Uurimuslik õpe ergutab algklassilaste loodushuvi

2. märts 2018 Inge Timoštšuk Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse ja alushariduse didaktika dotsent - Kommenteeri artiklit

Õpetaja Jaanika Pärnamägi 1. klassi õpilased Gustav Adolfi gümnaasiumis valguse ja varju teemat uurimas. Fotod: Jaanika Pärnamägi

 

Inge Timoštšuk uuris „Küsimiksi” projektis koos õpetajatega uurimusliku õppe rakendamist esimese kooliastme loodusõpetuse tundides. Millised olid tulemused?

Eesti kooliõpilaste loodusalaste teadmiste tase on rahvusvahelises võrdluses suurepärane, kuid soov loodusaineid õppida jääb paraku oodatust madalamaks. Algklassides on õpimotivatsioon üldiselt kõrgem kui edaspidi, aga huvi loodusõpetuse vastu on selleski vanuseastmes üsna vähene. Samas on teada, et loodushuviga lapsed töötavad tunnis paremini kaasa ja saavad paremaid õpitulemusi. Sellele teadmisele toetudes saab meie haridusedu loodusvaldkonnas jätkusuutlikuna hoida.

Niisiis peaks õpilaste loodushuvi pidevalt ergutama ja klassiõpetajal on selleks päris palju väga häid võimalusi. Esile tõstmist väärib võimalus kooli ja selle lähiümbruse looduskeskkonda praktiliselt tundma õppida – mida tunned, selles toimuvat oskad märgata ja väärtustada. Selline mõtteviis ja looduskeskkonna käsitlemine loomuliku meid hõlmava tervikuna aitab lastel tajuda, kuidas on nemad loodusega seotud. Klassiõpetajate oskus ja teistest õpetajatest parem võimalus aineid lõimida aitab selliseks tööviisiks aega ja ideid leida. Õpetamise metoodika vaatevinklist võimaldab õppijakeskne lähenemine loodusõpetusele teadmistel kujuneda mitte ainult päheõppimisele toetudes, vaid eeldab, et õpetaja aktiveerib eelnevaid teadmisi, rakendab koostööd ja arutelusid, toetab õppija eneseregulatsiooni ja annab lastele isiklikult tähenduslikke ülesandeid.

Uurimuslik õpe on väga hea õppijakeskne tööviis uute loodusteadmiste hankimisel, sest keskendub nii teadmiste omandamisele kui ka uurimisprotsessi mõistmisele. Sellise tööviisi alguspunktis küsitakse õpilastelt või lastakse neil endil moodustada avatud küsimus, millele nad uurimistegevuse käigus vastuse leiavad. Uurimusliku õppe üks tsükkel sisaldab ülevaadet sellest, mis on juba teada ja mida lisaks teada tahetakse; sellise oletuse sõnastamist, mida saab tegevuse käigus kontrollida; ja selgituste sõnastamist, mis toetub kogutud andmetele.

Uurimuse eesmärgid

Paraku on teada, et uurimistegevuse rakendamine pole kuigi tavapärane. Pigem kasutatakse esimese kooliastme loodusõpetuses traditsioonilisemaid õppemeetodeid. Kuna kõik õpilased, sealhulgas andekad ja õpiraskustega, vajavad õppimiseks motiveerivaid, nende igapäevaelu probleemidega seotud ülesandeid, kaasasime õpetajaid-praktikuid, et uurida, kuidas loodusalasest probleemist või küsimusest lähtuvat uurimuslikku õpet 1. ja 2. klassis rakendada. Muuhulgas uurisime, milline on uurimusliku õppe seos loodusalase õpimotivatsiooniga.

Uurimuse eesmärgid olid:

1) luua ja arendada probleemipõhise loodusõppe õpistsenaariume esimeses kooliastmes;

2) hinnata loodud probleemipõhiste õpistsenaariumite kvaliteeti ja rakendusväärtust;

3) edendada ülikooli ja üldhariduskoolide koostööd loodusõpetuse didaktika arendamisel.

Uurimuses osalenud õpetajad koostasid uurimusliku loodusõppe õpi­stsenaariumi juhise esimese kooliastme jaoks (e-versioonis). Õpistsenaariumi mõistetakse siin õppeühiku kirjeldusena, mis sisaldab lisaks tunni tegevustele ka tunnile eelnevat ja järgnevat. See on juba praegu kättesaadav TLÜ klassiõpetajaks õppivatele üliõpilastele, kes osalevad pedagoogilisel praktikal ja projektõppe praktikumi õppeaines. Üliõpilased saavad juhist praktiliste ülesannete täitmisel abimaterjalina kasutada. Samale juhisele vastavalt on projektis osalenud kirjeldanud 14 teemaga uurimusliku õppe stsenaariumi, mis on eDidaktikumis õppematerjalina kasutatavad ning seotavad e-tunni rakendustega.

Need õpistsenaariumid on plaanis koondada e-raamatuks, mis saab kõigile huvilistele kättesaadavaks, ja selle põhjal on võimalik kõigil õpetajatel täiendada esimese kooliastme loodusõpet konkreetsete uurimistegevustega.

Õpetaja Sille Tuulingu 2. klassi õpilased Tallinna Kristiine gümnaasiumis vee omadusi uurimas.
Foto: Inge Timoštšuk

Uurimistegevused, mis seitse õpetajat projektis kavandasid, on ka praktilises elus tehtud ning nendes osales kokku 176 õpilast. Et uurimistegevustele tagasisidet saada, intervjueeriti lapsi ja õpetajaid ning filmiti tunde.

Laste vaatenurk

Lastega vesteldes selgus, et praktiliselt kogetu kergitas peaaegu igaühes erinevaid mälestusi loodusest ning soovi teemaga edasi tegeleda. Paljud soovisid loodusesse minna ja asja täpsemalt uurida, mõned nimetasid soovi teema kohta lugeda või seda vanemate või teiste kodustega arutada. Mitmed mainisid tahtmist tegevusi veel kord proovida (see viitab eakohasele vajadusele uut infot korrata). Tegevusi vaadeldes selgus, et õpilased töötasid tunnis kaasa seda enam, mida enam oli teema nende igapäevaelu või kogemusega seotud. Tunnivaatlusi ja laste intervjuusid võrreldes selgus, et laste teadmised uuritust olid seda suuremad, mida rohkem õpetaja uurimistegevust juhtis. See tulemus illustreerib hästi päevakajalist diskussiooni uurimusliku õppe kasutegurist – meie tulemused näitasid, et sedaviisi õppimine vajab õpetaja sihikindlat tuge. Vähe juhitud ehk avatud uurimuse (õppijad sõnastavad ise küsimuse ja tee, kuidas vastuseni jõuda) põhjal oskasid õpilased enam rääkida uurimuslikust protsessist kui selle täpsetest tulemustest. Samas aitab selline uurimus säilitada ehedat loomingulisust ja huvi uurimuslikkuse vastu.

Õpetajate vaatenurk

Õpetajate hinnangul on uurimuslik tööviis laste kaasamise võte ja selle kaudu saab aidata õppijatel keerukat õpikuteksti mõista ning ainete vahel seoseid näha. Näiteks mõõtmine ja andmete ülesmärkimine teksti või joonisena võimaldab näha seoseid nii matemaatika kui eesti keele ja kunstiga. Väga oluliseks peeti klassi sotsiaalsete oskuste arendamist selleks, et uurimistegevusi saaks üldse ette võtta. Üksteisega arvestamine ja koostööoskused on praktilise tegevuse käigus enamasti vajalikud ja neid on pidevalt vaja treenida, et looduse uurimisest koolitunnis rõõmu tunda. Mõneti üllatas, kui suur mõju võib olla ühel hästi juhitud uurimusliku õppe tunnil – lastele jäi õpitu detailirohkelt ja pikaks ajaks meelde. Üllatusi pakkus filmide ning laste intervjuude võrdlus – mitmel korral selgus, et lapsed, kes olid tegevuse käigus pigem passiivsed, mäletasid ning mõistsid tegevuste sisu ja tulemust väga hästi. See tulemus viitab asjaolule, et väline tegevusaktiivsus ja mõtlemise aktiivsus ei pruugi olla vastavuses või teisiti öeldes: aktiivsetest tegevustest on võimalik õppida ka tegevust vaadeldes. Niisiis on õpetajate arvates oluline mõelda õppijate erinevustele ja hoida õpitegevuste vahel mõistlikku tasakaalu.

Kokkuvõtteks

Uurimistegevuste rakendamine pakub enamasti tegutsemisrõõmu nii õpilastele kui õpetajatele. Edu tagamiseks peavad klassis olema head sotsiaalsed suhted ja harjumus uurimuslikult tegutseda. Samm-sammult on võimalik mõlemat treenida, aga seda peab õpetaja selgete õpijuhistega toetama. Uurimusliku õppe rakendamise vajadus ja võimalused sõltuvad siiski õppe eesmärgist. Näiteks ilma elementide või vee olekute teemat pole esimeses kooliastmes põhjust õpikust õppida, aga veega või ilmaga seotud elukutsete kohta saab lugeda või filme vaadata. Samas on selgi juhul tegemist mõne elemendiga uurimuslikust lähenemisest (andmete kogumine uuritava kohta). Niisiis on uurimuslikku õpet võimalik algklasside loodusõppesse pidevalt rakendada ja laste loodushuvi tõstmiseks on oluline seda teha.

 


  • Projekt „Probleemipõhise õppe rakendamine I kooliastme loodusõpetuses” (KÜSIMIKS) on programmi „Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ja kompetentsikeskuste arendamine ülikoolides” Tallinna ülikooli didaktikaarenduse alategevuse koostööprojekt perioodist 1.02.2017–31.01.2018 (vastutav täitja dots Inge Timoštšuk).
  • Projektis osalesid õpetajad Elo Orav Tallinna Kristiine gümnaasiumist, Jaanika Pärnamägi Gustav Adolfi gümnaasiumist, Kristiina Roosileht Tallinna Kesklinna põhikoolist, Kristin Uuemäe Jüri gümnaasiumist, Liliana Kester Pärnu Vanalinna põhikoolist, Sille Tuuling Tallinna Kristiine gümnaasiumist, Urve Jõhvik Tallinna Arte gümnaasiumist ja nende õpilased.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!