Õpetajate Leht

Eesti keeles õppida on raske, aga võimalik

27. apr. 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Tulevased kokad said näha kutsekooli õppekööki, kus neile tutvustas eriala õpetaja Marina Madisson.
Fotod: Annika Poldre

 

Pärnumaa kutsehariduskeskus korraldas infoõhtu Pärnu venekeelse põhikooli, Tammsaare kooli 9. klassi õpilastele ja lapsevanematele.

Pärnumaa kutsehariduskeskuses (PKHK) toimub nii õpe kui lõpetamisel ka kutseeksam eesti keeles. Sestap rõhutasid PKHK direktor Riina Müürsepp ja õpetajad kooli tutvustades eesti keele oskuse vajalikkust. Igal aastal asub kutset õppima ligi veerandsada vene noort. Direktor Müürsepa sõnul pole eesti keeles õppimine neile kõigile jõukohane. Sooviavalduse esitanute tase on väga erinev, osa suhtleb vabalt, osa oskab vaid paari-kolme eestikeelset lauset.

Direktor kinnitas noortele, et 1. kursus on kõige raskem, eriti siis, kui kutset õppides püütakse ka keskharidust omandada. Osa õpetajaid oskab vene keelt ja saab õppijaid aidata, osa, eriti nooremad, vene keelt aga ei valda. Näiteks autoremondi eriala noored õpetajad vene keelt ei räägi. Tulevastel kokkadel on selle võrra lihtsam, et õpetaja valdab vene keelt. IT-eriala on aga kergem põhjusel, et seal on palju erialast inglise keelt. „Keeli tuleb osata,” rõhutas direktor, julgustades noori õppima, sest PKHK-sse võetaks põhikoolilõpetanud vastu lõputunnistuse keskmise hinde järgi, millest koostatakse pingerida. Sisse saada ei ole raske, raskem on hiljem kehva keeleoskuse pärast.

Elinal, Veronikal ja Nastjal on kavas õppida kokaks või kondiitriks.

Juba vastuvõtukomisjoni ees selgub, kas noor oskab eesti keeles kõnelda ja ennast tutvustada. „Sellest järeldame tema keeleoskust,” sõnas Müürsepp. Õpetaja Heili Västrik kinnitas, et pedagoogid mõistavad, kui raske on vene noortel hakata kutset õppima eesti keeles. „Kui te arvate, et saate kuidagi hakkama, siis nii see ei ole,” hoiatas Västrik. Kuid kool tuleb vene noortele vastu – koostada saab individuaalse õppeplaani ja pärast tunde annavad õpetajad konsultatsioone, kuigi enamasti on lapsed selleks ajaks pikast koolipäevast juba väsinud.

Hea võimalus – keelelaager

PKHK on leidnud nutika meetme: projekti rahaga korraldatakse augustis juba kolmandat aastat venekeelsetele uustulnukatele kahenädalane intensiivne keelelaager. Sellest soovitatakse kõigil osa võtta. Neil, kes lähevad gümnaasiumi ja avastavad, et see neile ikka ei sobi, on võimalus 1. novembrini astuda kutsekooli vabale kohale. Kuid seegi pole kerge tee, sest õppetöös tuleb teistele järele jõuda. Teisalt võib pärast kolmeaastast kutseõpet jätkata veel aasta, et omandada üldkeskharidus.

Kuna omasuguste jutt on kõige usutavam, said sõna kaks noormeest, kes samas koolis elektroonikaseadmete tehnikuks õpivad. Mõlemad kinnitasid, et algul oli raske ja nad kartsid eesti keeles rääkida, kuid nüüd on vajalik keeleoskus käes.

Kokkade õpetaja Marina Madisson võttis ringkäigule need neiud, kes koka eriala vastu huvi tundsid, ja mõned emadki. Madisson rääkis, et kõige tähtsam on esimene aasta vastu pidada, edaspidi läheb kergemaks. „Me aitame, aga tasub õppida eesti keelt, õppijate kõige suurem probleem on keelest aru saada,” rõhutas ta. Vene koolides on eesti keele tase nõrk ja lastel sõnavara väike. Kutsekool püüab seda puudust korvata, toetades õppijaid mitmel viisil. Erialatundides saavad noored õppematerjali kahes keeles. Kel tekivad keele tõttu õppevõlgnevused, neile antakse võimalus alustada esimest kursust uuesti. Kes oskavad keelt väga halvasti, neile püütakse leida sobivam õppevorm (nt ilma keskhariduseta, töökohapõhine õpe vm).

Teooriat aga keeleoskuseta ei omanda. Neile, kes aru ei saa, muutub tund igavaks, nutitelefon huvitavamaks ja kui veel puudutakse ka, siis langetaksegi koolist välja. Väljalangus on Madissoni sõnul suur probleem. Kuid ta julgustas, et kui õppur käib kohal ja küsib abi, ta seda ka saab, saab ka hindeid parandada. „Kes õppida tahab, seda välja ei visata,” kinnitas õpetaja Madisson. Paljud omandavad tema sõnul eesti keele oskuse juba 1,5 aastaga ja edaspidi saavad iseseisvalt hakkama.

Keelekursus on hädavajalik

Kokandushuviline Nastja oletas, et küllap on algus uues koolis raske. „Ma arvan, et kõigepealt peaks aru saama, mida räägitakse, siis edasi saab juba suhelda,” oli Nastja optimistlik. Veronika, kes tahab saada kokaks või kondiitriks, oli üllatunud, kui hoolivad ja abivalmis olid õpetajad noorte keeleoskuse suhtes. Sama märkisid tüdrukute emad, kes kinnitasid, et on valmis laste keelekursuse eest maksma. Emad tegid ettepaneku, et noored võiksid oma keelegrupi teha ning hakata koos keelt õppima.

Õpilaste soove arvestades tutvustasid kutseõpetajad neile koka, pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogi, elektroonikaseadmete tehniku ning laotöötaja erialasid ja õpperuume.

PKHK õppe- ja karjäärinõustaja Kersti Oksaar rääkis, et Tammsaare kooli karjäärinõustaja vestles iga õpilasega. Selle käigus selgus, kes kuhu kooli ja millisele erialale soovib minna. Huvide järgi valiti tutvustatavad erialad.

PKHK korraldas vene koolile suunatud tutvustuse esimest korda. Sellele eelnes koosolek, kus osalesid mõlema kooli töötajad, sealt sündiski mõte hakata tihedamalt õpilastele kutsekooli võimalusi tutvustama. „Otsustasime korraldada infoõhtu meie koolis, kuna siin näevad potentsiaalsed tulevased õppurid meie pakutavaid võimalusi ja tööruume,” rääkis Oksaar. Lisaks paari­kümnele noorele tundsid õppimisvõimaluste vastu huvi ka paljud emad.

 


Suuname noored oskustega tulevikku vaatama!

 

Liina Reinsaar, SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuht:

Kui tihti mõtleme oma eriliste oskuste peale? Suur hulk inimesi käib iga päev tööl, on mõne ameti esindaja, kuid ei oska välja tuua enda erilisi oskusi. See tegevus, mida päevast päeva teeme, tundub nii iseenesestmõistetav. Raske on seda mingisuguse tervikoskuse alla liigitadagi.

Samas, kui vaatame selle väikseid osakesi, tuleb esile päris mitu tegevust, mille kohta julgeme öelda, et oskan, või eestlaslikult: natuke nagu oskan kah. Ehk peaksimegi neid osakesi rohkem väärtustama, võib-olla ka rohkem arendama, sest meie edukus ja ka ellujäämine ühiskonnas sõltub paljuski sellest, milles oleme head.

Kuidagi on olnud nii, et alati teab keegi kedagi, kes on oma kätega suutnud peret ülal pidada ja rasked ajad üle elada – need on eriliste oskustega inimesed. Teame neid, kuid mitte alati ei mõtle, et meil kõigil on võimalus samamoodi tegutseda. Tuleb jälgida ühiskonna vajadusi ning vaadata, kuidas saad aidata.

SA Kutsekoda teeb pidevalt tööd selle nimel, et mõista juba täna, mida tulevik meilt ootab. Nende koostatud OSKA tööjõu-uuringute järgi vajame tulevikus üha rohkem heade erialaste, tehniliste ja üldoskustega inimesi – kasvab spetsialistide osatähtsus.

Kahjuks on ühiskonnas arvestatav hulk noori, kes ei jätka pärast põhikooli (3% lõpetajatest) või gümnaasiumi (35% lõpetajatest) lõpetamist kohe samal aastal oma haridusteed. Tööturul ei suuda nad oma oskustega konkurentsi pakkuda.

Me ei tohi lasta neil kaotsi minna. Sellepärast on äärmiselt oluline tegelda nendega juba varases eas ning aidata neil teha karjäärivalikuid isiklikest huvidest ja võimetest lähtuvalt, arvestades tööturuperspektiive.

OSKA prognooside järgi peaks aastani 2025 tööturule sisenevatest noortest umbes kolmandik olema kutseharidusega ning pea pool kõrgharidusega. Võrreldes 2016. aastaga lisandub kutseharidust eeldavaid töökohti 4000 ning kõrgharidust eeldavaid 11 000. Kutseharidust eeldavatel töökohtadel töötab palju vanemaealisi, kes tuleb lähiaastatel asendada. Seega kasvab vajadus kutseharidusega töötajate järele veelgi. Nutikamad juba märkavad mitmeid võimalusi, millises suunas noored vaadata võiksid. Ka need, kes soovivad esmalt maailma avastada, võiksid mõne oskuse juba endaga teele kaasa võtta.

Üllataval kombel näitab oma kutsumuse ja õige oskuse leidmine positiivseid külgi ka koolisüsteemis. Haridus- ja teadusministeerium on uurinud nii praeguste kui ka endiste kutseõppurite rahulolu õppeprotsessiga ja peame tõdema, et mõlemal juhul on see väga kõrge. See tuleneb asjaolust, et õpitakse eriala, mis on endale huvitav, ning ka õppetöö korraldus koos praktilise tegevusega on õpilaste seas hinnatud. Ehk ongi just rahulolu oma valikuga haridussüsteemi püsimajäämisel võti.

Aitame kaasa, et oleks veelgi rohkem rahulolevaid noori, kellest on ka ühiskonnale kasu, ning kutsume kõiki 3. ja 4. mail oskuste festivalile „Noor meister 2018”. Üritus keskendub noortele ning nende oskustele ja hobidele, millest võib tulevikus saada elukutse või hüppelaud iseseisvasse ellu. Oodatud on kõik koolinoored koos õpetajatega, et täiendada oma teadmisi, panna käed külge töötubades ning vaadata ringi võimaluste maailmas, mida pakuvad juba omandatud oskused.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!