Archimedes

Eesti kutsuti taas maailma parimate hariduskohtumisele

6. apr. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

 

Kaheksandat korda toimunud õpetajaameti tippkohtumisel Portugalis oli üheks keskseks teemaks tuleviku pedagoogika – kuidas julgustada õpetajaid rakendama parimaid teooriaid ja uusi meetodeid, kartmata kaotada oma autoriteeti.

Maailma parima haridusega riikide tippkohtumisele, mida korraldavad OECD ja ülemaailmne haridustöötajate ametiühing, kutsutakse PISA testide põhjal. Algusest peale on kohtumistel osalenud ka Eesti delegatsioon. Tippkohtumised algatas USA, saamaks tippudelt ideid oma hariduse korraldamiseks.

Eestit esindasid tänavu haridus- ja teadusminister Mailis Reps, haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, HTM-i
õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver ja koolijuhtide ühenduse juhatuse liige, Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu.

Ühe teemana oli tippkohtumisel luubi all tulevikupedagoogika.

Arutleti, kuidas rakendada parimaid teooriaid praktikasse ning kuidas uued õpetamis- ja õppimismetoodikad muudavad õpetaja rolli,” lausus Reemo Voltri. Mõtiskleti, kuidas julgustada õpetajaid rakendama uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, kartmata kaotada oma rolli ja autoriteeti, ning mil moel kasutada uusi teadmisi õppekavade ja hindamise juures.

Tippkohtumise teine sessioon keskendus õpetaja heaolule ja efektiivsusele – kuidas heaolu ja eneseusk mõjutavad õpetaja efektiivsust ning mil moel on see seotud õppija heaoluga. Kas õpetaja heaolu peaks olema avalikkuse jaoks prioriteet ning mida saavad osapooled selleks ära teha, millist poliitikat rakendada. „Paraku joonistus Eesti neis aruteludes välja ühena riikidest, kus õpetajad tunnevad, et neid ei väärtustata,” täheldas Voltri.

Ootused õpetajale üha kasvavad

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi oma sõnavõtus välja, et õpetajatele esitatakse väga erinevaid ootusi, peame mõistma, et need ootused on kasvanud. Õpetajad tunnevad, et nende roll on muutunud, kuid keegi ei oska seda uut rolli üheselt piiritleda. Igasugune määramatus tekitab aga ebakindlust, see on universaalne tõde.

Räägime haridusvaldkonnas palju õpetaja enesetõhususest ja selle suurendamise vajadusest, samas aitame vastakate signaalidega ootuste kohta hoopis selle vähendamisele kaasa,” sõnas Reps. „Õpetajaametis peavad olema professionaalid ning neid tuleb usaldada.”

Minister tõi esile ka, et tehnoloogiate kasutamine ei tohi mingil määral saada olulisemaks, kui seda on õpitava sisu. Head baasteadmised ja õppimisharjumuse kujundamine on kvaliteetse hariduse alus. See on vundamendiks, et meie õpilased oleksid tulevases tööelus enesekindlad ja loovad.

Eesti on tunnustatud e-riik ning seetõttu märkis moderaator ka sügisel eesseisvat OECD ja Eesti riigi Tallinnas korraldatavat tippkohtumist Global Education Industry Summit,” vahendas Reps. „Kutsusin kõiki seal osalema ja nendel teemadel kaasa ja edasi mõtlema.”

Reemo Voltri rõhutas oma repliigis, et õpetamisel ei tohi tehnoloogia kasutamine olla eesmärk, vaid eelkõige vahend.

Väga hea haridusega riigi õpetajate esindusorganisatsiooni juhina pidasin vajalikuks rõhutada ka õpetaja autonoomsuse olulisust ja seda, et õpetajat tuleb usaldada, siis teeb ta väga head tööd, nagu Eesti näitel ongi näha,” lisas Voltri.

Kool kui kogukonnakeskus

Igal aastal tõstatab ühe küsimuse arutelul vastuvõtjariik. Portugal oli pakkunud välja koolide kui kogukonnakeskuste teema. Arutleti, kas ja kuidas saab kool aidata parandada kogukonna ühiskondlikku tervist ja mida saavad selleks teha õpetajad, aga ka seda, kuidas teistest ebasoodsamates oludes olevatele kogukonna liikmetele lähemale jõuda ja suurendada sotsiaalset vastutust. Arutelu vedasid eelkõige riigid, kus on kogukonna ja ühiskonna sidusus väike suure hulga sisserännanute tõttu.

Voltri sõnul oli igal sessioonil huvipakkuvaid sõnavõtte, kuid rõhuasetused erinesid riigiti olenevalt haridus­situatsioonist ja riigi suurusest.

Kui Eesti oli tippkohtumisel kõige väiksem riik ja meil on õpilasi alla 150 000, siis Hiina ministri sõnul on neil õpilasi 248 miljonit,” sõnas Voltri. „Üks meeldejäävamaid sõnavõtte oligi Hiina ministri lootus – minu meelest on põhjust siiski pigem kartuseks –, et tulevikus anname suure osa õpetajatööst üle tehnoloogiale. Sel teemal tekkis diskussioon meie enda delegatsiooni sees.”

HTM-i õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver on osalenud viiel tippkohtumisel. Neid kõrvutades tõdes ta, et varem on mõttevahetused laua taga olnud teravamad ning ametiühingu ja riigi esindajate arvamuste vahetamine reljeefsem.

Tänavuse kohtumise viimane teemaarendus oli õpetaja enesetunnetusest ja heaolust ning selle sisustasid eelkõige õpetajad ise. Seega mitte ei räägitud õpetajatest, vaid õpetajad rääkisid ise enda eest, tõi Mikiver välja.

Tänavu oli vähem ka vaatlejariike.

Arutelud ei jäänud ainult laua taha ja nõupidamissaali,” lausus Mikiver. „Elav mõttevahetus ja tutvumine jätkus pausidel, lõuna- ja õhtusöögi ajal. Nagu sarnastel üritustel ikka, oligi põnevam mõttevahetus mitteformaalses vormis, oma uue pinginaabriga bussis teel kooli külastama või hotelli jalutades. Ka taaskohtumised teevad need üritused oodatuks. Kuna osalevad riigid on valdavalt samad, on meeldiv näha kolleege teistest riikidest ja uudiseid vahetada – kellel mis töölaual, kellel uus minister ja nii edasi.”

Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu oli tippkohtumisel esimest korda. Ta nägi, et teistegi riikide kolleegid maadlevad samade probleemidega: kuidas kasvatada 21. sajandi inimest ja toetada õpetajat, et ta teeks seda õppija jaoks parimal viisil ja jääks ka ise ellu. Vahet pole, kas oled Singapurist, Uus-Meremaalt, Ühendkuningriigist või Eestist – samad teemad on kõigil aktuaalsed.

Uustalule jäi kõrva, et kipume samadest asjadest liiga kaua rääkima. Teemad on jutuks juba esimesest tippkohtumisest, kuid muudatused hariduses ei tule lihtsalt.

On mõnes mõttes lohutav, et ainult meil ei käi asjad nii,” ütles Uustalu ja märkis, et jalust rabavaid lahendusi ei pakutud ja uut pedagoogilist lähenemist ei kuulnud. Pigem on uus unustatud vana. Sageli kiputakse innovatsiooni tõlgendama vaid koos IT-ga, kuid pole õige ainult seda innovatsiooniks lugeda.

Üldiselt oli meelitav tunda, et maailm vaatab meie suunas,” sõnas Uustalu. „Ka vestlustes tuldi kinnitama, et meil tuleb päris hästi välja. Ise oleme enda suhtes kriitilisemad. Probleeme ju jagub, aga palju üle on põhjust ka rõõmu tunda.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!