SEIKLUS OPL
LOODUSHARIDUS

Hallidest kividest müstilisteks ürgelukateks

13. apr. 2018 Sander Olo Eesti loodusmuuseumi geoloogia osakonna juhataja - Kommenteeri artiklit

Kuidas kivistisest sai kolmemõõtmeline mudel. Foto: Eesti loodusmuuseum

Geoloogide päid on pikka aega vaevanud küsimus, millele on raske vastust leida. Küsimus pole selles, mis päeval meteoriit dinosaurused maamunalt ära pühkis või kui vana planeet Maa täpselt on. Tegu on palju lihtsama ja igapäevasema küsimusega, mis vaevab tõenäoliselt ka paljusid keemikuid, füüsikuid ja geenitehnolooge. Kuidas oma teadust teistele inimestele huvipakkuvaks teha?

Geoloogia uurib peamiselt kive. Kivid on surnud, külmad ja üldiselt silmatorkamatult hallid. Suurepärane näide on Eesti rahvuskivi. Paekivi on hall, seda näeb enamasti kusagil rannikul, kus on alati külm ja tuuline ehk tegemist on pealtnäha mõttetu käkiga, mida on ebameeldiv vaatamas käia. Samas on sellest kivist ehitatud suur osa meie ajaloolistest hoonetest. Selle kaevandamisega kaasnevad tihti skandaalid. Selles on kusagil peidus fosforiit, mille tarbeks soovitakse ehitada Rail Baltic. Pealtnäha tavaline hall kivi hakkab juba palju värvilisemaks muutuma.

Pilk geoloogi pähe

Geoloogide jaoks on asjalood aga täiesti teised. Meie jaoks on pealtnäha hall ja igav kivi avatud raamat. Tegu on palju mahukama ja kohati ka põnevama teosega kui „Sõrmuste isanda” või Harry Potteri raamatud.

Kui võtta ükskõik milline raamat suvalisest kohast lahti ja vaadata seda 20 meetri kauguselt, jääb samuti mulje, et tegu on ühtlaselt halli lehega. Ehk paekivi, just nagu raamatutki, tuleb osata lugeda. Õigesti vaadates on sellest võimalik välja lugeda, milline oli keskkond sadu miljoneid aastaid tagasi: kas tegu oli ranniku, sügava mere või maismaaga. Selles hallis kivikäkis on teave sadu miljoneid aastaid tagasi valitsenud kliimast, mandrite asukohast, loomastikust, taimestikust, looduskatastroofidest ja paljust muust.

Kuidas tõlkida seda raamatut geoloogiaga mitte kokku puutunud inimesele? Kuidas seletada lasteaialapsele, kooliõpilasele, pereisale või vanavanaemale Balti settebasseini (sh Eesti ala) arengut läbi sadade miljonite aastate, alates Ediakaara ajastust tänapäevani, pöörates tähelepanu geoloogilistele, klimaatilistele ja veetaseme muutustele ning liikide evolutsioonile ja kohastumusele keskkonnatingimuste muutumise kaudu?

Kõige lihtsam vastus oleks, et võtame inimesed, pistame ajamasinasse ja saadame nad mõnisada miljonit aastat tagasi. Aga ajamasinat pole praeguste teadmiste kohaselt võimalik leiutada. Seega tuleb leida alternatiiv. Eesti loodusmuuseum leidis, et selleks võiks olla näitus, mis loob külastajale mulje, et ta on sattunud mõnesaja miljoni aasta tagusesse aega.

Eesmärk oli luua näitusesaalist veealune maailm ehk ürgmere põhi, kus on kujutatud sujuvalt üleminevad geoloogilised ajastud (Ediakaara, Kambrium, Ordoviitsium, Silur ja Devon) kogu oma iseloomuliku elustikuga. Muuseumikülastajal oleks seeläbi võimalus liikuda näitusesaalis 600 miljoni aasta tagusest ajast tänapäeva. Või vastupidi.

Kivimid ärkavad ellu

Põhimõtteliselt alustati tagurpidi inseneeriaga ehk võeti ette Eestist leitud kivistised, kivimid ja nende kohta käiv kirjandus. Selle info põhjal hakkasid animaatorid Eesti alal asunud elus­tikku arvutis mudeldama. Iga valmis saanud mudel saadeti geoloogidele üle vaadata ning hiljem parandati, mis vaja.

Kolmemõõtmelised mudelid oli vaja ka liikuma panna. Selleks loodi kõigi mudelite sisse n-ö digitaalne skelett, mille lülisid liigutades hakkab kogu arvutis loodud organism liikuma. Samal ajal käis stsenaariumi kirjutamine ehk millises geoloogilises ajastus keegi kedagi sööb või taga ajab.

Kogu selle töö tulemust näeb loodusmuuseumis. Näitusel „Müstiline ürgmeri” on igal külastajal võimalik võrrelda seintel ellu äratatud organisme ja pealtnäha halle kivistisi, millel see kõik põhineb. Kahtlemata on leitud üks võimalik lahendus küsimusele, kuidas tutvustada geoloogiat sama atraktiivsena, kui see on geoloogi jaoks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!