Õpetajate Leht

Gümnasist valib kodulähedase ülikooli

27. apr. 2018 Priit Pärnapuu toimetaja - Kommenteeri artiklit

2014/2015.–2016/2017. õppeaastate andmete põhjal: kui mitu protsenti neist, kes jätkasid pärast gümnaasiumi lõpetamist samal aastal õpinguid mõnes Eesti kõrgkoolis, valis Tallinna/Tartu kõrgkooli? Rohelisega viis kõige kõrgema ja punasega viis kõige madalama protsendiga maakonda, kollasega viis keskmist. Andmed: EHIS

 

Noorte ülikoolivalik jagab Eesti kirde-edela joonel kaheks: Loode-Eesti gümnasistid kipuvad jätkama õpinguid Tallinna ja Kagu-Eesti gümnasistid Tartu kõrgkoolides.

Rahvusvaheline Eurostudenti uuring näitab, et Eestis esinevad piirkondlikud erinevused kõrgkooli pääsemisel ja eriala valikul. Näiteks on uuringu järgi maanoored ülikoolides alaesindatud.

Kõrghariduses jätkamise kõrval esineb aga ka teist laadi piirkondlikku erinevust. Viimase kolme aasta gümnaasiumilõpetajate ülikoolivaliku statistikast selguvad märkimisväärsed maakondlikud erinevused kõrgkoolide eelistustes. Gümnasistid kipuvad alustama õpinguid kodule lähemas ülikoolilinnas.

Suuremate variatsioonideta iseloomustab kodulähedus mistahes kõrgkooli astujaid. Eesti maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja kohusetäitja Risto Metsa sõnul piirkondlikud erinevused vähehaaval koguni süvenevad.

Kodulähedus pole kõrghariduses väärtus

Leidub mitmeid näiteid, kuidas üldhariduses väärtustakse kodulähedust. Esimesse klassi minevale lapsele määratakse kodulähedane kool. Hariduslike erivajadustega õpilasele tuleb tagada võimalus õppida kodulähedases tavakoolis. Kohalikud omavalitsused põhjendavad väikeste gümnaasiumide säilitamist sooviga pakkuda oma noortele kodulähedast keskharidust.

Erinevalt üldharidusest ei ole aga kodulähedus kõrghariduses väärtus. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Margus Haidak selgitas kahe asjaolu kaudu, miks asupaik on kõrghariduse puhul halb valikukriteerium. Valides koduläheduse alusel, võib sattuda õppima kõrgkooli, mille rahvusvaheline konkurentsivõime on madal. Konkurentsis püsimine nõuab nüüdisaegset infrastruktuuri ja kvalifitseeritud õppejõude, mida kodulähedases kõrgkoolis ei pruugi olla.

Teiseks on kõrgharidus erialapõhine. Ehkki Eesti kõrgkoole iseloomustab erialade dubleerimine, ei pruugi kodule lähimas ülikoolilinnas saada õppida huvidele ja motivatsioonile vastavat eriala.

Ka kõrgkoolide vaatekohalt valmistab kodulähedus muret. Selle asemel et valida võimekaid ja motiveerituid üliõpilasi tervest Eestist, tuleb leppida parimatega ülikoolile lähimatest maakondadest. „Noorte arvu vähenemise kontekstis ollakse üliõpilaste värbamisest väga huvitatud,” kirjeldas Haidak kõrgkoolide hoiakut.

Kahju, kui noorevad langetavad oma edasiõppimisotsuse ainult majanduslikel ja emotsionaalsetel kaalutlustel, eelistades õppida kodule võimalikult lähedal,” kinnitas ka Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, et kaugusest lähtuv kõrgkoolivalik ei pruugi anda parimat tulemust ei ülikoolile ega üliõpilasele.

Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuringu andmetel pidas asupaika kõrgkoolivalikul oluliseks või väga oluliseks üle poole vastanutest. Tallinna ülikooli õppeosakonna õppekorralduse spetsialist Elina Malleus ütles, et viimase esmakursuslaste küsitluse kohaselt oli ülikoolivalikul asupaik pingereas huvialaga tegelemise ja töö leidmise võimaluse järel kolmandal kohal.

Majanduslikud põhjused

Piirkondlike erinevuste põhjusena saab näpuga näidata eelkõige majanduslikule aspektile. Noorel on kodus odavam elada kui kauges ülikoolilinnas. Eurostudenti uuringu kohaselt on ühiselamutes elavate üliõpilaste arv viimastel aastatel protsentuaalselt kasvanud küll 23%-ni, kuid mitte absoluutnumbrites.

Lihtsalt üliõpilaste üldarv on jäänud väiksemaks. „Tartu ülikool ei saa garanteerida kõigile sisseastujatele ühiselamukohta,” sõnas Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Majandusaspekt ülikoolivalikul on oluline just väiksemates ja kaugemates paikades. „Mujalt kui Tallinnast ja Tartust tulijad taotlevad ja saavad vajaduspõhist õppetoetust rohkem kui need, kes on lõpetanud gümnaasiumi Tallinnas või Tartus,” sõnas Haidak. „Vajaduspõhine õppetoetus põhineb perekonna sissetulekul ja palgaerinevused on Eestis regiooniti suured.”

Hiidlased Tartut ei tunne

Tartu ülikooli Eesti turunduse ja vilistlastegevuse juht Teele Arak tõstis piirkondlike erinevuste põhjuste majandusliku aspekti kõrvale noorte enesekindluse teema. Noored tunnevad ennast kodukandis paremini kui mujal.

Pere ja sõbrad on lähemal ja sotsiaalelu ei pea nullist looma hakkama,” selgitas Arak kodulinna eelistamise põhjusi. Pealegi tajuvad noored lähemal asuva ülikoolilinna kõrgkoolide olemust ja õppekavade võimalusi paremini kui kaugemate linnade omasid.

Kõige tähtsam on see, et Tallinn on tuttav koht. Inimesed on harjunud Tallinna vahet käima. Sa ei hakka neid Tartu variante isegi mõtlema,” selgitas Hiiumaalt pärit Annaliisa Post, Tartu ülikooli teise aasta ajakirjanduse ja kommunikatsiooni üliõpilane, miks Hiiumaa gümnasistid kipuvad eelistama Tallinna Tartule. Lisaks temale on viimase kolme aasta jooksul vaid 13 Hiiumaa noort asunud keskhariduse omandamise järel õppima mõnda Tartu kõrgkooli. Neli korda rohkem Hiiumaal gümnaasiumi lõpetanutest valis mõne Tallinna kõrgkooli.

Posti enda tutvus Tartuga tuleneb asjaolust, et 2008. aastal astus tema õde Tartu ülikooli ja ta külastas teda tihti. „Enne seda, kui mu õde Tartusse ülikooli tuli, ei olnud ta kordagi Tartus käinud. Ta ei teadnud Tartust midagi,” ütles Post. Nüüd ise ülikoolis käies elab Annaliisa õe juures. Õe juures elamist nimetab ta suureks toeks.

Ülikoolid lepivad erinevustega

Ehkki Tartu ülikool seirab lisaks soole, vanusele ja kodakondsusele ka maakondlikku päritolu, ei ole Kaldma sõnul eesmärk, et Tartu ülikoolis jätkajate osakaal kaugematest maakondadest oleks sama, mis lähematest. „On mõistetav, et kaugus kodust on üks aspekt, mida õppimisvalikut tehes silmas peetakse,” kirjeldas Kaldma ülikooli hoiakut.

Eesti maaülikool jälgib sisseastumisstatistikat koguni kooli tasandil. Koolidega, kus maaülikool on populaarsem, tehakse tihedamat koostööd. „Loomulikult oleme väga huvitatud, et sisseastujaid tuleks stabiilselt kõigist regioonidest, aga anname endale ka aru, et näiteks Hiiumaalt on Tartusse sõita märksa keerulisem kui Tallinnasse,” sõnas Risto Mets.

Turunduspraktikad süvendavad erinevusi

Maakondlike erinevuste põhjused viitavad riigi või inimese tasandile. Siiski leidub ka ülikoolide enda tegevuses aspekte, mis süvendavad piirkondlikke erinevusi.

Tartu ülikooli tutvustamine on jõulisem Tartu- ja Harjumaal. Katsetame ka teisi maakondi, kus asuvad Tartu ülikooli kolledžid,” kirjeldas Arak maakondlikke erinevusi Tartu ülikooli tutvustamisel.

Meie asukohast tulenevalt oleme aktiivsemalt kohal ja pildil Tallinnas, Harjumaal, Lääne-Eestis ja Lääne-Virumaal,” kirjeldas Tallinna ülikooli turundusjuht, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kadri Kiigema piirkondlikke rõhuasetusi. Nimetatutest kaks viimast on Tallinna ülikooli kolledžite asupaigad.

Lisaks piirkondlikele kampaaniatele tutvustavad ülikoolid ennast konkreetsetes koolides. Õppejõud ja üliõpilased külastavad koole ja gümnasistid tulevad koolide või klasside kaupa ülikoolilinna tutvuma õppetöö ja tudengieluga. Sellised külastused saavad aga toimuda vastavalt koolide või õpilaste huvile.

Tartumaa ja naabermaakondade koolid on arvatavalt geograafilise läheduse tõttu sagedasemad õppebaaside külalised,” kirjeldas Eesti maaülikooli näitel Mets mehhanismi, kuidas tutvumisvõimaluse olemasolu ei tähenda veel reaalset tutvumist ülikooliga.

Õpilaste tasandil aitavad ülikooli õppetööga tutvuda ja harjuda gümnasistidele pakutavad kursused. Kursuste edukas läbimine võib anda gümnasistile ka mõne boonuspunkti vastuvõtukatsetel. Kui Tartu ülikool pakub teaduskooli nime all gümnasistidele suurel hulgal kaugõppekursuseid, siis Tallinna ülikooli õpilasakadeemia tegutseb laupäevaste õppepäevadena. Jällegi töötab vahemaa kaugemal elavate õpilaste kahjuks.

 


KOMMENTAARID

 

Britt Järvet, Eesti üliõpilaskondade liidu juht:

Eestis esineb ebavõrdsust kõrgharidusse pääsemisel ja seal õppimisel. Ehkki piirkondlikud erinevused on tingitud eelkõige emakeelest, kodusest taustast ja vanemate haridustasemest, peaksime astuma samme, et piirkondlikku ebaproportsionaalsust kõrghariduses vähendada.

Riiklikult ei ole praegu toetusi, mis keskenduksid just regionaalse aspektiga seotud ligipääsu probleemide lahendamisele. Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) näeb, et see on probleem ning vajab riigi lähenemist.

EÜL kavatseb esitada 2019. aasta riigikogu valimistega seoses oma nägemuse teemadest, millele järgneva nelja aasta jooksul peab tähelepanu pöörama. Üks teemadest on regionaalse ebavõrdsuse leevendamine täiendava õppetoetuse näol. Eesmärk on toetada kõrgkoolist kaugemal asuvatest regioonidest tulevaid õppureid.

Kuigi täiskoormusel eestikeelsetel õppekavadel õppimine on tasuta, on ära elada soodsam noortel, kes saavad elada vanemate juures. Praegune vajaduspõhine toetuste süsteem paneb halvemasse olukorda just need noored, kel vanemate juures elamise võimalust pole. Vajaduspõhist õppetoetust ja eritoetust määratakse tudengile tema perekonna sissetuleku järgi, arvestamata, kas tudeng elab koos oma vanematega või mitte. Üks võimalik lahendus oleks toetuse määramisel perekonna mõiste ühtlustada sotsiaalhoolekande seadusega, mis loeb tudengi tema vanemate ja alaealiste õdede-vendadega ühte perekonda vaid juhul, kui tudeng elab oma vanemate juures.

 

Marcus Ehasoo, Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse aseesimees, avaliku poliitika valdkonnajuht:

Eesti õpilasesinduste liidu (EÕEL) hinnangul tagavad Eesti kõrgkoolid eri piirkondade gümnasistidele küllaltki hästi võrdsed võimalused, kui rääkida teadmiste poole pealt. Kui sul on vajalikud teadmised ja punktisummad, siis ei ole probleemi. Küll aga on EÕEL-i hinnangul probleeme hetkest, mil mängu tulevad sotsiaalmajanduslikud küsimused. Raha on üks olulisemaid kriteeriume, mis õpilase edasisi valikuid määrab. Jõukus kõigub piirkonniti. Tallinna ja Tartu elanikele on kõrgharidus lihtsamini kättesaadav, kuna elukoha otsimine või muud kommunaalprobleemid on üldjuhul hõlpsamalt lahendatavad. Kui õpilane näeb, et kodukohast kaugemale liikumine toob talle kaasa palju peavalu ja lisakoormust, valibki ta lähedal oleva koha. Mugavus on küllaltki oluline kriteerium.

Kõrgkoolivalikut mõjutab ka reklaam. Tallinnas elavad õpilased ei ole kõik kursis, et Tartus on peale Tartu ülikooli veel ülikoole. See on kurb paratamatus, millega tuleb tegelda. Samuti ei ole õpilased kuigi hästi kursis asjaoluga, et on ülikoolide filiaale, mis pakuvad erinevaid õppekavu.

EÕEL arvab, et tuleb suurendada vajaduspõhise õppetoetuse kättesaadavust. Peame silmas nii toetuse saajate hulga laiendamist kui ka toetussummade tõstmist kahekordseks. Riik peab võimaldama tasuta õppida ka osakoormusega. Õppelaenu taotlemisel peab käendaja olema riik. See võimaldab õppelaenu võtta ka õppuritel, kel küll on vaja õppelaenu, ent kes ei saa seda taotleda käendajate puudumise tõttu. Ning loomulikult peab juba gümnaasiumis ja kutseõppeasutuses rääkima varakult võimalustest, mis pärast kooli lõpetamist ees ootab.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!