eTwinning kui kultuurinähtus
2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinningus osutavad õpetajad ja õpilased sel aastal rohkem tähelepanu nii oma maa kui ka Euroopa ühisele kultuuripärandile.
eTwinningu veebipõhiseid ja digitaalseid töövahendeid kasutades sündinud projektid on kultuuriväärtus omaette. Ei ole võimalik kokku lugeda, kui palju eri rahvaste kultuurikombestikku, arhitektuuripärandit, (kultuuri)ajalugu, looduskauneid paiku ja vaatamisväärsusi on aastate jooksul projektidesse talletatud. Isegi kui Eestist üks, Soomest teine ja Prantsusmaalt kolmas kool teevad lihtsa projekti, kus lapsed räägivad oma koolist ja koolipäevast, on jälle killuke kultuuri jäädvustatud: killuke koolikultuuri ja haridusajalugu. „Koolinoorte rahvusvahelise projektina on iga eTwinningu projekt seotud kultuuripärandiga,” kinnitab eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, kellel on ka rahvusvaheline eTwinningu projektide hindamise kogemus. „Osalejad tutvuvad projektipartneri riigi, kodupaiga, koolikultuuriga. Paljud projektid on suunatud kultuuripärandi jagamiseks, näiteks õpilased õpetavad partneritele oma rahvamänge või -tantse, loetakse muinasjutte, jagatakse rahvusköögi retsepte ja palju muud säärast. Ilma kultuuridimensioonita ei olegi ükski projekt mõeldav.”
„Looming on ju kultuur, sealhulgas virtuaalne looming, sestap täiendavad eTwinningu projektid vägagi kultuuripärandit. eTwinning iseenesest väärib kultuuripärandi nimekirja saamist!” leiab Põlva gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu, kellel on eTwinnigu projektidega suur kogemus.
Saksa keel ja virtuaalne kultuuripärand
Euroopa kultuuripärandi aastat eTwinningus tähistavad Põlva gümnaasiumi saksa keele õppijad oma õpetaja juhendamisel vääriliselt. Koos projektipartneritega Kreekast Patra gümnaasiumist (Protypo Peiramatiko Gymnasio Panepistimiou Patron) tehakse eTwinningu projekti, kus lisaks mõlema maa kultuuripärandi avastamisele, nautimisele ja kajastamisele uuritakse ning kajastatakse saksakeelsete maade ‒ Saksamaa, Austria ja Šveitsi ‒kultuuripärandit: just seda osa, mis on loodud virtuaal- või liitreaalsust kasutades.
Projekt aitab parandada saksa keele oskust, õpitakse tegema projekti- ja meeskonnatööd, saadakse osa Euroopa virtuaalsest kultuuripärandist ja tänu eTwinningule suureneb õpilaste õpimotivatsioon. „Eriliseks eesmärgiks ja ka lisandväärtuseks peame liit- ja virtuaalreaalsuse keskkondade ning rakenduste tundmaõppimist ja headest kogemustest õppimist. Oleme jõudnud uurida Eesti ja Kreeka virtuaalset kultuuripärandit, tehtu on dokumenteeritud projekti lehele,” selgitas Aimi Jõesalu. „Oleme projektiga just poole peal, mil meie rahvusvahelised meeskonnad on avastamas-uurimas saksakeelsete maade virtuaalset kultuuripärandit. Kõik grupid kajastavad valikut eri maade virtuaalsest kultuuripärandist, et siis aprillis toimuvatel videokonverentsidel tutvustada neid kaasõpilastele. Esimesel videokonverentsil tutvustame vastastikku virtuaalset Eesti ja Kreeka kultuuripärandit. Projekt on tõeline väljakutse, aga väga põnev nii õpilastele kui ka õpetajatele.“
Kultuuripärandiga seotud projekte saab Aimi Jõesalu näiteks tuua varasematestki aastatest. „DaF-WEBSCHULE” ehk sisukas ja eriline saksa keele veebikool loodi 2014. aastal.
„See on tõeline varaait saksa keele õppimisel-õpetamisel. Lõime ja katsetasime mitmesuguseid teemasid, jagasime kogemusi, koondasime nn e-nurkadesse veebiallikaid, mida on võimalik saksa keele õppimisel-õpetamisel ikka ja jälle kasutada. Rääkimata projektis osalenud õpilaste loomingulistest e-töödest. Statistika näitab, et veebikooli on külastatud üle 2900 korra,” sõnas Aimi Jõesalu.
Või näiteks aastal 2010 „Meie oleme Euroopa” („Wir sind Europa” / „We are Europe” / „Nous sommes Europe”), kus Eesti õpilaste loodu sai üles projekti blogisse https://wirsindeuropa.wordpress.com.
Täielikult kultuuritemaatiline oli projekt „Peod! Giortes! Feste! Partys!”, kus lapsed uurisid ja kajastasid Eesti, Kreeka, Saksa, Austria ja Šveitsi pidude ja tähtpäevade tähistamist.
Sada rahvamängu Eesti lastele
Lasteaiaõpetajal ja haridustehnoloogil, Pirita Kose lasteaia õppealajuhatajal Eve Saarel on kultuuripärandi talletamisest eTwinningus värske kogemus. Möödunud aastal algatas ta projekti „100 rahvamängu Eesti lastele”.
„Innustas mõte, et äkki saan õpetajaid tegema rahvusvahelist projekti. Täiskasvanud kipuvad unustama, mis mänge nad lapsepõlves mängisid, nii saab neid meelde tuletada. Ning noored omakorda õpivad, mida nende emad-isad, vanaemad-vanaisad lastena mängisid,” ütles Eve Saare projekti idee kohta.
Mängud selgeks video abil
eTwinningu raames algatatud projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele” tuuakse esile ja jäädvustatakse digitaalselt paljud Eesti rahvamängud, Euroopa riikide rahvamängud ja õpetajate endi loodud mängud lastele. Mängudest saab kokku veebipõhine videokogumik. „Projekti tulemus on kogumik, vabalt kõikidele kasutatav, kust nad saavad näha erinevaid rahvamänge, neid õppetöös kasutada või minu poolest kasvõi peres sünnipäevapeol mängida,” selgitas Eve Saare. „Õpetaja ülesanne oli mäng välja valida, see koos lastega lavastada ning videosse võtta, teised saavad hiljem videot vaadata ja selle järgi omakorda mängu selgeks õppida.”
Projekt kestab veel
Projekt „100 rahvamängu Eesti lastele” ei ole veel lõppenud. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks sai küll sada mänguvideot täis, aga ligi 30 mängu, mis õpetajad on omale broneerinud, ootavad veel videoteks lavastamist. Projektiga on liitunud Eestist üle saja õpetaja, neist 54 on liitunud eTwinningu raames.
Videokogumikus on praegu 108 mängu. Seal on ka mõni Ungari, Vene, Läti, Leedu, Soome ja Saksa mäng, mida Eesti õpetajad on lastele õpetanud. Peale selle on mänge ka Bulgaaria, Prantsusmaa, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Läti, Leedu, Malta ja Türgi õpetajatelt, kes on oma videod juba esitanud. Videokogumiku leiab siit.
Eve Saare rõõmustas, et nii palju Eesti õpetajaid said kogemuse eTwinningus. „Olen nii Eesti kui Euroopa õpetajatele väga tänulik osavõtmise eest. Olen uhke nende üle, sest kõik õpetajad pidid hakkama saama ka tehnoloogia kasutamisega. Mõni neist polnud kunagi videot teinud. Ja kiidan õpetajaid, sest näha oli, millist koostööd lasteaias ja koolis omavahel tehti, et projektis osaleda, mänge õpetada, filmida, monteerida, üles laadida või fail mulle saata. Super töö!”
[…] eTwinning kui kultuurinähtus 2. apr. 2018 Madli Leikop Koolielu haridusportaali toimetaja 2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat. Ka Euroopa koolide virtuaalses kogukonnas eTwinningus osutavad õpetajad ja õpilased sel aastal rohkem tähelepanu nii oma maa kui ka Euroopa ühisele kultuuripärandile. eTwinningu veebipõhiseid ja digitaalseid töövahendeid kasutades sündinud projektid on kultuuriväärtus omaette. Ei ole võimalik kokku lugeda, kui palju eri rahvaste kultuurikombestikku, arhitektuuripärandit, (kultuuri)ajalugu, looduskauneid paiku ja vaatamisväärsusi on aastate jooksul projektidesse talletatud. Isegi kui Eestist üks, Soomest teine ja Prantsusmaalt kolmas kool teevad lihtsa projekti, kus lapsed räägivad oma koolist ja koolipäevast, on jälle killuke kultuuri jäädvustatud: killuke koolikultuuri ja haridusajalugu. „Koolinoorte rahvusvahelise projektina on iga eTwinningu projekt seotud kultuuripärandiga,” kinnitab eTwinningu ekspert, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, kellel on ka rahvusvaheline eTwinningu projektide hindamise kogemus. „Osalejad tutvuvad projektipartneri riigi, kodupaiga, koolikultuuriga. Paljud projektid on suunatud kultuuripärandi jagamiseks, näiteks õpilased õpetavad partneritele oma rahvamänge või -tantse, loetakse muinasjutte, jagatakse rahvusköögi retsepte ja palju muud säärast. Ilma kultuuridimensioonita ei olegi ükski projekt mõeldav.” „Looming on ju kultuur, sealhulgas virtuaalne looming, sestap täiendavad eTwinningu projektid vägagi kultuuripärandit. eTwinning iseenesest väärib kultuuripärandi nimekirja saamist!” leiab Põlva gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu, kellel on eTwinnigu projektidega suur kogemus. […]