MUUSEUM
aasta õpetaja gala

Väike eesti kool Riias võlub ka lätlasi

23. märts 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

4. klassi õpilased ja Eesti suursaadik Lätis Tõnis Nirk Balti riikide 100 aasta juubeli kontserdil Cēsises.
Fotod: Riia eesti kool ja Urmas Saard

 

Möödunud sajandil korduvalt avatud ja suletud Riia eesti kool tegutseb taas ning on hea mainega.

Riia eesti kool asub lõunanaabrite pealinna südamest ligi kaheksa kilomeetrit eemal vaiksel munakiviteega tänaval. Koolihoonet ümbritseb parkaed, kus kasvavad laste istutatud lillepeenrad ja põõsad.

Paarisaja õpilasega Läti riiklikku õppekava järgiv põhikool on direktor Urve Aivarsi jutu järgi populaarne. Kooli võetakse eelistatult õppima neid lapsi, kel on seos Eestiga – olgu siis vanemad Eestist pärit või pooleldi eesti juurtega segaperest või on lapsel samas juba õppimas õde-vend. Ent koolil on hea maine ka lätlaste seas, järgmiseks sügiseks on 1. klassi registreeritud juba poolsada last. Selline soovijate hulk võimaldaks avada kaks klassi, kui ei kimbutaks ruumipuudus.

Väike nagu erakool

1930-ndatel ehitatud koolimaja on hubane, klassiruumid pole suured, see-eest on koridorid avarad. Aga puuduvad saal ja võimla, mis jäid 1930-ndate majanduskriisi pärast ehitamata. Seetõttu peetakse kehalise kasvatuse tunde koridoris või õues ja pidulikumate sündmuste tähistamiseks lükatakse sööklas lauad kokku või üüritakse saal mujal.

Kooli populaarsust põhjendab õpetaja Ivika Keisele tõsiasjaga, et nad on erakooli moodi – väike maja, väiksed klassid, algklassidel pikapäevarühmad. Lapsevanemad hindavad kooli head taset ja vähest laste arvu.

Eesti keelt hakatakse õppima juba eelkoolis kord kuus ning seda õpitakse 1. klassist alates. Koolis on kokku neli eesti keele õpetajat. Lätis käib hindamine kümnepallisüsteemis. Esimestes klassides hinnatakse sõnaliselt ja järk-järgult hakatakse õppeaineid numbritega hindama.

Algklassides on eesti keele tunde rohkem kui põhikoolis, õpetajad on kohalikud eestlased Ivika Keisele ja Aiva Plauča. Tahkurannast pärit algklassiõpetaja Keisele õpetab põhikoolis kunsti, Aiva Plauča on ka huvijuht. Põhikoolis õpetavad eesti keelt Eesti haridus- ja teadusministeeriumi lähetatud Triin Jürgenstein ja kooli direktor Urve Aivars.

Ministeerium saadab igal aastal tasuta õpikuid ja töövihikuid ning mitmesugust lisamaterjali Eesti kohta. Erakorraliste väljaminekute korral on appi tulnud Eesti saatkond. Direktori sõnul on Eesti suursaadik Lätis Tõnis Nirk väga abivalmis ja toetav.

20 pedagoogist kümme on ametis põhikohaga. Õpetajatele on toeks logopeed ja sotsiaalpedagoog ning õpetaja abi. Ei puudu medõdegi, kuid puudust tuntakse psühholoogist.

Tihedad sidemed Eestiga

Koolis tegutsevad kunsti-, inglise keele, eesti keele, robootika- ja keraamikaring ning mudilas- ja lastekoor. 1.–5. klassini tantsivad kõik rahvatantsu, üks klass osales mullu Tallinnas tantsupeol. Sidet hoitakse eakaaslastega Eestist. Sõpru on olnud Pärnu ja põhjarannikul asuvatest koolidest, viimastel aastatel on sidemed tugevad Eesti lõunapiiri äärsete koolidega Valgas ja Võrus. Igal kevadel käiakse Eestis ekskursioonil. Riia eesti kooli vilistlased on suvel rakendust leidnud Lottemaal, mis on lätlaste seas populaarne.

Novembris tähistati Pärnus lõunanaabrite lähenevat juubelit Läti nädalaga. Pärnakatele esinesid kontsertidega ka Riia eesti kooli 5. klassi õpilased, kes külastasid suvepealinna noortekeskusi ja Raeküla kooli ning Kuninga tänava põhikooli.

17. veebruaril tähistati Cēsises (Võnnus) Balti riikide saja aasta juubelit. Külalisi tuli kokku Eestist, Lätist ja Leedust ning kooli 4. klassi õpilased esitasid neile eesti rahvatantse.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistati koolis küünaldest EV100 logo moodustamisega ja sel puhul avati näitus „Eestlaste Riia läbi sajandite”. Lapsed koostasid Eestile kingituseks stendi saja sõnaga, mida peavad tähtsaks, nagu „rukkilill”, „vanemad”, „kodu”. Algklassiõpilased osalesid mälumängus, vanemad klassid lahendasid orienteerumismängu ülesandeid. Ühiselt vaadati Eestis loodud filme. Pidulikul kontsertaktusel osales Eesti suursaadik Lätis, kooli õpilaskoor esines Eesti saatkonnas.

Emakeelepäeval on kooli külastanud eesti kirjanikud ja luuletajad. Sel aastal käis külas tõlkija Guntars Godinš. Õpetajate sõnul on palju head eesti lastekirjandust läti keelde tõlgitud. Eesti kirjandusega on kool hästi kursis tänu Balti raamatumessile.

 


Riia eesti kool loodi kuueklassilisena 1908. a ja suleti 1915 ning avati uuesti 1921. a. Kahe maailmasõja vahel elas Riias kuni 27 000 eestlast. 1940. a pandi kool nõukogude võimu sunnil kinni ning avati taas aastal 1989. Alustati vaid 1. ja 2. klassiga kokku 32 õpilasega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!