 


Heiki Sildnik.

Heiki Sildnik, direktor:

Kui alustasin 1996. aasta veebruaris Jõgeva maavalitsuse haridusosakonnas tööd haridusametnikuna, oli Tormas õpilasi üle 200. On meelde jäänud, et see oli suurima õpilaste arvuga põhikool maakonnas. Edaspidi on õpilaste arv küll järk-järgult vähenenud, aga õnneks mitte nii drastiliselt kui mõnel pool maakonnas. Praegu on meil 128 õpilast. Kui vaadata suuremat pilti, siis 1996. aasta sügisel oli maakonnas umbes 6000 õpilast. 2016 sügisel – aasta enne minu viimast tööpäeva maavalitsuses – aga 3200. 20 aastaga on õpilaste arv vähenenud 2700 võrra.

Kui külastasin järelevalve käigus kooli, oli näha ja tunda, et õpilased on õpetatud/kasvatatud ja valitseb kord. Mis puudutab õpetamise taset ja tulemuslikkust, siis pole olnud Tormal midagi häbeneda ei enne ega praegu. On hea kuulda tunnustavaid sõnu meie noorte kohta, kes pärast põhikooli lõpetamist on läinud gümnaasiumi- või kutseharidust omandama. Selles on oluline roll meie õpetajatel ja kogu koolipersonalil. Kiitvaid hinnanguid kuulsin ka siis, kui ise veel direktor ei olnud.

Järelevalve ajal olin keset koolielu kuni kaks nädalat, tegin järeldusi, kokkuvõtteid. Hoopis teine asi on olla igapäevaselt koolis, õpetada õpilasi ja tegeleda koolielu küsimustega.

2016/2017. õppeaastani oli Torma kool n-ö puhas põhikool, alates mainitud õppeaastast on meil lasteaed-põhikool. Lasteaias käib 87 last.

Kindlasti on andnud ja annab ka edaspidi koolile omamoodi tähenduse ja mõtestatuse Jakobsoni nimi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!